Peatame veipimise võrdsustamise suitsetamisega!

Ingmar Kurg,
  1. Vastus kollektiivsele pöördumisele, menetlus lõpetati

    Lugupeetud kollektiivse pöördumise esitajad Taname teid kollektiivse pöördumise "Peatame veipimise võrdsustamise suitsetamisega” eest. Riigikogu kodu-ja töökorra seaduse (RKKTS) § 15212 Ig 4 kohaselt teavitame teid Riigikogu sotsiaalkornisjoni seisukohast pöördumise kohta. Riigikogu juhatus võttis kollektiivse pöördumise menetlusse 6.04.2017 ning suunas selle menetlemiseks sotsiaalkomisjonile. Sotsiaalkomisjon arutas kollektiivset pöördumist oma istungitel 8.05.2017, 18.09.2017 ja 26.09.2017. Istungil, mis toimus 8.05.2017, osalesid pöördumise algatajate esindajad Ingmar Kurg, Askur Alas ja Kirill Vlassov, külaliste ja spetsialistidena võtsid osa Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ning rahvatervise osakonna nõunik Kart Sõber, Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Helen Noormets. Poördumise algatajate esindaja Ingrnar Kurg andis ülevaate kollektiivsest pöördumisest. Kollektiivse pöördumisega palutakse Riigikogul mitte vastu võtta tubakaseaduse muutmise seadust ning Rahandusministeeriumil loobuda alkoholi-, tubaka-, kutuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamisest e-sigarette puudutavas osas. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse selgitas, et riikliku suitsetamispoliitika seisukohalt on olulisem suitsetamise kui sellise vahendamine, sõltumata sellest, kas tarvitatakse tavasigaretti või e-sigaretti, ning ei ole ühtegi põhjust, miks riik peaks e-sigarettide tarvitamist soodustama. Kui e-sigaretile soovitakse viidata kui kahjude vahendamise meetmele ja seda võrrelda teiste suitsetamiskahjude vähendamise meetmetega, mis on kliinilised uuringud läbinud, siis selleks tuleb e-sigarettidega teha täpselt sarnasugused kliinilised uuringud ja e-sigaretid peavad olema allutatud samasugusele kvaliteedikontrollile, nagu seda on nt nikotiiniplaastrid. Praegu ei ole e-sigaretid ja nende vedelikud sellisele kontrollile allutatud. E-sigaretis puuduvad küll sellised põlemisprotsessid nagu tavasigaretis, aga kindlasti ei tähenda e-sigareti tegemine ainult veeauru sisse hingamist, sest lisaks nikotiinile sisaldab e-sigaret aineid, mille koos auruga sisse hingamise kaudsete tagajargede kohta puuduvad hinnangud. Maris Jesse lisas, et kindlasti ei ole eesmark e-sigareti tarvitajate suitsuruumidesse surumine, aga ei ole ka ühtegi põhjust selleks, miks e-sigareti tarvitamisel siseruumides peaksid olema suuremad võimalused kui tavasigareti puhul, ja seda just suitsetamise visuaalse poole tõttu. Suitsetamine kui selline võiks olla avalikus pildis vähem nähtav. Sotsiaalministeeniumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber lisas, et e-sigarettide maitsestatud taitevedelike keelamise üks põhjuseid on nende atraktiivsus noortele, kes tarbivad eelkõige puuvilja-, kommi- ja magustoidumaitsega vedelikke. Noorte puhul ei ole kindlaks tehtud, et nad tarbiksid tubakamaitsega vedelikke. Komisjon jätkas kollektiivse pöördumise arutelu oma 26.09.2017 istungil, kus osalesid pöördumise algatajate esindaja Ingmar Kurg, poodide esindaja Sven Kotke, tarbijate esindaja Alex Palmiste, valiseksperdid Konstantinos Farsalinos ja Leon Kosmider (Skype’i teel), MTÜ Tubakavaba Eesti nõukoja liige Enn Toom ja juhatuse liige Urmas Roos ning