Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit

MTÜ Eesti Roheline Liikumine,
191 allkirja
Arvamusfestival

Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit

Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit Eesti on aastakümneid elektri ja vedelkütuste tootmisel sõltunud põlevkivist, kõige saastavamast fossiilsest kütusest. Puhtama elukeskkonna ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel ei saa sarnane teguviis endisel moel jätkuda. Eesti vajab laiahaardelist konsensuslikku poliitilist otsust ning selgelt defineeritud eesmärki põlevkivienergeetikast loobuda, koostades selleks tegevuskava põlevkivienergeetikast väljumisega seotud riskide hindamiseks ja nende maandamiseks ehk nn Põxiti strateegia.

Miks on Põxit juba täna oluline?

Miks on Põxit juba täna oluline?
  • Kliimateadlased on ühel meelel, et kasvuhoonegaaside (eelkõige süsinikdioksiidi, CO2) paiskamine atmosfääri põhjustab kliimamuutusi. Just seetõttu on Pariisi kliimaleppest lähtuvalt ülemaailmseks eesmärgiks seatud kasvuhoonegaaside emissiooni ning sellest tingitud atmosfääri keskmise temperatuuri tõusu piiramine. Üks suurimaid saastajaid ja süsinikdioksiidi emissiooni allikaid Eestis on põlevkivienergeetika sektor.
  • OECD keskkonnaraporti kohaselt on Eesti majandus OECD riikide võrdluses ülekaalukalt süsinikumahukaim. See tähendab, et majanduses toodetud hüvede kohta paiskame atmosfääri suurimas mahus kasvuhoonegaase, ületades sellega OECD keskmist näitajat üle kahe korra!  Lisaks tõdetakse raportis, et põlevkivisõltuvusest loobumine on hetkel Eesti suurim keskkondlik, majanduslik ja sotsiaalne proovikivi. Ka ühe elaniku kohta on meie CO2 jalajälg Maailmapanga andmetel üks maailma suuremaid, olles oluliselt pirakam kui nt naftariikidel Venemaal, Liibüal ja Iraanil.
  • Põlevkivi on Eesti suurim keskkonnakoorem. Lisaks atmosfääri paisatavatele saasteainetele ning peenosakestele pärineb põlevkivisektorist ka ülekaalukas osa Eestis tekkivatest (ohtlikest) jäätmetest ning heitveest. Lisaks on põlevkivi kaevandamine rikkunud Põhja-Eestis ulatuslikul alal ülemised põhjaveekihid ning ohustab ka sügavamal asuvat Lasnamäe-Kunda veekihti.
  • Põlevkivisektoriga kaasneb oluline tervisemõju kohalikele. Terviseameti ja Tartu Ülikooli koostöös läbviidud põlevkivisektori tervisemõjude uuringust selgus, et idavirulaste tervis on võrreldes kaasmaalastega mitme näitaja poolest kehvem, nimetades oluliseks põhjuseks piirkonna saastatust põlevkivitööstuse tõttu.
  • Maailm liigub taastuvate lahenduste rakendamise suunas. Juba praegu ületavad investeeringute mahud taastuvenergiasse oluliselt rahasüste fossiilsetesse kütustesse. Tuule- ja päikeseenergia lahendused ning ka energia salvestustehnoloogia hinnad jätkavad alanemist, mis teeb neist aina mõistlikuma alternatiivi. Ka mitmed Euroopa Liidu riigid on deklareerinud eesmärgi järk-järgult täielikult loobuda fossiilsete kütuste kasutamisest.
  • Energiajulgeolek on tagatud ka põlevkivi kasutamata. Elektrisüsteemid on pidevas muutumises ning tuleviku võtmesõnadeks on taastuvenergia laiahaardeline kasutamine, kohalikud mikrotootjad, energia salvestamine, ühendused üle-Euroopalise võrguga, tark elektrivõrk jms.
  • Põlevkivisektori elujõulisus ja kohalikud töökohad sõltuvad oluliselt maailmaturu naftahinna kõikumistest, olles seega haavatavad. Seda näitas ilmekalt nafta maailmaturu hinna järsk langus 2016. aasta alguses ning sellest tingitud koondamislaine ja sotsiaalse ebastabiilsuse kasv Ida-Virumaal. Põlevkivienergeetikast väljumise strateegia oluline osa peab olema sotsiaalsete riskide maandamise plaan mistahes ootamatus turuolukorras.
  • Põlevkivi kasutamine on plekk nutika Eesti riigi kuvandile. Eesti on innovaatiliste ja tulevikku suunatud lahenduste kasutamise poolest tuntud, kuid saastava energiamajanduse poolest asjatundjate silmis taunitud. Senises tempos põlevkivi kasutamist jätkates riskib Eesti võrreldes ülejäänud maailmaga veelgi suurema mahajäämisega.
Seniseid kaevandamise mahte arvestades prognoositakse põlevkivi ressursi, mida praegustes tingimustes on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas kaevandada, ammendumist juba lähikümnenditel. Seoses taastuvenergia pideva odavnemisega väheneb põlevkivi kasutamise otstarbekus veelgi, mistõttu on Põxit lähitulevikus paratamatus. Küsimus saab vaid olla, kas see juhtub plaanimata ning äkitselt või on tegemist läbimõeldud ja tasakaaluka taandumisega. Kuna põlevkivi kasutuse lõpul on ka oluline mõju Ida-Viru elanikele, on oluline aegsasti koostada laiapõhjaline tegevuskava põlevkivienergeetikast väljumisega seotud riskide hindamiseks ja nende maandamiseks ehk nn Põxiti strateegia. Põlevkivisektori hääbumisega toimetulek ka seda ette planeerides pole kahtlemata lihtne ning hõlmab mitme valdkonna (keskkond, ettevõtlus, sotsiaalkaitse, energeetika jt) sisukat koostööd. Põxiti strateegia elluviimise puhul on seega ääretult oluline kõigi osapoolte kaasamine ning huvide kaalutlemine.

Avalda algatusele toetust, kui Eesti jätkusuutlikum tulevik ja puhtam elukeskkond on sinu jaoks oluline!

Avalda algatusele toetust, kui Eesti jätkusuutlikum tulevik ja puhtam elukeskkond on sinu jaoks oluline!

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saad ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Ennast identifitseerimata ei saa algatusele häält anda.

ID-card

Mobile ID

Kas tahad selle algatuse edasise käekäiguga kursis olla?

Kommentaarid

  1. Eesti Koostöö Kogu

    Vabandame vormindusvigade pärast

    Tundub, et rahvaalgatus.ee platvorm muutis avalikustamise käigus algatusteksti vormindust, duubeldades paari pealkirja. Vabandame selle pärast ning kinnitame, et tegeleme probleemi tuvastamise ja lahendamisega.

    1. Mikk

      Vea põhjustasime meie CitizenOS platvormi poolelt. Tänaseks on viga kõrvaldatud ja uute algatustega sellist probleemi ei tohiks esineda.