Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITitArvamusfestival

Mtü Eesti Roheline Liikumine,
Algatus on parlamendis. Vaata menetlust.
1079 allkirja
Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit Eesti on aastakümneid elektri ja vedelkütuste tootmisel sõltunud põlevkivist, kõige saastavamast fossiilsest kütusest. Puhtama elukeskkonna ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel ei saa sarnane teguviis endisel moel jätkuda. Eesti vajab laiahaardelist konsensuslikku poliitilist otsust ning selgelt defineeritud eesmärki põlevkivienergeetikast loobuda, koostades selleks tegevuskava põlevkivienergeetikast väljumisega seotud riskide hindamiseks ja nende maandamiseks ehk nn Põxiti strateegia.

Miks on Põxit juba täna oluline?

Miks on Põxit juba täna oluline?
  • Kliimateadlased on ühel meelel, et kasvuhoonegaaside (eelkõige süsinikdioksiidi, CO2) paiskamine atmosfääri põhjustab kliimamuutusi. Just seetõttu on Pariisi kliimaleppest lähtuvalt ülemaailmseks eesmärgiks seatud kasvuhoonegaaside emissiooni ning sellest tingitud atmosfääri keskmise temperatuuri tõusu piiramine. Üks suurimaid saastajaid ja süsinikdioksiidi emissiooni allikaid Eestis on põlevkivienergeetika sektor.
  • OECD keskkonnaraporti kohaselt on Eesti majandus OECD riikide võrdluses ülekaalukalt süsinikumahukaim. See tähendab, et majanduses toodetud hüvede kohta paiskame atmosfääri suurimas mahus kasvuhoonegaase, ületades sellega OECD keskmist näitajat üle kahe korra!  Lisaks tõdetakse raportis, et põlevkivisõltuvusest loobumine on hetkel Eesti suurim keskkondlik, majanduslik ja sotsiaalne proovikivi. Ka ühe elaniku kohta on meie CO2 jalajälg Maailmapanga andmetel üks maailma suuremaid, olles oluliselt pirakam kui nt naftariikidel Venemaal, Liibüal ja Iraanil.
  • Põlevkivi on Eesti suurim keskkonnakoorem. Lisaks atmosfääri paisatavatele saasteainetele ning peenosakestele pärineb põlevkivisektorist ka ülekaalukas osa Eestis tekkivatest (ohtlikest) jäätmetest ning heitveest. Lisaks on põlevkivi kaevandamine rikkunud Põhja-Eestis ulatuslikul alal ülemised põhjaveekihid ning ohustab ka sügavamal asuvat Lasnamäe-Kunda veekihti.
  • Põlevkivisektoriga kaasneb oluline tervisemõju kohalikele. Terviseameti ja Tartu Ülikooli koostöös läbviidud põlevkivisektori tervisemõjude uuringust selgus, et idavirulaste tervis on võrreldes kaasmaalastega mitme näitaja poolest kehvem, nimetades oluliseks põhjuseks piirkonna saastatust põlevkivitööstuse tõttu.
  • Maailm liigub taastuvate lahenduste rakendamise suunas. Juba praegu ületavad investeeringute mahud taastuvenergiasse oluliselt rahasüste fossiilsetesse kütustesse. Tuule- ja päikeseenergia lahendused ning ka energia salvestustehnoloogia hinnad jätkavad alanemist, mis teeb neist aina mõistlikuma alternatiivi. Ka mitmed Euroopa Liidu riigid on deklareerinud eesmärgi järk-järgult täielikult loobuda fossiilsete kütuste kasutamisest.
  • Energiajulgeolek on tagatud ka põlevkivi kasutamata. Elektrisüsteemid on pidevas muutumises ning tuleviku võtmesõnadeks on taastuvenergia laiahaardeline kasutamine, kohalikud mikrotootjad, energia salvestamine, ühendused üle-Euroopalise võrguga, tark elektrivõrk jms.
  • Põlevkivisektori elujõulisus ja kohalikud töökohad sõltuvad oluliselt maailmaturu naftahinna kõikumistest, olles seega haavatavad. Seda näitas ilmekalt nafta maailmaturu hinna järsk langus 2016. aasta alguses ning sellest tingitud koondamislaine ja sotsiaalse ebastabiilsuse kasv Ida-Virumaal. Põlevkivienergeetikast väljumise strateegia oluline osa peab olema sotsiaalsete riskide maandamise plaan mistahes ootamatus turuolukorras.
  • Põlevkivi kasutamine on plekk nutika Eesti riigi kuvandile. Eesti on innovaatiliste ja tulevikku suunatud lahenduste kasutamise poolest tuntud, kuid saastava energiamajanduse poolest asjatundjate silmis taunitud. Senises tempos põlevkivi kasutamist jätkates riskib Eesti võrreldes ülejäänud maailmaga veelgi suurema mahajäämisega.
Seniseid kaevandamise mahte arvestades prognoositakse põlevkivi ressursi, mida praegustes tingimustes on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas kaevandada, ammendumist juba lähikümnenditel. Seoses taastuvenergia pideva odavnemisega väheneb põlevkivi kasutamise otstarbekus veelgi, mistõttu on Põxit lähitulevikus paratamatus. Küsimus saab vaid olla, kas see juhtub plaanimata ning äkitselt või on tegemist läbimõeldud ja tasakaaluka taandumisega. Kuna põlevkivi kasutuse lõpul on ka oluline mõju Ida-Viru elanikele, on oluline aegsasti koostada laiapõhjaline tegevuskava põlevkivienergeetikast väljumisega seotud riskide hindamiseks ja nende maandamiseks ehk nn Põxiti strateegia. Põlevkivisektori hääbumisega toimetulek ka seda ette planeerides pole kahtlemata lihtne ning hõlmab mitme valdkonna (keskkond, ettevõtlus, sotsiaalkaitse, energeetika jt) sisukat koostööd. Põxiti strateegia elluviimise puhul on seega ääretult oluline kõigi osapoolte kaasamine ning huvide kaalutlemine.

Avalda algatusele toetust, kui Eesti jätkusuutlikum tulevik ja puhtam elukeskkond on sinu jaoks oluline!

Avalda algatusele toetust, kui Eesti jätkusuutlikum tulevik ja puhtam elukeskkond on sinu jaoks oluline!
  1. Keskkonnakomisjoni vastus kollektiivsele pöördumisele