välisekspert Dominick Nguyen, Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ning Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling. 26.09.2017 arutelul kuulas sotsiaalkomisjon ära välisekspertide, MTÜ Tubakavaba Eesti ja Sotsiaalministeeriumi seisukohad. Käesolevas kirjas vastame teie pöördumises esitatud ettepanekutele ning esitame komisjoni seisukoha. Kollektiivse pöördumisega tehtud ettepanek on järgmine: Riigikogul mitte vastu vötta tubakaseaduse muutmise seadust ning Rahandusministeeriumil loobuda alkoholi-, tubaka-, kutuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamisest e-sigarette puudutavas osas. Sotsiaalkomisjoni seisukoht on järgmine: Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas 26.09.2017 istungil konsensusega mitte toetada kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekuid. Kuna kollektiivses pöördumises tehtud ettepanekud on seotud seaduseelnõu nr 357 menetlemisega ning langevad kokku eelnõule esitatud muudatusettepanekutega, siis selgitame teile jargmist: Riigikogu sotsiaalkomisjon menetleb tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (357) vastavalt Riigikogu kodu-ja tookorra seadusele ning järgmine eelnõu arutelu toimub 10.10.2017 istungil, kuhu kutsutakse eelnõu kohta arvamuse esitanud huvigrupid. Eelnõule esitatud muudatusettepanekute suhtes kujundab komisjon seisukoha oma järgmistel istungitel. Muudatusettepanekute hääletamine seisab ees ning muudatusettepanekute arvestamine või mittearvestamine selgub pärast hääletamist komisjonis ja seejarel Riigikogu täiskogus. Mis puudutab aktsiise ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seadust, siis Vabariigi Valitsus algatas eelnõu 6.02.2017. Riigikogu juhatus vöttis alkoholi-, tubaka-, kOtuse-ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (380) menetlusse 7,03.2017 ning määras selle juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Rahanduskomisjon menetles eelnõu kevadistungjärgu jooksul, seadus võeti vastu 31.05.2017 ja avaldati Riigi Teatajas 14.06.2017. Seaduseelnõu nr 380 menetlemise käigus toimus 21.03.2017 eelnõu arutelu koos huvigruppidega. Seal osalesid ka MTÜ E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu esindajad Ingmar Kurg ja Oliver Lehtsaar, kes tutvustasid oma seisukohti rahanduskomisjonile. Aktsiisid ja maksustamine on rahanduskomisjoni valdkond ning aktsiiside muutmine ei ole sotsiaalkomisjoni pädevuses ning komisjon ei toetanud esitatud ettepanekut. Lugupidamisega Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees Teadmiseks: Riigikogu juhatus https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/268a3204-0062-42dc-99c3-3413929a252f

  2. Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi protokoll nr 152

    Juhataja: Helmen Kütt Protokollija: Külli Mathiesen Võtsid osa: Monika Haukanõmm, Jüri Jaanson, Liina Kersna, Marika Tuus-Laul, Maris Lauri, Tiina Kangro, Viktor Vassiljev, Aimi Kaldre (nõunik-sekretariaadijuhataja), Heidi Barot (nõunik), Helgi Kundla (nõunik), Terle Kask (konsultant) Puudus: Dmitri Dmitrijev Kutsutud: Kollektiivse pöördumise esitajate esindaja (e-sigareti müüjate ja kasutajate liidu MTÜ juhatuse esimees) Ingmar Kurg, poodide esindaja Sven Kotke, tarbijate esindaja Alex Palmiste, väliseksperdid Konstantinos Farsalinos (Onassise Kardiokirurgia Keskuse, Patrase Ülikooli farmaatsiateaduskonna