Liikumispuudega inimestele paremate liikumisvõimaluste tagamine [MÕJUANALÜÜS]Uus Eakus

Eesti Koostöö Kogu,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Arutelu lõppenud

Arutelu tähtaeg:

Esitaja: Jaanika Kilgi

Idee sisu 
Sügava liikumispuudega inimestele tuleb võimaldada ratastooliga  ligipääsetav kommunaalmajutus prioriteedina osalise liikumispuudega või  liikumispuudeta inimeste ees. Liikumispuudega inimese jaoks on Eestis  suurimaks kodust lahkumise barjääriks transpordi ja ratastooli  ligipääsetavuse puudumine. Teiseks barjääriks on ratastooli ligipääsuta  eluase. Tööealine liikumispuudega inimene on ja oleks vägagi potentne tööjõud  mittefüüsilistel aladel. Eesti linnatänavatel jääb ratastooliga liikleja  tänaval lihtsalt äärekivide taha lõksu - puuduvad elementaarsed sujuvad  üleminekud kõnniteedelt sõiduteedele. Madalad bussid käivad harva ning on  abiks vaid peatustes, kus äärekivi on samal tasandil bussi- või  trammipõhjaga. Väljaspool Tallinnat ja Tartut ei pruugi madalaid busse  ollagi. Ratastooliligipääsuga taksod puuduvad. Invatransport käib pika  ettetellimisega ja on reeglina tasuline. Tööealise ratastooliga liikleja  ainus transpordivahend on tõstukiga ja tihtilugu ka käsijuhtimissüsteemiga  kaubik. See on ainus viis, kuidas saab sügava liikumispuudega inimene  punktist A punkti B iseseisvalt - näiteks tööle ja tagasi koju. Oleks tore,  kui riik saaks sellise sõiduki soetamist, sõidukite modifitseerimist või  laenamist mingil määral toetada. Oleks tore näha ka invasõbralikke tänavaid  ja ühistransporti, sest autode peale ei saa alati loota. Osa sügava  liikumispuudega inimesi on oma kodudes lihtsalt lõksus, kuna nad ei ela  esimesel korrusel või kohandatud eramajas. Sügava liikumispuudega inimestele  tuleb võimaldada ratastooliga ligipääsetav kommunaalmajutus prioriteedina  osalise liikumispuudega või liikumispuudeta inimeste ees.
   

MÕJUHINNANG

Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?
Liikumispuudega inimeste hõive suurendamiseks tagada paremad  liikuvusvõimalused,  ligipääs  ühistranspordile ja sujuv liikumine linnatänavatel, prioritiseerides sügava  liikumispuudega inimesi. Tagada ratastooliga ligipääsetav  sotsiaalmajutus.  
   
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Eeldab kaasava elukeskkonna põhimõtete [ http://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/koiki-kaasava-elukeskkonna-kavandamine/ ] juurutamist ruumiplaneerimisel, sotsiaalmajutusüksuste planeerimisel ja ehitamisel, ühis- ja sotsiaalse transpordi korralduses. 
Vajalik on ehitusseadustikust lähtuva määruse “Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“ (taas)kinnitamine (kaotas kehtivuse 01.07.2015). [ https://www.riigiteataja.ee/akt/226420 ]  Tänane üürikorterite programm on suunatud puueteta töötajatele ettevõtluse arendamiseks. Ilma kehtiva määruseta jäävad liikumispuudega inimesed üürikorterite saajate seast välja. 
Kohalikul tasandil saab detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega suunata kinnisvaraarendajaid arvestama liikumispuudega inimestele sobilike elupindade ja ligipääsudega. Sellist tegevust saab omavalitsus ka soodustada nt muude nõudmiste leevendamisena. Omavalitsuse ülesanne on tagada tellitav invatransport ning ühistranspordi vastavus liikumispuudega inimeste vajadustele, seda nii peatuste asukohtade kui ka bussidesse-trammidesse-trollidesse pääsemise vaatest.

Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?     
Sobib. Eeldused kõiki kaasava elukeskkonna kujundamiseks on olemas,  kompetents ja juhised samuti, küsimus on vaid selle mõtlemise juurdumises  eluasemepoliitikas, avaliku ruumi planeerimises ja liikuvuse korraldamisel. 
Sotsiaaltransport ja muud avalikud teenused liiguvad tasapisi selles  suunas, et vastata inimeste vajadustele. Riigikantselei juures tegutsev  avaliku sektori innovatsiooni rakkerühm tegeleb praegu sotsiaaltranspordi  kasutajasõbralikuks kujundamisega. 

Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?     
Ainult positiivseid: liikumispuudega inimesed pääsevad paremini  kodust välja, saavad vabalt tänavatel liikuda, vajalikud käigud sobiva  transpordiga teha, tööturul aktiivsed olla, inimväärset elu elada.  Elukeskkond, mis on liikumispuudega inimestele hea, on hea ka kõigile  teistele, väikelastest eakateni.

Kas on olemas rahvusvahelisi analooge?  Mida neist on teada?
Kaasava elukeskkonna ja universaalse disaini põhimõtteid võrdsete võimaluste eeldusena järgivad enamus arenenud riike. 
Head eeskujud:   
- Norra riiklik kaasava lähenemise tegevuskava aastani 2025
https://www.regjeringen.no/globalassets/upload/bld/nedsatt-funksjonsevne/norway-universally-designed-by-2025-web.pdf
- Iiri universaalse disaini näidete kogumik
http://universaldesign.ie/Built-Environment
- Hispaania riiklik arengukava
http://usuarios.discapnet.es/disweb2000/lex/AccePlan2004-2012.pdf
- Singapuri juhend
https://www.bca.gov.sg/barrierFree/others/ud_guide_2007.pdf 

Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Invatranspordi teenuse sisseostmine era- või vabasektorilt (nagu nt Lõuna-Eesti invatakso http://kohalikkoostoo.ee/louna-eesti-invatakso/ )
Riigi või kohaliku omavalitsuse poolt üürimajade ehitamisel eeskuju näitamine ligipääsetavuse ja universaalse disainiga, et erasektori arendajaid inspireerida.
  
Eksperdid:  Andres Levald,  Daniel Kotsjuba, Teele Pehk

Kommentaarid

  1. Idee kiideti teemaseminaril heaks

    Arutelul leiti, et ettepanek laieneb kõigile puudega inimestele, ka nägemispuudega inimestele. Lisaks munitsipaalmajadele peab juurdepääsetavus olema tagatud ka eraarendustes. Samas peaks Riigi Kinnisvara AS oma arendustegevuses eeskuju näitama kõiki kaasava elukeskkonna põhimõtete järgimisel (mitte ainult panduste rajamisel).

    1. Lisaks: Konkreetne ettepanek: (taas)kinnitada määrus „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“.