    Lugupeetud kollektiivse pöördumise esitaja Riigikogule esitatud pöördumises öeldakse, et Eesti vajab laiahaardelist konsensuslikku poliitilist otsust ning selgelt defineeritud eesmärki põlevkivienergeetikast loobuda, koostades selleks tegevuskava põlevkivienergeetikast väljumisega seotud riskide hindamiseks ja nende maandamiseks ehk nn PÕXITi strateegia. Riigikogus menetleti pöördumist kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse peatükis 182 „Kollektiivsete pöördumiste menetlemise kord“ sätestatuga. Riigikogu juhatuse 2018. aasta 17. aprilli otsusega nr 71 edastati kõnealune pöördumine edasiseks menetlemiseks keskkonnakomisjonile. Keskkonnakomisjon arutas pöördumist oma 2018. aasta 5. juunil toimunud avalikul istungil. Sellest võtsid osa lisaks algatajatele ka Taastuvenergia Koja, Keskkonnaõiguse Keskuse, Tartu Ülikooli, Arengukoostöö Ümarlaua, Eesti Maavarade Ühingu, Eesti Energia ASi, Viru Keemia Grupi, Elering ASi, Ametiühingute Keskliidu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi esindajad. Nimetatud istungil tõdeti, et põlevkivi kaevandamine ja töötlemine on kahjulik nii keskkonnale kui ka elanikele ning kasutusele tuleb võtta uued tehnoloogiad ning panustada innovatsiooni uutes sektorites. Teisest küljest tõdeti, et töötuse määr on antud piirkonnas üle kahe korra kõrgem Eesti keskmisest ning et energiamajanduse arengukavas on juba põlevkivienergeetikast väljumine pikas perspektiivis sisse kirjutatud. Samas jääb põlevkivi kasutamise riikliku arengukava järgi põlevkivi vähemalt lähema 15 aasta jooksul Eestis peamiseks elektri ja põlevkiviõli tootmise tooraineks. Keskkonnakomisjon otsustas küsida 12. juunil seisukohta kollektiivse pöördumise osas ka Riigikogu majanduskomisjonilt ja sotsiaalkomisjonilt. Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas kollektiivset pöördumist oma 10. septembri istungil. Sotsiaalkomisjoni arvates on tõstatatud teema oluline ja pöördujate mure on põhjendatud ning probleemide lahendamiseks oleks vaja kaaluda erinevaid aspekte. Komisjon keskendus oma arutelus eelkõige tööhõive ja tervisega seotud teemadele. Sotsiaalkomisjoni arvates on IdaVirumaa tundlik piirkond ning komisjon näeb riske, et PÕXIT võib tööturu olukorda oluliselt halvendada. Tegemist on niigi keerulise piirkonnaga ning sinna lisapinget juurde panna oleks vastutustundetu. Progress toimub igas sektoris ja igal pool ning põlevkiviga tegelemine kui selline ei kao ära ka 30 aasta pärast, põlevkivisektor ei kao, vaid muutub puhtamaks. Sotsiaalkomisjoni arvates peaks keskkonnakomisjon kollektiivset pöördumist edasi arutama arvestades erinevate valdkondade mõjusid. Riigikogu majanduskomisjon arutas kollektiivset pöördumist 11. septembri avalikul istungil. Kõikide osapoolte ärakuulamise järel jõudis majanduskomisjon üksmeelsele otsusele, et eraldi strateegiat põlevkivienergeetikast väljumiseks vaja ei ole ja sellekohane ettepanek ei leidnud toetust. Keskkonnakomisjon arutas kollektiivset pöördumist oma 10. septembri istungil ja otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta Riigikogu täiskogu päevakorda 23. oktoobril oluliselt tähtsa riikliku küsimusena arutelu „Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit“. Nimetatud arutelul esinesid ettekannetega MTÜ Rohelise Liikumise juhatuse liige Mihkel Annus, keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, Töötukassa IdaVirumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk ning Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Mihkel Annus tõi välja, miks PÕXIT on vajalik - põlevkivi kasutamisest on tingitud keskkonna häiringud, nagu õhusaaste, ohtlikud jäätmed ning heitvesi. Tema sõnul on ka OECD raporti kohaselt Eesti riikide võrdluses ülekaalukalt süsinikumahukaim. See tähendab, et majanduses toodetud hüvede kohta paisatakse atmosfääri suurimas mahus kasvuhoonegaase, ületades sellega OECD keskmist näitajat üle kahe korra. Lisaks rõhutatakse Annuse sõnul raportis, et põlevkivisõltuvusest loobumine on hetkel Eestis suurim keskkondlik, majanduslik ja sotsiaalne proovikivi, milleks ongi vajalik koostada täpne põlevkivienergeetikast väljumise kava. Kuigi erinevate arengukavade kohaselt taastuvenergia osakaal lõpptarbimises lähiaastatel kasvab ning süsinikdioksiidi heide väheneb, ei näe ükski neist arengukavadest ette põlevkivienergeetika hääbumist või põlevkivi kaevandusmahtude vähendamist. Rainer Vakra tegi ülevaate keskkonnakomisjonis toimunud arutelust ning majanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni arvamustest kollektiivse pöördumise kohta. Vakra rõhutas, et taastuvenergia suunas liikumine peab olema Eesti selge poliitiline siht, maandades samaaegselt efektiivselt ka riske, mis on seotud põlevkivisektoriga. Ühiskonnas on vajalik kokku leppida reaalne ajakava, millal saame põlevkivielektri tootmisest lõplikult väljuda. Ta lisas, et seoses sellega peame toetama taastuvenergia osakaalu suurendamist. Ta ütles oma sõnavõtus, et põlevkivitööstuse muutused on kajastatud ka hiljuti riigi poolt vastu võetud viies strateegilises dokumendis: põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030, kliimapoliitika põhialused aastani 2050, maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja energiamajanduse arengukava aastani 2030, millesse on taastuvenergia ambitsioonid juba sisse kirjutatud. Anneki Teelaht tegi ülevaate Ida-Virumaa tööturust ja tööhõivest. Tema sõnul on olnud rasked ajad peale põlevkivitööstuste suurkoondamisi, kuid erinevate meetmete rakendamisel on töötuse protsent viimastel aastatel vähenenud. Tarmo Soomere tõi oma ettekandes välja, et põlevkivienergeetikast väljumine aitaks kaasa negatiivse trendi murdmisele mitmes aspektis, nii vee kvaliteedis (pinnavee, põhjavee kui merevee puhul), õhusaaste vähenemise kaudu kui ka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamises. Tema sõnul on põlevkivitööstuse miinus ka see, et me ei väärinda olemasolevat põlevkivi ressurssi piisavalt, kuigi meil on olemas maailma parim teadmine põlevkivist. Soomere tõi välja, et põhiline murekoht Eestis on, millega asendada põlevkivil baseeruvad elektritootmise võimsused, sest taastuvenergia evitamine ei rahulda nõudluse kasvu. Keskkonnakomisjon arutas veelkord kollektiivset pöördumist oma 5. novembri istungil. Komisjon arvab, et põlevkivi kaevandamine ja töötlemine on kahjulik nii keskkonnale kui ka elanikele ning seetõttu peab Eesti liikuma taastuvate energiaallikate kasutamise suunas. Samaaegselt põlevkivitööstuse vähenemisega on vajalik pöörata tähelepanu ka sellega seotud riskidele, nagu näiteks tekkiv suuremahuline tööpuudus. Komisjoni liikmed rõhutasid, et tulevikus on vajalik ka põlevkivi väärindamine läbi teadus- ja arendustöö ning taastuvenergia alternatiivide väljaarendamine elektritootmises. Kõikide istungite protokollide ja vastuskirjadega saate täpsemalt tutvuda Riigikogule esitatud kollektiivsete pöördumiste kodulehel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rainer Vakra esimees https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/4698d9f5-58ed-4ba8-b207-92777a2be2e7

  2. Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi protokoll nr 172

    Juhataja: Rainer Vakra Protokollija: Andra Ainsaar Võtsid osa: Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Eevi Paasmäe, Kalle Palling (alates 11.15), Urve Palo, Terje Trei (alates 11.20), Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik) Kutsutud: Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Kristina Kaar (2. päevakorrapunkti juures), keskkonnaminister Siim Kiisler, Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt ja kantsleri nõunik Rainis Uiga (3. päevakorrapunkti juures) Päevakord: 1. Nädala (05.11.-11.11.2018) töökava kinnitamine 2. Arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile - Eesti seisukohad Euroopa Liidu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid, eelnõu kohta - COM(2018) 284 3. Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (710 SE) 4. Muud küsimused 4.1 Kollektiivne pöördumine „Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit“, vastuskirja heakskiitmine 4. Muud küsimused 4.1 1 Kollektiivne pöördumine „Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit“, vastuskirja heakskiitmine Rainer Vakra märkis, et koostatud on kollektiivsele pöördumisele vastuskirja projekt, millega komisjoni liikmed saavad tutvuda ja vajadusel märkusi esitada. Otsustati: 4.1 Nõustuda vastuskirja projektiga. (konsensus- Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Eevi Paasmäe, Kalle Palling, Urve Palo, Terje Trei, Rainer Vakra) 4.2 Lõpetada kollektiivse pöördumise menetlus. (konsensus- Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Eevi Paasmäe, Kalle Palling, Urve Palo, Terje Trei, Rainer Vakra) Rainer Vakra juhataja Andra Ainsaar protokollija (allkirjastatud digitaalselt) https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/90cba0a6-3a1a-41d3-ad37-ce3bcd939325

  3. 10:01 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu

    Istungi salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=5xDNLbENuss Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201810231000

  4. Majanduskomisjoni seisukoht nr 1-6/18-52/3

    Rainer Vakra Keskkonnakomisjon Seisukoha andmine kollektiivsele pöördumisele "Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit" Austatud komisjoni esimees Majanduskomisjon arutas sisuliselt Teie poolt arvamuse andmiseks läkitatud kollektiivset pöördumist oma 11. septembri avalikul istungil, kaasates arutelusse lisaks pöördumise algatajate esindajatele ka asjassepuutuvad riigi ja kohalike omavalitsuste esindajaid ja põlevkivisektori ettevõtjad. Kõikide osapoolte ärakuulamise järel jõudis komisjon üksmeelsele otsusele, et eraldi strateegiat põlevkivienergeetikast väljumiseks vaja ei ole ja sellekohane ettepanek ei leidnud toetust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sven Sester Esimees Lisa: MAJK_protokoll_nr_215_11.09.2018.bdoc Link allikale: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/a4537e74-636c-4de8-9b7e-55635c8bd3ed