ja Riikliku Rahvatervise Kooli teadur Kreekas) ja Leon Kośmider (Skype’i teel), MTÜ Tubakavaba Eesti nõukoja liige Enn Toom ja juhatuse liige Urmas Roos ning välisekspert Dominick Nguyen (Health Policy and Communication Manager, European Network for Smoking and Tobacco Prevention), Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling (1. päevakorrapunkti juures), Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse (1. ja 2. päevakorrapunkti juures) ja ravimiosakonna juhataja Eda Lopato, Riigikogu Kantselei õigus-ja analüüsiosakonna nõunik Kai Raudkivi (2. päevakorrapunkti juures) Osales: Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Eva Lehtla (2. päevakorrapunkti juures) Päevakord: 1. Kollektiivne pöördumine „Peatame veipimise võrdsustamise suitsetamisega“ 2. Ülevaade Sotsiaalministeeriumi ettevalmistustest ravimiseaduse muudatuste rakendamiseks 2020. aastal 1. Kollektiivne pöördumine „Peatame veipimise võrdsustamise suitsetamisega“ Helmen Kütt tegi ülevaate kollektiivse pöördumise „Peatame veipimise võrdsustamise suitsetamisega“ senisest menetluskäigust. Ta sõnas, et Riigikogu juhatus võttis kollektiivse pöördumise menetlusse 6.aprillil 2017. aastal ning edastas selle menetlemiseks sotsiaalkomisjonile. Sotsiaalkomisjon arutas kollektiivset pöördumist komisjoni istungil 8.mail, milles osalesid pöördumise esindajad Ingmar Kurg, Askur Alas ja Kirill Vlassov, sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ja rahvatervise osakonna peaspetsialist Kärt Sõber, Tervisearengu Instituudi direktor Annika Veimer ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Helena Noormets. 18. septembril tegi kollektiivse pöördumise esitaja Ingmar Kurg ettepaneku arutada ka tubakaaktsiisi. Rahanduskomisjon arutles tubakaaktsiisi üle alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse (380 SE) menetlemisel. Kütt sõnas, et sotsiaalkomisjon kollektiivse pöördumise „Peatame veipimise võrdsustamise suitsetamisega“ raames tubakaaktsiisi ei puuduta. Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (357 SE) arutelu on plaanitud koos huvigruppidega 10. oktoobril 2017. Kütt andis sõna väliseksperdile Dominick Nguyenile. Dominick Nguyen andis ülevaate e-sigarettide mõjust tervisele. Rahvatervise osas tuleks meeles pidada, et suitsetamissõltuvus on haigus, mitte eluviis. Kõik ravimid, mille riigid või Euroopa Liit suitsetamissõltuvuse ravimiseks turule toovad, peavad eelnevalt olema läbinud meditsiinilised ekspertiisid ja testid. Valitsused ei laseks kunagi turule ravimit, mille mõjusid ei ole teaduslikult tõestatud, seega ei tohiks ka e-sigaretti teisiti käsitleda. Seni ei ole e-sigaret meditsiinilist ekspertiisi ega teste läbinud ning ei saa väita, et e-sigaret on tervislikum alternatiiv tubakasigaretile. Kogemused koostööst tubakatööstusega näitavad, et sageli presenteeritakse uusi tooteid tervislikuma alternatiivina, teadmata nende täielikku mõju. Enamasti on selle taga vaid hea turundus, millega soovitakse tubakatööstuse käivet suurendada. Paljud e-sigarettide turustajad ütlevad, et e-sigaret on vähem kahjulik kui tubakasigaret, kuid vähem kahjulik ei tähenda, et esigaret on kahjutu. Valitsused peaksid panustama rohkem vahendeid teadusuuringutesse, et mõista paremini esuitsetamise mõjusid inimese tervisele. Hetkel on vastandlikke uurimusi, millest osad toovad välja e-sigarettide