Põhja-Pärnumaa vallale

OLEME PÄRNJÕE KOOLI 6 - KLASSILISEKS MUUTMISE VASTU !

Ferli Retpap,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Menetluses
  4. Arhiveeritud
331 allkirja

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Algatuse menetlus on lõppenud. Vaata menetlust.

Palun võtke hetk aega ,lugemaks läbi palvekiri Pärnjõe kooli perelt, kusjuures selle pere moodustavad ühiselt nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. Kui me loeme Pärnumaa terviseprofiili, on seal arengukavas eraldi välja toodud lastele turvalise ja tervisliku arengu tagamine. Samuti on ära märgitud võrdsete võimaluste suurendamine ning tervist toetava keskkonna loomine. Põhja-Pärnumaal praegu kehtivat terviseprofiili ei ole, aga küllap tuleb – võeti ju inimenegi selleks tööle. Ja küllap on sealgi samad või sarnased mõtted reas, sest nende väärtuste esiletoomine on ülemaailmne suund. Lisaks sellele on meie valla tulevikuvisiooniks noorte perede lisandumine piirkonda. Hetkel kehtivas valla arengukavas on kõige suuremate ohtudena muuhulgas välja toodud vallasisene ääremaastumine ja elanikkonna vananemine, aga ka ühtsustunde puudumine. Missioonina on kirjas elanike vajadustele vastava elu-, õpi- ja ettevõtluskeskkonna tagamine. Mõtleme korra koos nendele ilusatele lausetele Pärnjõe kooli valguses. Praegune plaan reorganiseerida kool 6-klassiliseks ei muuda meie õpilaste elu kindlasti mitte turvalisemaks ega nende elukeskkonda toetavamaks. Lastel tuleb koolis käima hakata oluliselt kaugemal, mõne puhul ka naabervallas, sest see osutub lähimaks kooliks ja on kõige vähem ebamugavust tekitav. Aga mitte see lisanduv kilomeetrite arv pole ju põhiprobleemiks. Kõikide jaoks ei ole suures klassis õppimine sobiv. Kui me praegusel ajal kuuleme üha enam noorte vaimse tervise probleemidest, siis kas risk neid üha juurde tekitada ei ole suurem majanduslikust kasutegurist? Üha enam on õpilasi, kellel on diagnoositud ärevushäire. Näiteks sotsiaalärevuse puhul kardavad ja väldivad lapsed ülemääraselt suhtlemisolukordi ja võõraid inimesi. Üldistunud ärevus on ülemäärane muretsemine asjade pärast, mis võivad juhtuda. Sellised lapsed otsivad pidevalt julgustust ja kinnitust oma vanematelt ning õpetajatelt. Kuidas saavad need õpilased hakkama suures koolis? Milline on neid toetav strateegia (juhul kui selline üldse laual on)? 12-13 aastased lapsed on väga haavatavas eas ka ilma suurte muudatusteta elus, neile pingeid juurde toota ei ole kindlasti mitte mõistlik. Liikumispuude eest pole kaitstud ju ka lapsed. Meie koolimaja ehituslik eripära - kõik õppeklassid on 1. korrusel - võimaldab tegelikult meie koolimaja üsna väikeste vahenditega ümber kohandada ka liikumispuuetega õpilaste õpetamiseks. Sellist võimalust ei saa ju pakkuda kõik koolid. Oht elanikkonna vananemiseks… Millise signaali annab vald kooli kolmandat astet sulgedes? See ei muuda piirkonda kindlasti mitte noortele peredele ahvatlevamaks. Pigem on oht, et ka praegustest osad minema kolida otsustavad. Maale tullakse ju ikkagi oma lastele paremat ja turvalisemat lapsepõlve otsima. Koolide kärpimine seda kindlasti ei paku. Üritame ikka jääda selle juurde, et kõigil oleks vajadustele vastav õpikeskkond, ka Pärnjõe kooli õpilastel. Meie vana kool, mis sel aastal juba 102. sünnipäeva tähistas, väärib seda. Meie lapsed väärivad võimalust turvalises keskkonnas põhiharidust omandada ja meie õpetajad väärivad võimalust stressivabaks eluks, muretsemata oma töökoha säilimise pärast. Pärnjõe Koolis on rakendatud mitmeid erinevaid tugimeetmeid hariduslike erivajadustega õpilastele. Andekatel on võimalus neid huvitavaid aineid nö sügavamalt õppida, et valmistuda olümpiaadideks. Selle kooli õpilastel on võimalus osaleda erinevate huviringide töös. See kõik annab võimaluse ka veidi tagasihoidlikema võimetega õpilastel end mitmekülgselt arendada.