  5. Sotsiaalkomisjoni seisukoht nr 1-6/18-52/3

    Rainer Vakra Keskkonnakomisjon Lugupeetud komisjoni esimees Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas keskkonnakomisjoni kirja ja kollektiivset poordumist ,,Eesti vajab pölevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk POXITit” oma 10.09.2018 istungil. Komisjoni istungil osalesid MTÜ Festi Rohelise Liikumise juhatuse liige ja Taastuvenergia koja juhataja Mihkel Annus, MTÜ Eesti Rohelise Liikumise energiaekspert Teet Randma, Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare, Sotsiaalministeeriumi tööhöive osakonna nõunik Annika Sepp ja rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman. Sotsiaalkomisjoni arvates on tõstatatud teema oluline ja pöördujate mure on põhjendatud ning probleemide lahendamiseks oleks vaja kaaluda erinevaid aspekte. Komisjon keskendus oma arutelus eelkõige tööhõive ja tervisega seotud teemadele kuna sotsiaalkomisjonil puudub kompetents teiste teemade valdkonnas. Sotsiaalministeedumi esindaja andmetel on tööhõive ja töötuse seisukohast tegemist tundliku piirkonnaga. Kui registreeritud töötus kogu Eestis on alla 5%, siis Ida-Virumaal on 2017. aastal üle 10%. Kaevandamises on viimase 10 aasta jooksul töökohtade arv langenud 10 000-lt 2000-le. Seejuures on osa sektori tööjöust väljunud tööturult vanuse töttu. Tulenevalt sellest on sektori esindajad mures ka järelkasvu pärast, kuna tekkinud on kuvand, et sektor on sulgemisel ning noortel ei ole motivatsiooni ja teadmist, et tegemist on valdkonnaga, mida võiks tegelikult õppima minna. Põlevkivisektori töötajate palgad on üldiselt kõrgemad, kui Eesti keskmine palgatase, mis teeb nendele inimestele uute töökohtade leidmise keerulisemaks. Muutused sektoris toimuvad pidevalt ning sellega on tööpoliitikat kujundades ka arvestatud. Kindlasti teeb asja lihtsamaks see, et energeetika ja põlevkivi sektori ettevõtted on suurettevõtted ning neil endal on arvestatavad ressursid koolituseks ja tööjõu arendamiseks. Lisaks pakub ka Eesti Töötukassa teenuseid inimestele, kelle töökoht on ohus sektori arengute tõttu või enda tervise tõttu. Sellistel inimestel on võimalik minna uusi oskusi arendama. Lisaks on Iähiajal plaanis esitada ettepanek, et luua piirkondlik meede, mis teatud mãäral asendaks Ida-Virumaa töökoha loomise toetust. Rahvatervise aspektist lähtuvalt on tegemist komplekse piirkonnaga, kus on ka pärandreostus, tööstusmõjud, riskikäitumine jne. Uue põlevkivi arengukava raames on ette nähtud uued tervisemõju hindamise tööd, mis peaks põlevkivi ja tervisemõju mõju täpsemalt välja tooma. Plaanis läbi viia biomonitooring põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas. Samuti on kavas uurida joogivee kvaliteeti põlevkivi sektorile omaste saasteainete suhtes. Lisaks uuritakse laste sünniregistri andmeid (enneaegsed sünnitused ja laste kaal) ning töötatakse välja metoodika, millega seostada välisõhu seisundit ja laste tervise mõju. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja sônul on pôlevkivienergeetika muutumise protsess juba käimas. Hiljuti on vastu võetud kaks strateegilist dokumenti: kliimapoliitika põhialused ja energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2030. Need kaks dokumenti mäãravad suuresti ära, milline saab olema põlevkivi energeetika roll 2030. aasta ja 2050. aasta perspektiivis. ENMAK-i koostamine kestis aastaid ning see käsitleb ka taastuvenergia küsimusi. Eesti on juba täna Euroopa Liidu esimese kümne riigi hulgas taastuva osakaalu poolest ja saavutab tänaste prognooside järgi 31,32% taastuvenergia osakaalu kogu energia bilansis. 2030. aastaks on eesmärk võetud saavutada 50% taastuvenergia osakaalu. Tehnoloogia arenguga muutub põlevkivienergeetika puhtamaks ja keskkonda säästvamaks. Sektori tehnoloogia areng on viinud sinnamaani, et ka kaevurite hulk on vähenenud, lihtne töö muutub targaks tooks. Komisjoni arvates on lda-Virumaa tundlik piirkond ning komisjon näeb riske, et see võib tööturu olukorda oluliselt halvendada. Tegemist on niigi keerulise piirkonnaga ning sinna lisapinget juurde panna oleks vastutustundetu. Progress toimub igas sektoris ja igal pool ning põlevkiviga tegelemine kui selline ei kao ära ka 30 aasta pärast. Polevkivisektor ei kao, vaid muutub puhtamaks. Keskkonnakornisjon peaks kollektiivset pöordumist edasi arutama arvestades erinevate valdkondade mõjusid. Link allikale: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/ce49b88a-4b8b-43a8-88e4-ebbf45c77823