tavasigarettidest tervislikuma mõju ning teised, mis ei toeta e-sigarettide tavasigarettidest tervislikumat käsitlust. On veel palju e-sigarette puudutavaid küsimusi, mis pole teaduslikku kinnitust saanud ning seetõttu ei tohiks valitsused teha lõplikke otsuseid. Rahvatervise huvides on oluline regulatsioonidega mitte kiirustada, vaid saada teaduslikult tõendatud andmeid e-sigarettide mõjust ja teha seejärel usaldusväärseid otsuseid. Leon Kośmider sõnas, et e-sigarette käsitlevaid uurimusi tuleb väga ettevaatlikult tõlgendada, kuna valdkonnas kasutatakse mitut tüüpi uuringuid. On võimatu kompleksselt uurida kõiki esigaretis sisalduvaid kemikaale ja e-sigarettide kasutamise kõiki tervisemõjusid. Isegi ühe tervisemõju uurimine nõuab mitmeid pikki ja kalleid uuringuid ning enne kui teha lõplikke järeldusi, peab teaduskogukond neid tulemusi kontrollima hoolikate ja üksikute kontrolluuringutega, mis nõuavad palju aega. Uurimistulemusi võidakse vääralt tõlgendada, väites, et e-sigaretid on kahjulikumad kui tubakasigaretid, kuid tegelikult pole see tõsi. Uuringud näitavad selgelt, et e-sigaretid on auru koostise põhjal vähem mürgised kui tubakasigaretid. E-sigareti risk tervisele sõltub enamasti manustatavast annusest. Tihti pööratakse tähelepanu formaldehüüdile e-sigarettide aurus, kuid selle ühendi kõrgeid tasemeid võib leida ka kodudes või töökohal. E-sigarettides on mürgiseid kemikaale väga madalatel tasemetel. Hiljuti avaldatud uurimuses leiti, et vähirisk e-sigarettide aurust on umbes 1% võrreldes traditsioonilise sigaretisuitsetamisega. See oli esimene uuring, mis võrdles tubakasuitsus olevate, kuid e-sigareti aurus puuduvate ühendite mõju vähiohule. E-sigarettides ei ole või on väga väikestes kogustes mürkaineid, mis võivad põhjustada muid terviseprobleeme. Haigestumise risk sõltub mürkainetega kokkupuutumise hulgast ehk määrav on annuse suurus. Endised suitsetajad, kes kasutavad e-sigarette, ei peaks tahtma suitsetamise juurde tagasi tulla. Suitsetamise juurde tagasi pöördumine või ühe mahvi tubakasuitsu võtmine peab olema tehtud nende jaoks ebameeldivaks. Üks viis seda teha, on lubada neil kasutada selliste maitsevedelikega e-sigarette, mida nad tavasigarettidest ei leia. E-sigarettide kasutamine mittesuitsetajate poolt on murettekitav, kuid see on mitmetahuline küsimus. Pole andmeid, mis näitaksid, et inimesed, kes pole kunagi suitsetanud tavatubakatooteid, aga kasutavad e-sigarette, hakkaksid suitsetama kui e-sigarette poleks enam saadaval. On levinud eelarvamus, mis samastab nikotiini ja tubakasuitsu kahjulikkuse. Nikotiin on palju vähem mürgine kui tubakasuits. Toksikoloogilisest vaatenurgast on e-sigarettide ja tavasigarettide ainus ühine joon nikotiini sissehingamine. Nikotiin ei ole suitsetajate terviseprobleemide põhjus, seega ei saa teha järeldust, et e-sigarettide aur on tervisele ohtlik kui nikotiini annus on sarnane tavasigarettidele. Tubakasuitsus on üle 5000 kemikaali, kuid esigarettide aurudes on leitud 100 kemikaali vähem ning mürgiseid kemikaale sadu või kümneid kordi madalamas koguses kui tubakasuitsus. Ta sõnas, et e-sigarette ei tohiks käsitleda nagu tavasigarette ning on liiga vara luua lõplikke regulatsioone. Hiljutised uurimused on näidanud e-sigarettide ülereguleerimise tagajärgi. Nikotiini hulga vähendamine e-vedelikes sunnib kasutajaid sama mõju