Avaliku pöördumise esitasid 29. jaanuaril 2020 kuus teadus- ja haridusasutust: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Rahva Muuseum.
Pöördumisele on andnud toetusallkirja enam kui sada asutust ja organisatsiooni. Rahvaalgatuse lehe vahendusel anname ka eraisikutele võimaluse oma toetust väljendada.
Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole. Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus
Lugupeetud Eesti Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikogu, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, Teadus- ja Arendusnõukogu, Eesti Teaduste AkadeemiaPöördume Teie poole murega Eesti teaduse valdkondliku järjepidevuse, Eesti-teemaliste alus- ja rakendusuuringute jätkumise, ja laiemalt ‒ Eesti Vabariigi põhiseaduse täitmise pärast.
Seoses Eesti teaduse üldise alarahastatuse ning rahastuspoliitika orienteeritusega rahvusvahelisele tippteadusele ja tehnoloogilisele innovatsioonile näeme muret tekitavaid arenguid, mis seavad ohtu Eesti teaduse laiapõhjalisuse ja valdkondliku mitmekesisuse, Eesti-alaste uuringute jätkuvuse, rakendusliku teadustöö eesti keele ja kultuuri järjepidevuse tagamiseks ning seeläbi Eesti riigi põhialused.
Oleme veendunud, et Eesti teadus, sealhulgas Eesti-uuringud on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ja seda taset tuleb hoida. Siiski tahame rõhutada, et 1) vähestele tippudele suunatud rahastusmudel ei taga teadusvaldkondade laiapõhjalisust ja järjepidevust; 2) kui teadusprojektide rahastamisel peetakse silmas eelkõige teadustöö rahvusvahelist mõjukust, toob see paratamatult kaasa Eesti-keskse uurimistöö vähenemise ja teadustöö eestikeelsete ja Eesti ühiskonna jaoks oluliste väljundite alaväärtustamise; 3) neid tendentse võimendab praegune baasrahastussüsteem, kus asutuse põhitegevuste rahastamine sõltub otseselt asutuse projektirahade summast ning rahvusvahelise tunnustusega kõrgetasemeliste artiklite ja monograafiate arvust.
Eesti keelt, kultuuri, ajalugu, ühiskonda, loodust ei uuri ega dokumenteeri meie eest keegi teine ja Eesti riigil on põhiseaduslik kohustus tagada vahendid sellealaste uuringute jätkamiseks. Eesti Vabariigi teaduspoliitika peab rahvusvahelise tipptaseme saavutamise ja tehnoloogilise innovatsiooni kõrval seadma üheks oma põhieesmärgiks ka Eesti-uuringute süstemaatilise rahastamise. Eriti murelikuks teeb meid see, et noorte teadlaste lõimimine teadustöösse on pingelistes rahastusoludes üha keerulisem ning nende karjäärivalikute tee jääb üha kitsamaks. Eesti riik on maailmas ainus, kelle kohuseks on hoolitseda Eesti-uuringute valdkonna teadlaste järelkasvu eest.
Meie, allakirjutanud, peame Eesti Vabariigi jätkusuutlikkuse ning keele ja kultuuri säilitamiseks möödapääsmatuks, et
1) teaduse rahastamist suurendataks vähemalt 1%-ni SKT-st, tagades lisanduvate vahenditega muuhulgas Eesti-uuringute rahastamise;
2) loodaks meetmed Eesti-uuringute laiapõhjaliseks ja stabiilseks rahastamiseks, mis ühtlasi tagaks teadlaste järelkasvu kõikides Eesti-uuringute valdkondades (sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadustes);
3) suurendataks, sealhulgas vastavaid meetmeid luues, eesti keele ja kultuuri järjepidevusele suunatud teadus- ja arendustegevuste rahastust, mis toetaks teadus- ja kultuurikogude avalikkusele vahendamist uurimuste ja muude väljundite kaudu;
4) vaadataks üle teaduse rahastamisskeem, sealhulgas asutustele baasraha arvestamise põhimõtted nii, et need toetaksid paremini teaduse stabiilsust ja jätkusuutlikkust, Eesti suunal tehtavat teadustööd ja eestikeelseid teadusväljundeid (monograafiad, teadusartiklid, akadeemilised allikapublikatsioonid ja sõnaraamatud).
Eesti Iseseisvusmanifest seab riigi eesmärgiks “olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres”. Kultuurrahvaks olemine tähendab eestikeelse (kõrg)haritlaskonna ja teaduse olemasolu ning eesti keele ja kultuuri, Eesti ühiskonna ja elukeskkonna teaduslikku uurimist.
EESTI KIRJANDUSMUUSEUM
EESTI KEELE INSTITUUT
UNDERI JA TUGLASE KIRJANDUSKESKUS
EESTI KUNSTIAKADEEMIA
EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA
EESTI RAHVA MUUSEUM
Pöördumist toetavate asutuste ja organisatsioonide hulka lisandus
Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu
Kunstiühing "Pallas"
Eesti Keeletoimetajate Liit
Eesti Vabaerakond
Eesti Akadeemiline Orientaalselts
MTÜ Jaan Tõnissoni Selts
Tapa Muusika- ja Kunstikool
Ajakiri Muusika
Eesti Lugemisühing
Ansambel MeNaiset
Bioneer.ee portaal (MTÜ Ökotark)
ICOMOS Eesti MTÜ
MTÜ Lugu
Eesti Õpetajate Liit
Eesti Emakeeleõpetajate Selts
Miks ma pöördumist toetan?
Pöördumise lähtepunktiks võib lugeda valitsuse taganemist Teadusleppest. Teadusrahastuse suurendamine 1% SKP-st ei tähenda ainult Eesti teaduse rahvusvahelist mõjukust tõstva konkurentsipõhise grandiraha suurenemist. Suureneks ka baasrahastus, mis tagaks teadlaste töö järjepidevuse ja aitaks selle kaudu hoida ja eestlastele kättesaadavaks muuta selliseid väärtuslikke kogusid nagu Eesti Rahvaluule Arhiiv. Pöördumised, mille eesmärgiks on tuletada meelde Teaduslepet ja suurendada teaduse üleüldist rahastust, selle asemel, et süvendada erinevate teadusvaldkondade omavahelist konkurentsi napi olemasoleva rahastuse üle, väärivad toetamist.
Toetus asutuste ja organisatsioonide nimel
Algatusrühmaga on ühendust võtnud mitmete asutuste ja organisatsioonide esindajad, väljendades kurvastust, et nende organisatsioon on jäänud nii olulise pöördumise toetajate nimekirjast välja. Selgituseks: info toetusavalduse koostamise kohta levis avaliku Facebooki grupi Ei saa mitte vaiki olla liikmete vahendusel ja ise pöördusime eraldi ainult väga üksikute organisatsioonide poole. Pöördumise teksti valmimise ja trükkitoimetamise vahele jäänud poole päeva jooksul jõudsime ainult laekunud toetusavaldused vastu võtta ja registreerida. Kuni hääletuse lõppkuupäevani on siiski võimalik jätkuvalt avaldada pöördumisele toetust ka asutuste ja organisatsioonide nimel, saates vastava soovi aadressil era@folklore.ee. Laekunud asutuste ja organisatsioonide toetusavaldused edastame riigikogule.