  6. Riigikogu majanduskomisjoni istungi protokoll nr 215

    Algus 14.00, lõpp 15.48 Juhataja: Sven Sester Protokollija: Elis Themas Võtsid osa: Toomas Kivimägi, Arto Aas, Erki Savisaar, Jaanus Marrandi, Kristen Michal, Märt Sults, Raivo Põldaru, Tarmo Kruusimäe, Annaliisa Jäme (konsultant), Kaido Rosin (nõunik-sekretariaadijuhataja), Marin Daniel (nõunik), Piia Schults (nõunik) Kutsutud: Eesti Rohelise Liikumise energiaekspert Teet Randma, Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus, Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman, majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ja energeetika osakonna juhataja Timo Tatar, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus, Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp, Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Tarmo Kivi, Arenguseire Keskuse nõukoja esimees Priit Rohumaa ja uuringute juht juhataja ülesannetes Meelis Kitsing, NarvaJõesuu Linnavolikogu esimees Veikko Luhalaid, Lüganuse vallavanem Andrea Eiche ja abivallavanem Krisli Kaldaru, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare, Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juhataja Andres Tropp ja regulaatorsuhete juht Jaanus Arukaevu, Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ja aseesimees Meelis Eldermann, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee MTÜ juht Priit Mändmaa. Päevakord: 1. Arvamuse andmine keskkonnakomisjonile: kollektiivne pöördumine Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit Istung on järelvaadatav aadressil: https://youtu.be/dZfbh8RWoQ?list=PLU985AFYCOtNWEXSGwPK3oUA18yvAHU3u. Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annus tutvustas pöördumise eesmärke. (Lisa 1) Ando Leppiman andis ülevaate põlevkivi sektori olulisusest Eesti majandusele, lisades, et Eesti investeerib keskkonnatasusid keskkonnaseisundi parandamiseks, kuid vaid 13% antud tasudest on läinud Ida-Virumaa projektidesse. Ühtlasi arvas, et aastal 2030 töötab sektor veel edasi. Ado Lõhmus rääkis Keskkonnaministeeriumi seisukohtadest, et Euroopa Liidu direktiividest tulenevate nõuete täitmine on piisav ning ülereguleerimisel ei ole mõtet. Annika Sepp tõi välja tööhõive olukorra Ida-Virumaal ning tutvustas ümberõppe- ja koolitusvõimalusi, samas nentis, et Sotsiaalministeerium ei ole hetkel valmis nii suureks muudatuseks, mis järgneks põlevkivikaevandamise ja kasutamise lõpetamisele. Tarmo Kivi andis ülevaate Rahandusministeeriumi olulisimatest meetmetest piirkonna arendamiseks. Veikko Luhalaid rääkis kohaliku omavalitsuse perspektiivist põlevkivikasutusele ning selle mõjust piirkondlikule majandusele. Samuti tõi välja, et majanduslike probleemide kompleksse lahendamise korral oleks omavalitsus nõus toetama antud pöördumist. Andrea Eiche tõi välja Lüganuse valla seisukohad ning leidis, et kiire areng PÕXITi raames tooks kaasa negatiivsed mõjud vallaelanikele. Mait Palts arutles, kas Eesti vajab uut strateegiat põlevkivi energeetikast väljumiseks ning leidis, et selle asemel võiks pöördumise esitajad tegeleda olemasolevate strateegiate monitooringuga. Tõnis Vare andis ülevaate erinevatest arengukavadest, mis puudutavad põlevkivikasutust ning avaldas arvamust, et PÕXITit ei ole vaja. Andres Tropp mõtiskles tehnoloogiate jätkusuutlikuse üle ning leidis, et uut nn „paberit“ vaja ei ole. Samuti andis ülevaate põlevkivist elektri tootmise arengutest. Ahti Asmann tõi välja, et majanduslik kasu põlevkivist on suur ja keskkonnamõju on pigem lokaalne ning leevendusmeetmed on kasutusel. Samuti nõustus eelkõnelejatega ning leidis, et uut arengukava ei ole vaja koostada. Sven Sester tõi välja, et ettekandes oli juttu põlevkivisektoriga kaasnevast olulisest tervisemõjust kohalikele ning uuris kas praegusel hetkel on andmeid Ida-Virumaal elavate inimeste tervisenäitajate halvenemisest. Mihkel Annus täpsustas, et andmed on võetud Tartu Ülikooli uuringust. Annika Sepp ütles, et aastatel 2014-2015 tehtud uuringus on näha, et Ida-Virumaa inimeste tervisenäitajad on mitme näitaja poolest halvemad kui mujal Eestis ning põhjuseks võib olla põlevkivisektor, kuid samuti on mõjutajateks muud faktorid. Täpsema ülevaate saamiseks on plaanis jätku-uuringud. Jaanus Arukaevu tõi välja, et antud uuringu põhiautor on hiljem väitnud, et tulemused on mõjutatud haiguse diagnoosimise metoodika muutumisest ning samuti Ida-Virumaal aset leidnud korruptsioonijuhtumist. Lisaks sellele on vähki haigestumine antud piirkonnas väiksem kui Eestis keskmiselt. Veikko Luhalaid rõhutas, et haigused võivad olla seotud põlevkivisektoriga ning tervisemõjud elanikkonnale on kahtlemata suuremad kui mõnes metsandusega seotud maakonnas. Sven Sester soovis teada, kas pöördumise algatajad nõustuvad väitega, et Eesti on täitnud EL poolt seatud eesmärke kokkulepitust suuremal määral. Mihkel Annus tõdes, et Eesti on seatud eesmärgid täitnud ennetähtaegselt, kuid lisas, et suur roll on olnud soojussektoril ning kuigi üldmulje on hea, on siiski vaja veel palju tööd teha. Teet Randma lisas, et tänu põlevkivisektori kokkutõmbamisele, peale Nõukogude Liitu, vähenes CO2 kvoot, mis on riiki senini positiivselt mõjutanud, kuid küsimus tekib kuidas täita 2030 ja 2050 aasta eesmärke ning taandada kliimaprobleeme. Ühtlasi puudub majanduslikult maksimaalne huvi põlevkivisektorit käimas hoida. Ando Leppiman ütles, et Eestil on läbi energiamajanduse arengukava aastaks 2030 sätestatud väga konkreetsed taastuvenergia eesmärgid, nii elektri-, soojuse kui ka transpordikütuste osas ning aastal 2020 toodab riik 2 teravatt tundi elektrit, ehk 20% elektritarbimisest on taastuvelekter. Samuti tõi ta välja, et Eesti on üks kõige kiirema taastuvelektri osakaalu arenguga riik Euroopa Liidus ning aasta lõpuks tuleb esitada Euroopa Komisjonile juhtimisraamistiku direktiivi kohaselt riikliku energiakliima kava, mis sätestab, millised on 2030. aasta eesmärgid ja nende saavutamise viisid. Lisaks rõhutas ta, et põlevkivisektor ei sega taastuvenergia sektori arengut. Toomas Kivimägi tunnustas PÕXITi algatajaid nimevaliku eest, samuti tõi välja, et antud strateegia on AS Eesti Energia esindajate sõnul juba rakendusel ning uusi põlevkivielektrijaamu pole plaanis toota, lisaks sellele suletakse kolm kuni neli olemasolevat blokki, mille tulemusel põlevkivist elektrienergia tootmine väheneb. Peale selle rõhutas, et energiajulgeolek on väikeriigi jaoks väga oluline. Ühtlasi uuris, kui suur on põlevkivi energeetika osakaal täna AS Eesti Energia kogubilansis, kuivõrd Eesti on kõige vähem importenergiast sõltuv riik Euroopa Liidus. Ando Leppiman vastas, et vaadates primaar-ressursse on osakaal ligi 60% ning täpsustas, et primaar-ressurss on see, mida võetakse kas maa alt või tuuakse rongide ja laevadega kohale. Arto Aas nõustus Toomas Kivimägi’ga, väljendades tunnustust teema ülestõstmisel ning leidis, et uut strateegiat koostada ei ole vaja, kui trendid ja suundumused on juba omaks võetud. Samas nentis, et pöördumise nimevalik ei ole õnnestunud, kuivõrd BREXIT tugines valefaktidele ja emotsioonidele. Ühtlasi uuris kuidas on tagatud energiajulgeolek ilma põlevkivi kasutamata ning millist taastuvenergia liiki pöördujad eelistavad. Mihkel Annus vastas, et iga erineva allikaga elektrienergia tootmisel on omad plussid ja miinused, samas leidis, et tuuleenergial on Eestis perspektiivi, näiteks Lääne-Eestis merele paigutatuna, või siis soojussektoris, mis on tagatud koostootmisjaamadega, kus kasutatakse enamjaolt hakkepuitu. Oluline osa on ka elektrienergia salvestamisel. Lisaks sellele on oluline ühendus välisriikidega ja nõudluse-pakkumise nutikas reguleerimine, mis on kindlasti energeetika tulevik. Teet Randma selgitas, et algatajad ei ole pidanud vajalikuks uue arengukava koostamist, neid teemasid võiks katta ka energiamajanduse arengukava ning põlevkivi arengukava, kuid muret tekitavat see, et põlevkivi arengukava näeb ette kaevandusmahtude konstantse suurenemise kuni aastani 2030, mis ei ühti pöördujate ettepanekuga. Tarmo Kruusimägi soovis teada, milline energia oleks õige nutika Eesti kuvandile. Mihkel Annus vastas, et taastuvenergia oleks sobilik. Meelis Eldermann tõi välja, et põlevkivisektori arengul on oluline roll teaduse rahastamisel ning suurimaks väljakutseks on innovatsiooni jätkamine. Andres Tropp ütles, et põlevkivienergeetika näol Ida-Virumaal tuleb silmas pidada, et tegemist on Nõukogude Liidu pärandiga, kuna Narva jaamadest tarniti tol ajal elektrit Leningradi linnale. Tõnis Vare märkis, et välisinvesteeringute Eestisse tulemise kõige suuremad probleemid on energia hinnad ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Ahti Asmann leidis, et oluline on vahet teha, kas räägitakse põlevkivi kaevandamise vähendamisest või põlevkivi energeetikast väljumisest, kuna põlevkiviõli tootmine kuulub rafineerimise sektorisse, mida Euroopa Liit toetab. Teet Randma vastas, et kaevandusmahtudes peaks olema konkurents, mitte kõigil võimalus kaevandada, palju nad soovivad. Samuti väitis, et riik on alandanud ressursitasusid. Ando Leppiman lisas juurde, et riik ei alandanud ressursitasusid, vaid sidus kokku lõpptoote hinnaga, praegusel hetkel ajutiselt kerge kütteõli hinnaga, aga eelnõu on olemas, et teha kahe lõpptoote hinna põhiselt hinnastamist. Mis puutub põlevkivi, kui riigile kuuluva ressursi kasutusse andmist, siis selles osas on olemas maapõuepoliitika põhialused, mis näevad ette seda, et riik peaks suunduma kontsessioonipõhisele lähenemisele, kus ettevõtjad hakkavad ressursi kasutamiseks konkureerima. Tarmo Kruusimägi palus täpsustada, kelle arvates oleks nutika Eesti kuvandile taastuvenergia sobilik. Mihkel Annus täpsustas oma mõtet, et taastuvenergia kasutamine on mainekas ja populaarne. Teet Randma lisas, et Pariisi kliimakokkuleppega võeti vastu otsus vähendada kasvuhoonegaase, et tagada inimkonnale parem tulevik ning taastuvenergia rakendamine muutub ühe populaarsemaks. Timo Tatar leidis, et CO2 mõõdik on oluline ning vaadates energiamajanduse arengukava aastani 2030 on võrreldes 1990. aastaga vahe 70%. Samuti on Eesti kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid seadnud kõrgemale kui Euroopa Liidus ette nähtud. Mihkel Annus nõustus eelneva kommentaariga, samas leidis, et Eestil on veider võrrelda ennast aastaga 1990, kus majandus oli märksa energiaintensiivsem. Andres Tropp tõi välja, et lähtudes elektritootjate poolt AS-ile Elering esitatavatest tootmispiisavuse aruannetest, suletakse 2030. aasta perspektiivis 2/3 tänaseid põlevkivi otsepõletamise seadmeid ning palus mitte tuua võrdlusi 1990. aastaga. Ado Lõhmus selgitas, et tegemist on Euroopa Liidu tasandi kokkuleppega, mis tähendab, et aastaarvu ei lepitud kokku Eesti soovil meile soodsamas suunas. Samuti soovitas mitte võidelda kõikide arengute vastu, vaid vaadata, mis on üldsusele kasulik. Jaanus Marrandi nõustus eelkõnelejatega, kes leidsid, et PÕXIT juba toimib. Sven Sester võttis arutelu kokku nii, et kuivõrd kõik arutelus osavõtnud osapooled nendivad, et pöördumises välja toodud eesmärkide suunas liigutakse, on komisjon seisukohal, et uue strateegia koostamine ei ole hetkel vajalik. Otsustati: Mitte toetada pöördumises sisalduvat ettepanekut ja saata keskkonnakomisjonile vastuseks istungi protokolli väljavõte, kust on näha arutelu käik. (Konsensus – Sven Sester, Toomas Kivimägi, Arto Aas, Jaanus Marrandi, Kristen Michal, Märt Sults, Tarmo Kruusimäe) Link allikale: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/a4537e74-636c-4de8-9b7e-55635c8bd3ed