saavutamiseks rohkem suitsetama, millega suureneb sissehingatavate mürkainete hulk. See näitab, kuidas mõtlematult ja kiirustades tehtud regulatsioonid võivad kasutajatele kasu asemel kahju teha. Konstantinos Farsalinos sõnas, et hetkel on oluline välja töötada vahendeid tubaka kahjulike mõjude vähendamiseks. Selleks tuleb suitsetamissõltlastele, kes ei saa või ei taha tarbimist lõpetada, pakkuda turvalisemaid tooteid. Tubaka kahjulike mõjude vähendamine on oluline, kuna enamik suitsetajad ebaõnnestuvad suitsetamisest loobumisel. Ta tõi välja peamised kitsaskohad e-sigarettide osas: e-sigarettide turvalisus, efektiivsus suitsetamissõltuvusest vabanemisel, kasutamine alaealiste ja mittesuitsetajate seas, suitsetamisega alustamise soodustamine (esmalt e-sigaret, seejärel tavasigaret). Ainult teaduspõhiste uurimustega saab kitsaskohad ületada. Teadlased nõustuvad, et e-sigaretid on vähem kahjulikud kui tavasigaretid, kuid vähema kahjulikkuse tasemes ollakse eriarvamusel. E-vedelike koostisained on inimestele tarbimiseks heaks kiidetud: propüleenglükooli kasutatakse 1982. aastast toidus, kosmeetikas ja ravimites ning propüleenglükool on antibakteriaalsete ja viirusevastaste omadustega; glütserooli kasutatakse 1959. aastast toidus, kosmeetikas ja ravimites; lõhna-ja maitseained on kasutusel kõikides toiduainetes. Kõiki need ained ei ole söömisel inimorganismile kahjulikud. E-sigareti tarvitamisel toimub nende ainete sisse hingamine, mille mõju kohta on vähem andmeid. Siiski pole põhjust muretsemiseks, kuna e-sigarettides puudub tubakas ja põlemisprotsess ning aurustumine toimub madalamatel temperatuuridel. Ta sõnas, et suitsetamissõltuvust tekitab nikotiin. Nikotiin ei ole tervisele ohtlik, see ei tekita vähki ega oma mõju südamehaigustele. Suitsetamise muudab ohtlikuks tõrv, mis tekib tubaka põlemisel. Ta sõnas, et oluline on tähele panna, et erinevate ainete kahjulik mõju sõltub eelkõige doosist. Väga palju on tähelepanu pööratud formaldehüüdide sisaldusele e-sigarettides. Kodudes on formaldehüüde erinevates materjalides kordades rohkem ja inimesed hingavad neid pidevalt sisse. Kuni formaldehüüde on piiratud koguses, on sissehingamine ohutu. Maris Jesse küsis, mis juhtub formaldehüüdide tasemega, kui lisada toas juba olemasolevale formaldehüüdile e-sigarettidest eralduvaid formaldehüüde? Konstantinos Farsalinos vastas, et uurimused on näidanud, et formaldehüüdide tase ei tõuse märgatavalt e-sigareti auru välja hingates või on taseme muutus 10-20%. See on väga väike kogus ning jääb nõutud piirmäärade vahemikku. Atseetaldehüüde käsitlevad uurimused on samuti leidnud, et taseme muutus on väga väike ja jääb Euroopa Liidu siseruumide piirmäärade sisse. Mõju ümbritsevatele inimestele on praktiliselt olematu. Maris Jesse sõnas, et hetkel võrreldakse ettekandes aldehüüdide normväärtusi õhus e-sigaretist eralduvate aldehüüdidega, kuid tegelikkuses hingab e-sigareti tarvitaja aldehüüde nende kombineeritud väärtuses. Konstantinos Farsalinos vastas, et tegemist on kombineeritud väärtusega, kuid paika on pandud piirväärtused, mille piires on aldehüüdide tarbimine ohutu. E-sigareti tarvitamisel omandatavad aldehüüdid mahuvad piirmäära sisse. Ta jätkas ettekannet ning sõnas, et e-sigaretid on mõeldud ennekõike suitsetajatele abivahendiks suitsetamisest loobumiseks. Uuringud näitavad, et e-sigarette kasutavad