Nõuame vaba Internetti ja digiõigusi!

Märt Põder,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja

Peatatud: 212 allkirja

Allkirjade kogumine on lõppenud, enam ei saa digiallkirja anda. Kuna algatus ei kogunud seatud tähtajaks vajalikku miinimumi (1000 allkirja), on see praegu autorite poolt peatatud. Rahvaalgatus.ee säilitab kogutud allkirjad ühe aasta jooksul juhuks, kui algatus taasavatakse digiallkirjade kogumiseks.

Peatatud: 212 allkirja

788 häält puudu riigikokku saatmiseks. Hääletamise tähtaeg: .

Netitsensuuri toetamine Euroopa Liidu õigusloomes ei sobi e-riigi kuvandiga. Nõuame vaba Interneti ja netikasutajate õiguste selget seaduslikku määratlemist, et sellised asjad enam kunagi ei korduks ja Eesti võiks tulevikus taas nautida põhjendatult infovabaduse ülemaailmse eestkõneleja mainet.

Ettepanek

2014. aastal koostas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee internetikasutajate õiguste soovituse, millega kujundati ühtne poliitika Euroopa Inimõiguste Konventsiooni rakendamiseks internetimaailmas. 47 riiki, kes on konventsiooni liikmed, on selle soovituse heaks kiitnud ning seda eirates on Eesti Vabariigi valitsus osalenud masintsensuuri toetavates ning netikasutajate õigusi eiravates seadusandlikes algatustes Euroopa Liidu tasemel.
                                   
Nõuame, et Riigikogu kutsuks ellu huvigruppe kaasava koostööplatvormi, et töötada see Euroopa Nõukogu Ministrite Komitees vastu võetud internetikasutajate soovitus läbi, formuleerida selgelt ning uuendada endale soovitusega võetud rahvusvahelised kohustused ja tagada kokkuleppe rakendamine tuleviku õigusloomes.

Põhjendus

16. aprillil 2014 võttis Euroopa Nõukogu vastu intenetikasutajate õiguste soovituse [1]. Sellest rahvusvahelise õiguse dokumendist peaks lähtuma netikasutajaid puudutav seadusloome ning poliitikakujundus. Toetades Euroopa Liidu õigusloomes masintsensuuri algatusi on Eesti Vabariik rikkunud endale rahvusvaheliselt võetud kohustust ning vedanud alt oma kodanikke.

Kuigi kõlab juristilikult, siis ei ole vähe oluline märkida, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 30. septembri 1994. aasta Euroopa õiguse aspektist põhjapanevas otsuses osutanud Euroopa Nõukogu ja EL õiguse üldpõhimõtetele kui Eesti õiguse allikatele.

Kodanikena on meil õigus nõuda selget ning avatud riigivalitsemist, kus otsused on põhistatud deklaratsioonides ning võetud kohustustes ja poliitikud ei muuda poliitikakujundamise suunda hankimata sellele esmalt kodanikkonna toetust.

[1] https://www.coe.int/en/web/freedom-expression/guide-to-human-rights-for-internet-users

Kommentaarid