  7. Avalik arutelu Arvamusfestivalil - Kuidas on senised üle 30 rahvaalgatuse mõjutanud Eesti arengut?

    https://goo.gl/sxY5NQ Miks algatused vaibuvad ja ei kogu piisavalt allkirju? Kas ideed on head? Kas on usk, et allkirjast on kasu? Küsimust avati läbi kahe juhtumi, kus kõik osapooled olid esinduslikult kohal. Kogu arutelu on järelvaadatav siit: https://www.youtube.com/watch?v=kJNjISeNtdE Moderaator Triin Vihalemm Algatus "Hoolduskindlustuse loomine" https://rahvaalgatus.ee/initiatives/6b8e7472-897a-430f-955a-0726f3c717a5 Arutelus: algataja Kai Saks, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esinaine Helmen Kütt ja Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse - Algatuse käigus on võimalus kokku tuua suur hulk inimesi võrdlemisi kiiresti. See näitabki, et see probleem on olemas. Komisjonis oli konsensus tuua algatus erakondade üleselt suurde saali riiklikult tähtsa küsimusena. - Oluline on tagasiside ja võimalus jälgida, mis algatusest on saanud. Algataja tunneb ka oma huvigrupi ees vastutust ning soovib seda anda. - Künnise ületanud algatused annavad signaali poliitikutele. Seda ei tohi alahinnata. Tänu sellele algatusele on vananeva ühiskonna teema tulnud jõudsalt valimisprogrammidesse. - Rahvaalgatust tuleb osata hoida pikema perioodi vältel. Vastuse otsimise protsess on pikk, kus info täieneb iga päev, millest lõpuks vastus kokku pannakse. - Protsessi käigus tekib probleemist parem ülevaade. Mis on see probleem, mida me lahendame? Mis on selle koostisosad? Mis on võimalikud lahendusvariandid? - Mis vormid teema aruteluks veel on? Mis juhtub peale seda kui algatus on läbinud 6 kuu pikkuse menetluse Riigikogu komisjonis. Ministeeriumidel tuleb jätkata kaasamisprotsesse. Arvestades ja olles teadlik vastutusest, et see, mis tulemusele ning kuidas sinna jõutakse, on signaal järgmistele algatustele. - Mis viib ühe algatuse Riigikogu suurde saali? Mis on selle algatuse tunnused? Teema on kompleksne ja puudutab paljusid osapooli. Komisjonis valitseb konsensus. Sellisel juhul ei saagi algatus olla liiga küps. Pigem hoiduda kartusest ja ideede esitamata jätmisest. - Kuidas allkirjad kogunesid? Tuleb leida kollektiivid, kes selle teemaga tegelevad. Kaasa tulevad professionaalsed sotsiaalsed võrgustikud, kes on algataja ümber. Oluline on (sotsiaal)meedia kaasamine ja partnerlus ühiskondliku debati käivitamisel. Selle abil saab laiem ring inimesi algatusest teada. Algatus "Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit" https://rahvaalgatus.ee/initiatives/e05abc15-5e49-4205-bfb3-520ed6caf05 Arutelus: algataja Mihkel Annus, Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, Keskkonnaministeeriumi energeetika nõunik Mart Raamat - On hea leida oma Arvamusfestivali arutelule konkreetne väljunud, et välja käidud ideed ei jääks lihtsalt õhku. - Väljakutse on selgitada väga laia teemat, mis haarab palju valdkondi. Selleks oli vaja festivali järgselt teiste organisatsioonidega palju arutleda, et ühised argumendid sõnastada. - Seotud võrgustikes kogunes esimene hulk hääli kiiresti, kuid siis saabus hetk, kui oli vaja teavitustegevused süsteemselt läbi mõelda. Tuli kaasata uusi partnereid. - Mõnes valdkonnas on allkirjade kogumine lihtsam, kuna erialaliidud ja vabakond on organiseeritum. - Algatustel on erinevad kaalukategooriad. - Laia ühiskondlikku arutelu tekitavad algatused suunavad inimesi, kes varem valdkonna peale ei ole isegi mõelnud, oma seisukoha kujundama. - Kui tegu on mitmeid valdkondi haarava algatusega, siis on keeruline seda ühes komisjonis menetleda. Kaasatud on mitmed ministeeriumid, kes teevad analüüse ja siis tullakse jälle kokku ning arutatakse kuidas edasi. Olulise küsimusena kerkib üles probleemi määratlemine. See omakorda võib algse algatuse oluliselt ümber vormida. Kui algatus vormub menetluse käigus ümber, siis võib olla see märk sellest, et kõik osapooled on jõudnud parema arusaamiseni probleemist ja võimalikest lahendustest. See ei saa olla edukuse hindamisel määrav. - Menetleda on lihtsam ühele küsimusele keskenduvaid algatusi, mida saab hääletada - jah/ei. Kui tegu on keerukamate küsimustega, siis on kohe hea kokku leppida, et kohtumisi on mitu ja teemasid arutatakse järjest läbi. - Algatus annab tõuke teemadele, mis on ministeeriumide vahel pendeldanud, kuna puudub n.ö. selge omanik. Poliitikutel on võimalik võtta vastu poliitiline otsus ja siis ministeeriumid teavad, kuidas nende tööjaotus sellistel puhkudel käib. - Hea arutelukultuur ja lahendustele suunatus on sisuka debati eeldus. See motiveerib kõiki osapooli panustama. - Algatuseks ettevalmistudes ei ole vaja olla kõigiga kursis, mis Riigikogu ja ministeeriumid on heaks kiitnud (kõik arengukavad, strateegiad), kuna see on tavainimese jaoks ebarealistlik ülesanne. Tõde selgub menetluse käigus, kus vaadatakse, kas idee sobib olemasolevatesse kavadesse või mitte. - Praktika näitab, et 1000 allkirja on keeruline kokku saada. Arvestades, et Soomes on lävend 50 000 ja Lätis 10 000. Kas eestlaste passiivsus tuleb sellest, et levinud on usk, et nende algatused lähevad n.ö. musta auku? Või on usk, et riik juba tegeleb probleemiga? Rühmatöö tulemused Kuidas kogunevad allkirjad? - Algatustel võiks olla lihtne keel. - Kohe alguses tuleb välja tuua algatuse iva ja juhtmõte. - Algatuse tekst võiks olla mõistlikus mahus. - Teksti koostades tuleb mõelda, kellele see on suunatud, kes on sihtgrupp. - Tuleb mõelda ekspertidele, kes teemat valdavad ning (sotsiaal)meedias selle kohta arvamust võiksid avaldada. Kuidas jõuda suurema mõjuni, kuidas seda mõju määratleda? - On hea saavutus, kui Riigikokku jõuab teema, mis seal varem olnud ei ole. Ehk sellisel juhul on 1000 hääle künnise saavutamine maamärk. - Algatus saab mõjusamaks, kui Riigikogus on vastuvõtja, kes hakkab teema eestvedajaks. - Eksperdid, kes hakkavad teemal sõna võtma, aitavad probleemi paremini määratleda ning välja töötada alternatiivseid lahendusvariante. See lisab pöördumisele väärtust. - Avalikud sisuarutelud aitavad menetlusele kaasa, kuna liituda saab laiem ring eksperte. Arvamusfestivalil võiks ka edaspidi olla ala pühendatud menetluses olevatele aruteludele, kuna ka täna on jõutud jälle samm edasi.