peamiselt endised suitsetajad ning varasemaid mittesuitsetajaid on e-sigareti kasutajate hulgas minimaalselt jäädes alla 1%. E-sigaretid aitavad tavatubakast loobuda ning liikuda tervislikuma alternatiivi juurde. E-sigarettide propageerimine on vähendanud Suurbritannias tavasuitsetajate arvu. Euroopa Liidus oli 2014. aastaks tänu e-sigarettidele suitsetamisest loobunud 6,1 miljonit inimest ning 9,2 miljonit oli suitsetamist vähendanud. On levinud mure, et maitsestatud e-vedelikud soodustavad e-sigarettide kasutamist alaealiste seas, kuid maitseid toodetakse täiskasvanud e-sigareti tarvitajate nõudmisel, kes soovivad tubakasigarettidest loobuda. 2013. aastal avaldatud uurimuse alusel selgus, et enamik täiskasvanud e-suitsetajaid ei kasuta mitte tubakamaitselisi e-vedelikke, vaid puuviljamaitselisi. Uurimused on näidanud, et alaealised proovivad e-sigarette, kuid e-sigarettide regulaarne tarvitamine on alaealiste seas madal ning enamik alaealisi e-sigareti tarvitajaid kasutavad nikotiinivabu e-vedelikke. E-sigarettide proovimine on vähendanud ka alaealiste tubakasuitsetajate arvu. E-sigarettide kasutamine nõuab asjakohast reguleerimist, mis kindlustaks toote kvaliteedi, soodustaks vähem kahjulike toodete kasutamist kindlate inimgruppide seas (suitsetajad peavad olema alternatiivist teadlikud) ning säilitama vähem kahjulikele toodetele eelise võrreldes tubakatoodetega (hind, kättesaadavus, juurdepääsetavus). Hetkel võib parimaks regulatsiooniks lugeda Euroopa Liidu Tubakatoodete direktiivi. Tõendid näitavad, et Euroopa Liidu Tubakatoodete direktiiv on piisav, igasugune lisaregulatsioon võib mõjuda rahvatervisele kahjustavalt ning tahtmatult kaitsta tubakasigareti turgu. Jüri Jaanson küsis, kas pidev ja regulaarne e-sigareti tarbimine on inimorganismile kahjulik? Konstantinos Farsalinos vastas, et e-sigaretil on inimorganismile kahjulik mõju, kuna sisaldab nikotiini ja kahjulikke aineid. Ekspert toonitas, et tegemist on alternatiivtootega tubakasigaretile, mille eesmärk on vähendada tubakasuitsetamisest tekkivaid terviseriske. Esigaretid pole kindlasti mõeldud kõikidele inimestele, vaid suitsetajatele, kes soovivad suitsetamisest loobuda. Mittesuitsetajad ei tohiks e-sigarette tarvitada. Aive Telling lausus, et Eestis ei saa rääkida e-sigarettide üle reguleerimisest, sest ühtegi teist nii vastuoluliste andmetega ja uurimata toodet poleks turule lastud, kui tegemist oleks kodukemikaaliga, ilutootega või ravimiga. Ettekandes toodi välja, et samu aineid on ka kodustes majapidamistes, kuid nende ainete inhalatsiooni teel omastamise toimet ei ole uuritud. Hollandis on tehtud pilootprojekt, et kui sama e-vedelikku kuumutatakse erinevates esigarettides, tekib väga erinevaid aineid. Oluline on välja tuua, et võrdlus tubakasigaretiga on kohatu, kuna ka selle osas ei saa praeguste andmetega öelda, kui palju kahjutum või kahjulikum on e-sigaret. Nikotiin on sõltuvusaine ning rahvatervise seisukohalt ei saa selle tarbimist propageerida. Ta pidas oluliseks mainida, et esigareti kasutajat ei sunnita seadusemuudatustega suitsuruumi, vaid keelustatakse suitsetamine avalikes kohtades. Enn Toom sõnas, et arst ei tohi patsienti kahjustada ega manustada talle aineid, millega võib patsiendi tervist kahjustada. On üllatav, kuidas eksperdid väidavad, et nad ei tunne selles küsimuses maailma tsiviliseeritud