  8. Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi protokoll nr 158

    Protokollija: Andra Ainsaar Võtsid osa: Peeter Ernits (kuni 14:35), Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik) Puudusid: Terje Trei, Kalle Palling Kutsutud: MTÜ Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Mihkel Annus, MTÜ Eesti Rohelise Liikumise energiaekspert Teet Randma, Taastuvenergia Koja juhatuse liige Rene Tammist, Keskkonnaõiguse Keskuse juhatuse liige Siim Vahtrus, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru, Arengukoostöö Ümarlaua juhataja Sigrid Solnik, Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk, Eesti Energia AS juhatuse liige Margus Vals, Eesti Energia AS põlevkiviäri regulaatorsuhete juht Jaanus Arukaevu, Viru Keemia Grupi juhatuse aseesimees Meelis Eldermann, Viru Keemia Grupi keskkonnaosakonna juhataja Erika Sulg, Elering AS Energiaturu arendusjuht Erkki Sapp, Ametiühingute Keskliidu juhatuse liige ja Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu esimees Sander Vaikma, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar, Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus Päevakord: 1. Kollektiivne pöördumine „Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit“, avalik arutelu Rainer Vakra märkis, et keskkonnakomisjonile on antud menetleda kollektiivne pöördumine „Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit“, millele on antud 1075 allkirja. Tegemist on kindlasti teemaga, mida on ka eelnevatel aastatel korduvalt arutatud, kuid konkreetset tegevuskava ei ole endiselt. Seega oleks hea kokku leppida konkreetsem ajaline eesmärk, mille nimel hakata tööd tegema. Mihkel Annus tutvustas ettekandes (protokolli lisa 1) kollektiivse pöördumise sisu, tuues välja põlevkivisektori peamised kahjud keskkonnale. Samuti märkis algataja, et ettepanek on hoida osapoolte vahel sisulist ja argumenteeritud arutelu ning algatada sellest lähtuvalt seaduseelnõu või olulise tähtsusega riiklik küsimus (OTRK), mis kehtestaks kindla tähtaja põlevkivikasutuse lõpetamiseks Eestis. Teet Randma täiendas, et samuti ei ole õige suunata põlevkivielektri tootmine õlitööstuse laiendamisesse, vaid kasutusele tuleb võtta uued tehnoloogiad ning panustada innovatsiooni uutes sektorites. See suurendaks Eesti riigi konkurentsivõimet ka rahvusvahelisel tasandil. Mihkel Annus lisas, et keskkonna seisukohalt ei ole vahet, kas toota põlevkivist elektrit või õli. Rene Tammist märkis kõnes, et enam ei ole küsimus, kas minna üle taastuvenergiale, vaid et millal see toimub. Seejuures ei ole põhjuseks riiklikud regulatsioonid, vaid tehnoloogia areng. Maismaa tuuleenergia hinnad on kiires languses ja veelgi drastilisemad langused on meretuuleenergia hindades. Sellised trendid esinevad ka siinses regioonis, näiteks Leedus ja Soomes. Samuti on märgata hindade alanemist päikeseenergia hindades. Investeerimispanga Lazard analüüs on näidanud, et uute taastuvenergia võimsuste ehitamine ja opereerimine on mitmetes riikides odavam võrreldes olemasolevate kivisöe ja tuumajaamade kasutamisega. Seega üleminek taastuvenergiale on toimumas – juba mitmeid aastaid on EL-s kõikidest valminud elektrijaamadest enam kui 80 % taastuvatel allikatel põhinevad ja seejuures suletakse enneaegselt olemasolevaid kivisöe elektrijaamasid. Elektritootjate ühendus Eurelectric on öelnud, et EL-s on nende eesmärk viia elektritootmine süsinikuneutraalseks oluliselt enne 2050. aastat. Samuti on juhtivad suurettevõtted seadnud sihiks täieliku ülemineku taastuvenergiale. Seega, kui Eesti soovib puhta keskkonna kuvandit, siis peab astuma samme meie energiatootmise valdkonnas. Neid arenguid mõjutab kindlasti riiklik regulatsioon ja EL-i poliitika. Euroopa Komisjon annab lähiajal välja süsinikuneutraalse Euroopa kava, mis karmistab veelgi kliima- ja energiapoliitikat. Eesti taastuvenergia sektoril on potentsiaal panustada kohalikku tööhõivesse, majandusarengusse ja tootmisseadmete ning tehnoloogia eksporti. Sektorisse on investeeritud 10 aastaga ligi 900 miljonit eurot, loodud enam kui 3000 töökohta, panustatud majandusse ja alandatud gaasi importi umbes 100 miljoni euro võrra. Taastuvenergia Koja hinnangul võiks taastuvenergiale täielikult üle minna aastaks 2030: see on tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas ja lubab Eestil ära kasutada geograafilist eripära ning ressursipotentsiaali. Sellega oleks võimalik kasvatada riigi majandust aastas ligi 2,2 % ja vähendada umbes 600 miljoni euro eest kütuste importi. Ettekandja on seisukohal, et põlevkivi suuremahulisele kasutamisele elektri tootmisel võib saabuda kiire lõpp. Seega tuleb praegu hakata mõtlema põlevkivikaevanduste ja -tööstuste korrastatud sulgemisele. Ida-Virumaa vajab plaani, kuidas monofunktsionaalsest põlevkivi regioonist saada mitmekesise ettevõtluskliimaga konkurentsivõimeline piirkond. Seejuures on kõik eeldused selleks olemas ja taastuvenergial võiks olla seal oluline roll. Seetõttu toetab ettekandja eesmärki seada tähtaeg, millal Eesti põlevkivienergeetikast väljub. Hans Orru tõi ettekandes (protokolli lisa 2) välja põlevkivisektori mõju Ida-Virumaa elanike tervisele. Aastatel 2013-2015 viidi piirkonnas läbi vastav uuring, kus vaadeldi saastatuse ja tervisekaebuste vahelisi seoseid. Saasteainetena uuriti benseeni, fenooli ja peenete osakeste sisaldust õhus ning tervisemõjudeks olid peamiselt südame- ja hingamisteede haigused. Lisaks uuriti eraldi saastatuse seost laste tervisele, kes on elanud sealses keskkonnas viimased kümme aastat. Lastel, kelle elukoha piirkonna õhus oli enam benseeni või formaldehüüdi, oli suurem šanss riniidiks, astmahooks, kuivaks köhaks ja kõrgemaks väljahingatava lämmastikoksiidi väärtuseks. Ettekandja märkis, et mõelda tuleks ka uute tehnoloogiate võimalikele terviseriskidele – näiteks tuuleturbiinide infraheli. Annika Sepp selgitas ettekandes (protokolli lisa 3) Ida-Virumaa tööhõivet märkides, et töötuse määr on antud piirkonnas üle kahe korra kõrgem Eesti keskmisest. Eelmise aasta lõpus oli registreeritud töötuid 6000. Hinnanguliselt iga viies tööealine elanik töötab põlevkivitööstusega otseselt või kaudselt seotud töökohal. Põlevkivisektoris on kõrgemad palgad, kui Eesti keskmine palgatase ning see teeb keerulisemaks ka nendele inimestele uute töökohtade leidmise. Seejuures osa sektori tööjõust väljub tööturult vanuse tõttu. Ida-Virumaal on olemas ka kogemus peamiste tööandjate suurkoondamistes aastatel 2016-2018, mil loodi toetusprojekte inimeste koolitamiseks, nõustamiseks ja uute töökohtade loomiseks. Ettekandja leidis, et arutatava teema puhul on tööhõive oluline aspekt ja tuleb mõelda, kuidas luua piirkonnas uusi töökohti ning valmistada ette töö kaotavaid inimesi uuesti tööle asuma. Timo Tatar märkis kõnes, et kollektiivses pöördumises toodud mõte - energeetikas liikuda põlevkivi kasutamisest eemale - ei ole midagi uut ja sama ideed kannab ka vastuvõetud energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2030. Antud dokumendis on seatud eesmärgiks vähendada energiasektori CO2 emissooni 2030. aastaks 70 % ja põlevkivielektri puhul vähemalt 45 %. Samuti on ENMAK kooskõlas EL-i poliitika pikemate eesmärkidega. Esmalt väheneb põlevkivi kasutamine elektri tootmises, mida reguleerib üleeuroopaline heitmekaubanduse süsteem ehk CO2 kvoodi hind. Viimasel paaril kuul on kvoodi hind tõusnud ja seega võib prognoosida põlevkivist elektri tootmise kiiremat vähenemist. Seejärel jääb põlevkivi peamiseks kasutuskohaks õlitootmine ning selle mahud sõltuvad nafta tarbimisest. Vaatamata elektriautode laialdasemale kasutamisele suureneb maailmas õlitootmine. Kui saavutatakse naftatootmise tipp, siis esmalt hakkavad turult lahkuma alternatiivsemad kütuste tootjad, nagu kindlasti ka põlevkivist õlitootjad. Seega tuleb põlevkivielektrit asendama hakata taastuvenergiaga ning selles osas on toodud ENMAK-is samuti ambitsioonikad eesmärgid. Kui praegu on taastuvenergia kasutus lõpptarbimises 29 %, siis ENMAK seab sihiks kuni 50 % osakaalu. Samuti vajab taastuvenergia pidevalt vähem toetust ja lõpuks ei peagi enam riik sektorit finantseerima. Lisaks on heaks näiteks Ida-Virumaal uute töökohtade loomisel tööstusalade arendamine, kus viimase paari aastaga on loodud 400 täiendavat töökohta. Riik on investeerinud ligi 10 miljonit eurot tööstusalade ettevalmistamiseks. Tehaseid on praeguseks kümmekond ja prognoos järgmiseks kolmeks aastaks on kuni 1500 uut töökohta. Seega paljud märgid viitavad, et põlevkivienergeetikast väljumine on juba toimumas. See saab olema jõukohane vaid siis, kui seda tehakse järk-järgult ning tööjõuturg ja tööstus suudavad kohaneda. Kiirustades ja läbi mõtlemata tekivad probleemid ning nende lahendamiseks ei pruugi olla piisavalt võimekust ja valmisolekut. Ado Lõhmus andis ettekandes (protokolli lisa 4) esmalt ülevaate kliima- ja energiapoliitika rahvusvahelistest kokkulepetest ning EL-i ja siseriiklikust regulatsioonist. Põlevkivi riikliku arengukava järgi jääb põlevkivi vähemalt lähema 15 aasta jooksul Eestis peamiseks elektri ja põlevkiviõli tootmise tooraineks. Kestliku arengu põhimõtete kohaselt on parima võimaliku tehnoloogia rakendamine tõhusaim vahend tootmise keskkonnahoidlikkuse suurendamiseks. Samuti ringmajanduse põhimõtteid järgides on riigil võimalik mõistlikult väärindada olemasolevaid ressursse. Lisaks otsustati 1992. aastal Eestis, et põlevkivituhk on ohtlik, kuid praegu on Keskkonnaministeeriumil kavas uus analüüs, mille eesmärk on välja selgitada, kas põlevkivituhk on ohtlik jääde uue jäätmete liigitamise korra järgi. PÕXITi aruteludel on oluline saavutada erinevate osapoolte vahel sünergia, et leida uusi ärimudeleid Ida-Virumaale, mis võtaks kasutusele kaevandusalasid või tööstuspiirkondi. Teet Randma märkis, et kõige mõistlikum oleks hakata järk-järgult põlevkivi kaevandusmahtu vähendama, kuid kahjuks on need viimastel aastatel hoopis tõusnud. Seejuures on hirmutav, et mahtude suurendamiseks on veel ruumi kuni 30 miljoni tonnini aastas. Seega ei tohiks oodata välismõjutusi, vaid olukorda tuleks reguleerida riigisiseselt, olles sellega ka sammu võrra ees välismõjudest. Margus Vals tõi välja, et kollektiivses pöördumises on toodud järgmise sammuna ettepanek algatada riskihinnang, kuid praeguses ettekandes räägiti juba lahendustest ja meetmetest. Pigem toetab Eesti Energia esmalt riskihinnangu koostamist. Sander Vaikma toetas üldise plaani tegemist ka edaspidiseks taoliste olukordade lahendamiseks. Kõrge palgaga põlevkivisektoris töötavatel inimestel on teatud elustandard, mis ei võimalda enam miinimumpalgaga töö tegemist. Seega peavad uued loodavad töökohad olema kvaliteetsed ja nende ettevõtete ärimudel ei tohiks põhineda odaval tööjõul. Samas ei toeta kõneleja põlevkivienergeetikast väljumisele kindla tähtaja seadmist. Sigrid Solnik märkis, et põlevkivi ei sobi pikas ega ka lühikeses perspektiivis kliimapoliitikaga. Kliimamuutused kolmandates riikides on juba kohal ja Eesti ühe Euroopa suurima saastajana per capita panustab samuti sellesse. Seejuures on Eesti sise- ja välispoliitika vastandlikud, andes miljoneid eurosid aastas rahvusvaheliselt kliimamuutustega kaasnevate probleemidega tegelemiseks, kuid samas ootab välismõjusid, et põlevkivi temaatika iseeneslikult laheneks. Siim Vahtrus selgitas, et tähtaja seadmine on olulise signaali andmine ka noortele, kes teevad otsuseid eriala valikul. Samuti oleks seda hea teada nii ülikoolidel, teadlastel kui ka ettevõtjatel. Praegu on riigil väga suurtes summades alternatiivkulusid, mis hoiavad sektorit üleval. Samas saaks seda raha ja inimressurssi suunata kusagile mujale. Meelis Eldermann tõi välja, et põlevkivisektor annab Eesti SKP-st 5 %. PÕXITi arutelu on igati loomulik, kuna tuleb vaadata riigi eesmärke pikemas perspektiivis. Seejuures tuleks hoida tasakaalu ning mitte lähtuma ainult keskkonna aspektidest, vaid arvestada ka sotsiaalseid ja majanduslikke külgi. Põlevkivisektorist palju suurema kahjuliku mõjuga on näiteks linnastumine ja transport. Seega tuleks enne tähtaegade seadmist esmalt teha mõjude hinnang, et saada tervikpilt. Mihkel Pukk arvas, et kui praegu hoida üleval põlevkivisektorit, siis tõenäoliselt jääb märkamata oluline innovatsioonisuund, mis võiks ühel hetkel rohkem kasu tuua. Rainer Vakra küsis, et miks ei ole siiani tehtud ühtset ja kokkuvõtvat analüüsi, mis käsitleks Eesti väljumist põlevkivienergeetikast, kuigi sellest on juba nii kaua räägitud. Timo Tatar vastas, et viimane uuring, mis neid teemasid puudutas, oli ENMAK-i ettevalmistamise käigus tehtud erinevate stsenaariumite analüüs. Stsenaariumite hindamisel arvestati keskkonna-, majandusmõju ja varustuskindlusega. Nendest kriteeriumitest lähtudes osutus eelistatuks versioon, kus põlevkivienergeetikast väljutakse järk-järgult. Ado Lõhmus täiendas, et põlevkivi arengukava koostamisel käis teema laual, kuid analüüsi ei tehtud. Põhjuseks võis olla teema eestvedaja puudumine, kuna teema hõlmab nii keskkonna-, majanduse-, regionaal- kui ka sotsiaalvaldkonda. Rene Tammist lisas, et kui ENMAK-i koostamise raames võrreldi erinevaid stsenaariumeid, siis üks nendest oli ka täielik üleminek taastuvenergiale. Selgus, et põlevkivi ja taastuvenergia majandusmõjudelt oluliselt ei erine – kulu ühiskonnale on samades suurusjärkudes. Samas on praeguseks toimunud tehnoloogiahindade langus ja taastuvenergia stsenaarium on kindlasti konkurentsivõimelisem. Teet Randma märkis, et Eesti Roheline Liikumine on teinud põlevkivi sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi põhjal esialgse hinnangu. Tulemused näitavad, et kui põlevkivisektori käive on ligi 1,1 miljardit eurot ja sotsiaalmajanduslik kogukulu umbes 1,3 miljardit eurot, siis majanduslikult kaotame aastas ligi 200 miljonit eurot samade mahtudega jätkates. Põlevkivisektori tõukab kahjumisse CO2 kvoodi hind ja veekasutustasu. Praegu raiskab põlevkivitööstus 6-7 miljoni inimese päevase tarbimise jagu vett. Meelis Mälberg tundis huvi, et millised energiaallikad oleksid alternatiivid asendamaks praeguseid tarbimismahte. Rene Tammist selgitas, et tänastes tingimustes ei ole probleem katta tarbimist impordiga, kuid potentsiaal ja võimalus on toota energiat ka taastuvatest allikatest, pakkudes sellega ühiskonnale lisandväärtust. Eesti siseriiklik elektrienergia tarbimine on suhteliselt väike, arvestades, et meil ei ole väga suuremahulist tööstust. Praegu arenduses olevad meretuulepargid, mis on kaasaegse tehnoloogiaga, on võimelised katma suurema osa Eesti elektrienergia vajadusest. Seega tuuleenergia on üks potentsiaalsemaid allikaid, lisaks ka biomass tööstustarbimise ja kaugküttesektori vajaduste katmiseks. Tuule puudumisel on võimalik alternatiivina kasutada maagaasi, kuid suund võiks olla taastuvenergiaallikate poole. Margus Vals lisas, et kuna elektriturg on avatud ja tiputarbimise võib katta impordiga, siis ükskõik, mis lahendust tavapärasele tootmisele kasutada, peavad need olema põhjamaade elektriturul konkurentsivõimelised. Seega peavad alternatiivide kasutamise otsused olema väga suure majandusliku mõjuga. Andres Metsoja küsis, et kas on olemas investoritega koostöös läbitöötatud plaan lähtudes riigi seisukohtadest. Timo Tatar vastas, et selle aasta lõpus tuleb Euroopa Komisjonile esitada energia ja kliima kava projekt, mis lähtub energialiidu juhtimise määrusest. Dokumendis tuleb esitada, kuidas liikmesriik panustab 2030. aasta EL ülestesse taastuvenergia- ja kliima eesmärkidesse. Seejuures ei ole kava sisu tõenäoliselt üllatav, kuna selle koostamisel lähtutakse kliimapoliitika põhialustest ja ENMAK-st. Seega energiapoliitika kujundamise alused on äsja läbivaieldud ja analüüsitud, kaasates mitmekülgselt huvigruppe ning hinnates erinevaid aspekte. Andres Metsoja täiendas küsimust, et kas järkjärgulise ülemineku kulud on ka kavasse sisse arvestatud ja kes neid kannab. Timo Tatar märkis, et ENMAK-i analüüsides ei mindud seekord nii detailidesse, kuna varasemalt on väga täpsete plaanidega eksitud, näiteks tuumajaama ja gaasielektrijaamade ehitusega. Rene Tammist lisas, et otsest plaani, mille jaoks ettevõtjad ja riigi esindajad oleksid kokku saanud, et arutada üleminekut taastuvenergiale, ei ole olnud. Idee on pandud lauale ühepoolselt sektori nägemusena. Tuuleenergiasektori arengul on saamas peamiseks murekohaks erinevad administratiivsed takistused – planeeringud, loamenetlused, erinevad keskkonnaga seotud menetlused, riigikaitselised piirangud jne. See kõik pärsib sektori konkurentsivõimet ja seega oodatakse paremat koostööd riigiga. Valeri Korb märkis, et põlevkivi jääb veel mitmeks aastaks Eestile oluliseks energiaallikaks. Lisaks kasutatakse Ida-Virumaa tööstuste poolt makstavaid keskkonnatasusid kogu Eestis, kuid antud piirkond saab arendustegevuseks väga vähe tagasi. Teet Randma tõi välja, et tuleks vaadata ka teiste riikide kogemust. Paljudes kivisöe piirkondades on samasugused probleemid ning räägitakse õiglasest üleminekust taastuvenergiale. Seejuures ei tohiks üleminek tuua rikkust vaid üksikutele investoritele, vaid et sellest võidaks ka kohalik elanikkond. Mihkel Annus selgitas, et pöördumine on tehtud inimeste heaolu nimel, kes ei tohi jääda kaotajaks. Algatust koostades oli oluline rõhutada, et kui on olemas tegevuskava, siis see annab ka kindlama raamistiku ja õiguse teatud tegevusi teha. Samuti ei ole siis inimesed turgudest sõltuvad. Pikas perspektiivis ei ole põlevkivi enam jätkusuutlik ja PÕXIT on reaalsus. Seega, et inimesed ei jääks selles protsessis kaotajaks, on vaja strateegiat või tegevuskava. Rene Tammist kinnitas, et PÕXIT-i tegevuskava on vajalik, kuna sellest tunti puudust juba suurkoondamiste ajal antud piirkonnas. Lisaks oleme tänaseks väga lähedal põlevkivielektri kriisile, kuna CO2 kvoodi hind on järsult tõusnud. Meelis Eldermann märkis, et ettevõtja jagab turustrateegia tavaliselt lühi- ja pikaajaliseks ning viimane peab olema väga hästi väljatöötatud. Inimestele ei tohi anda valet signaali varem, kui selleks on õige aeg. Näiteks, kui öelda noortele, et ärge minge õppima energeetikat, siis see on väga vale signaal ühiskonnale. Me vajame sellele innovatsioonile, mis meil praegu on, noori haritud inimesi. Õige signaali saab anda siis, kui protsess kulgeb järk-järgult ning esmalt koostatakse analüüs. Tõepoolest läheb tänu kõrgetele CO2 kvoodi hindadele põlevkivielektri tootmine keeruliseks, kuid seejuures ei tohiks kogu sektorit tervikuna käsitleda. Põlevkivist õlitootmise üks lõpp-produktidest on näiteks nutitelefonides. Rainer Vakra tundis huvi, et kui kõrgeks peaks tõusma CO2 kvoodi hind, et enam ei ole majanduslikult mõttekas põlevkivielektrit toota. Margus Vals tõi välja, et Eesti Energia on elektrit tootnud 2006. aasta lõpus ka 30-eurose CO2 kvoodi hinna juures. Samas mida kõrgemaks läheb kvoodi hind, seda lihtsamalt on võimalik turupõhiselt kasutada biomassi. Eeskuju võiks võtta ka näiteks Taanist või Norrast, kus on vaatamata eesrindlikule taastuvenergia kasutamisele ja arendamisele säilitatud fossiilkütuste tootmist või isegi seda laiendatud. Teet Randma palus täpsustada, et kas juba järgmisel aastal lähevad osad jaamad sulgemisele. Margus Vals selgitas, et vastavalt tööstusheidete direktiivile on elektrijaama plokile ette nähtud tööaeg kuni 2023. aastani või töötundide (17 500 h) täitumiseni. Eksisteerib võimalus, et mõnel plokil saavad töötunnid järgmisel aastal täis. Rainer Vakra tänas pöördumise eestvedajaid ning ettekandjaid. Esimees märkis, et keskkonnakomisjon jätkab pöördumise menetlemist uuel istungjärgul, kaasates aruteludesse ka Riigikogu majandus- ja sotsiaalkomisjoni. Otsustati: 1.1 Jätkata arutelu. (konsensus- Valeri Korb, Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Rainer Vakra)