riikides tehtud teaduslikke uuringuid ning nõuavad regulatsioonide kehtestamiseks teaduslikke aluseid. Helmen Kütt juhtis tähelepanu, et tänase istungi eesmärk on menetleda esitatud kollektiivset pöördumist ning arutada pöördumises välja toodud ettepanekuid. Istungil ei käsitleta tubaka seaduse muutmise seaduse eelnõud. Ta toonitas, et regulatsioonidega ei ole kavas e-sigarette keelata. Sven Kotke sõnas, et arutluse all on siiski mingil määral e-sigarettide keelamine, kuna sotsiaalministeeriumil on kavas keelata maitsestatud e-vedelikud. Uurimustest on näha, kuidas tubakamaitseid kasutatakse e-sigarettide puhul vähem ning enamasti tarbitakse maitsetega esigarette. Kui keelata maitsevedelikud, siis suurel määral keelatakse e-sigaretid. Maris Jesse tõi välja, et on oluline eristada, kas e-sigarette turustatakse endistele suitsetajatele või ühele suurele Eesti sihtgrupile esmakogemusena suitsetamisel. E-sigareti kasutamise levimusest Eestis on näha, et e-sigareti kasutamine on suurem noorte seas ning e-sigaret on olnud ka esimeseks kasutatavaks suitsetamistooteks. Kasutajateks pole pikaajalised suitsetajad, kes on läinud üle alternatiivtoote kasutamisele. Selles on oma roll e-sigareti tootjatel ja müüjatel ajal, mil e-sigareti müük alaealistele ei olnud reguleeritud. Seda müüdi ja turustati alla 18-aastastele. Eesti kontekstis on e-sigaret rohkem levinud noorte seas ning just maitsestatud evedelikud mõjutavad tarbimist. Eesmärgiks on välistada suitsetamine noorte seas ning seega tuleb tavatubakas ja e-sigaret võrdsustada. Konstantinos Farsalinos sõnas, et enamik täiskasvanud e-sigareti kasutajatest tarbivad magusamaitselisi e-vedelikke. E-sigareti vedelikud tehakse tavatubakast erinevate maitsetega, kuna see ennetab e-sigareti tarvitaja naasmist tubakasigareti juurde. Maitse- ja lõhnaained teevad e-sigareti tavatubakast erinevaks ja tavatubakas hakkab endisele suitsetajale tunduma vastumeelne. Sven Kotke lausus, et e-sigareti suuremad müüjad on alati järginud põhimõtet e-sigarette alaealistele mitte müüa, ka siis kui müük alaealistele keelatud polnud. E-sigareti müüjate ja kasutajate liit annab infot kaupmeestele, kes liitu ei kuulu, et nemadki seda põhimõtet järgiksid. Hetkel on turul mõned kaupmehed, kes seda põhimõtet ei järgi. Riik ei võta neid ettevõtjaid vastutusele ning ei teosta piisavat järelevalvet. Järgnes komisjoni arutelu seisukoha kujundamiseks kollektiivse pöördumise suhtes. Komisjoni esimees Helmen Kütt selgitas komisjoni liikmetele kollektiivse pöördumise menetlemise korda. Ta sõnas, et komisjon võib esitatud kollektiivse pöördumisega osaliselt või täielikult nõustuda või mitte nõustuda. Kütt palus komisjoni liikmete arvamusi kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekutele. Jüri Jaanson ütles, et tema on kollektiivse pöördumisega mitte nõustumise poolt. Maris Lauri sõnas, et kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekud on tihedalt seotud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (357 SE). Kuna tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekud ei ole komisjoni poolt läbi arutatud, siis ei saa veel kollektiivse pöördumise osas ammendavat otsust teha. Monika Haukanõmm nõustus ning lisas, et mitmed Riigikogu liikme Madis Millingu esitatud muudatusettepanekud kattuvad petitsioonis esitatud ettepanekutega. Ta sõnas, et komisjon