  9. Avaliku istungi video

    https://www.youtube.com/watch?v=fgZ3Ze-IE80&feature=youtu.be

  10. Riigikogu juhatuse otsus

    Riigikogu juhatuse 2018. aasta 17. aprilli otsuse nr 71 „Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine“ muutmine Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 1529, Riigikogu juhatus otsustab: Muuta Riigikogu juhatuse 2018. aasta 17. aprilli otsust nr 71 „Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine“ ja edastada MTÜ Eesti Rohelise Liikumise 2018. aasta 11. aprillil algatatud kollektiivne pöördumine "Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit“ menetlemiseks majanduskomisjoni asemel keskkonnakomisjonile. (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Riigikogu esimees

  11. Riigikogu juhatuse otsus

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 152 lõige 9, Riigikogu juhatus otsustab: võtta menetlusse MTÜ Eesti Rohelise Liikumise k.a 11. aprillil algatatud kollektiivne pöördumine "Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit" ja edastada see menetlemiseks majanduskomisjonile. (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Riigikogu esimees

Kommentaarid

  1. Eesti Koostöö Kogu

    Vabandame vormindusvigade pärast

    Tundub, et rahvaalgatus.ee platvorm muutis avalikustamise käigus algatusteksti vormindust, duubeldades paari pealkirja. Vabandame selle pärast ning kinnitame, et tegeleme probleemi tuvastamise ja lahendamisega.

    1. Mikk

      Vea põhjustasime meie CitizenOS platvormi poolelt. Tänaseks on viga kõrvaldatud ja uute algatustega sellist probleemi ei tohiks esineda.

  2. Forannmust

    ei õnnestu allkirja anda

    tahaks PÕXITile oma värske ID-kaardiga allkirja anda, aga ei õnnestu. Mul on macbook pro, safari high sierra. tegin enda meelest kõik, mis installerid.id.ee -s ütlevad et tuleb teha. pildi järgi preference'ides peaks asi olema õige. aga ei lase allkirja anda! siis laadisin alla soovitatud Chrome 65, ekstra selle allkirja pärast. aga täpselt sama tulemusega. ma ei saa üldse aru, milles asi on, sest politseametis kinnitati mulle, et digiallkiri tähendab ID kaardi pinnide sissetoksimist (ma spetsiaalselt küsisin, ega seda ei pea kuhugi sisse panema, sest siia ei mahu ja apple'i lisad on kallid), ja ei midagi muud! miks ei saa ma siis seda teha, mis on selles keerulist, pangakaartide pinne saab ju toksida?! ühesõnaga, pool päeva on läinud, ja ei midagi. ja tulevik pole sugugi helgem. soovin teie üritusele edu. ann

    1. Maarja-Leena Saar

      Tere! Palun andke tõrkest teada läbi tagasiside akna (klikkige küsimärgil lehe all paremas nurgas). Siis saame aidata ja näeme, kus põhjus võib olla. Heade soovidega

  3. Indrek Tarand

    Võtke heaks!

    Ma pole veel kordagi pidanud täitsa käsi yles tõstma, aga teie sisuliselt õiget petitsiooni ei õnnestunud allkirjastada mitte yhegi brauseri abiga. Keegi neist ei suutnud minu ID kaarti lugeda....Aga kuna mul on palju muudki teha kui lakkamatult installida ja tõestada iseenda olemasolu, siis võite lugeda minu allkirja antuks...:) P.S. Teisi asju olen saanud ka täna digiallkirjastada...:)

    1. Maarja-Leena Saar

      Tere! Võis juhtuda, et uue veebilehitseja installimisel jäid pistikprogrammid (plug-in) sisse lülitamata ja siis veebilehitseja ei luba allkirjastada. Selleks, et me jaole saaksime, mis põhjus võis takistuseks olla, oleks ikkagi vaja läbi tagasiside (küsimärk all paremas nurgas) akna kirjutada. Meie kasutajatugi hoolitseb väga innukalt selle eest, et kõik pöördujad saaks oma allkirja antud! Kohalikult allkirjastades (ehk arvutis digidoc programmi kasutades - mitte läbi veebilehitseja) see tunda ei anna. PS! Praegu lisandub pidevalt allkirju ning tõrget meie süsteem ei näita. Parimate soovidega