hääletab sisuliselt samade ettepanekute üle tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekuid menetledes. Lõplik otsus ettepanekute kohta selgub muudatusettepanekute üle hääletades. Viktor Vassiljev sõnas, et ühineb eelnevate arvamustega, kuna sarnased ettepanekud tulevad arutlusele tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekute üle hääletades. Helmen Kütt juhtis tähelepanu, et kollektiivsele pöördumisele tuleb vastata hiljemalt kuus kuud pärast petitsiooni menetlusse võtmist. Tubakaseaduse muutmise seaduse muudatusettepanekud tulevad komisjonis hääletusele hiljem. Maris Lauri lausus, et kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekud langevad kokku tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekutega ning ammendavaid otsuseid kollektiivse pöördumise osas ei saa teha enne tubakaseaduse muutmise seadust menetlemata. Viktor Vassiljev sõnas, et komisjonil puudub pädevus otsustada kollektiivse pöördumise osas. Tänasel istungil lisandusid mitmed ettekanded ning tekib ebakõla, kus ühelt poolt esitavad arstid oma seisukoha, teiselt poolt ametnikud oma seisukoha. Helmen Kütt sõnas, et kõikide kollektiivsete pöördumiste osas, mis komisjonides menetletakse, ei saa eeldada, et komisjoni liikmed on antud valdkonnas eksperdid. See on poliitiline vastutus, mille komisjoni liikmed peavad pärast ekspertide ära kuulamist võtma. Ta tuletas meelde, et kollektiivses pöördumises on ettepanek alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust ning tubakaseaduse muutmise seadust plaanitud kujudel mitte vastu võtta. Tubakaseaduse muutmise seadust veel menetletakse, kuid aktsiiside osas on seadus juba vastu võetud ning seetõttu ei saa antud kujul kollektiivset pöördumist toetada. Tiina Kangro märkis, et kuna e-sigareti puhul on tegemist suitsetamise asendusraviga, siis peaks kaaluma e-sigarettide müümist ainult apteekides. Kui tegemist on suitsetamisest loobumise abivahendiga, siis peaks seda kätte saama sarnastel tingimustel nagu plaastreid ja muid suitsetamisest loobumise abivahendeid. Helmen Kütt sõnas lõpetuseks, et igal komisjoni liikmel on võimalus saadud teavet arvestada tubakaseaduse muutmise seaduse muudatusettepanekute üle hääletamisel ning iga komisjoni liige on oma hääle andmises vaba. Otsustati: 1.1 Mitte toetada kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekuid (konsensus- Helmen Kütt, Monika Haukanõmm, Tiina Kangro, Maris Lauri, Liina Kersna, Viktor Vassiljev, Jüri Jaanson, Marika Tuus-Laul) https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/4e4d9142-b810-4e3e-8f7b-41a4083b1fa6

  3. Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi protokoll nr 13330.06.2017

    Täistekst: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/3422e4da-fdd4-42ad-9c85-b272b141a521 Otsustati: 2.1 Jätkata arutelu (konsensus - Helmen Kütt, Monika Haukanõmm, Jüri Jaanson, Marika Tuus-Laul, Maris Lauri, Tiina Kangro, Viktor Vassiljev)

  4. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine

    Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 152 Riigikogu juhatus otsustab: võtta menetlusse Ingmar Kure k.a 15. märtsil algatatud kollektiivne pöördumine „Peatame veipimise võrdsustamise suitsetamisega“ ja edastada see menetlemiseks sotsiaalkomisjonile. Eiki Nestor Riigikogu esimees

Kas tahad selle algatuse edasise käekäiguga kursis olla?