Pärnjõe Kooli õpilased, vilistlased, lapsevanemad, õpetajad ja koolitöötajad.

Menetlusinfo

  1. Vallasekretär: volikogu otsustas 18.01.2023 siiski kooli ümberkujundamise kasuks

    Vastus EKK teabepäringule: "Teavitame, et rahvaalgatus.ee keskkonnas avaldatud on palvekiri, ehk vaadeldav märgukirjana, mille sisu ei võimaldanud selle eelnõuna menetlemist. Sisust tulenevalt puudus selles otsustuse osa sootuks, ehk arusaam mida menetlev organ oleks pidanud hääletama. Kohaliku omavalitsuse seaduse § 32 lg 1 kohaselt on rahvaalgatuse korras valla-või linnaelanikul õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Antud rahvaalgatuse sisu kohaselt ei olnud võimalik tuvastada, millist eelnõud soovitakse vastu võtta, muuta või kehtetuks tunnistada. Seega ei ole tegemist KOKS § 32 kohase rahvaalgatusega ning kuna sellisel kujul selle puudub igasugune võimalus antud rahvaalgatust menetleda leiame, et ka allkirjade kontrolli teostamine ei oma mingit praktilist väärtus. Käesolevaks ajaks on vallavolikogule esitatud sama asja kohta uus eelnõu, mis oma sisult on konkreetse varasema otsuse kehtetuks tunnistamine ja mida on hetkel võimalik menetleda, kuna nüüdseks on olemas otsus, mille kehtetuks tunnistamist saab ka taotleda. Nimetatud eelnõu on praegustel andmetel ka kavandatud 15.02.2023 vallavolikogu istungi päevakorda." Hiljem lisatud täpsustus: Meie hinnangul ei saa kuidagi 15.02.2023 volikogus arutlusele tulev otsuse eelnõu olla eelnõuks vormistatud rahvaalgatus. Tegemist on volikogu liikme algatatud täiesti uue ja teisesisulise eelnõuga „Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.01.2023 otsuse nr 1 "Pärnjõe Kooli tegevuse ümberkorraldamine" kehtetuks tunnistamine„ Rahvaalgatus saadeti oktoobrikuus 2022 ja see ei olnud suunatud 18.01.2023 otsuste kehtetuks tunnistamisele vaid see oli ühine pöördumine, milles sooviti hoopis, et volikogu kooli ümberkorraldamise otsuse tegemisest hoiduks. Algatuse esitamisel oktoobris 2022 ei olnud seda kuidagi võimlik vormistada 18.01.2023 otsuse kehtetuks tunnistamise eelnõuks, sest siis polnud veel sellist otsust vastu võetudki, mida 15.02.2023 arutelule tuleva eelnõuga kehtetuks tunnistada soovitakse. Kehtetuks saab tunnistada ikka ainult kehtiva otsuse. Juhendmaterjal on koostatud KOKS § 32 sätestatud rahvaalgatusena vaadeldavate pöördumiste kohta, ehk algatuste kohta, mida on võimalik eelnõuks ja volikogus hääletamiseks/vastuvõtmiseks kujundada. Rahvaalgatuse mõtet sisustades ei saanuks sellest pöördumisest vormistada haldusakti HMS § 51 lg 1 tähenduses, mis oleks suunatud isikute õiguste või kohustuste tekitamisele, muutumisele või lõpetamisele. Antud rahvaalgatuse sisu oli palve, et volikogu ei korraldaks Pärnjõe kooli tegevust ümber tulevikus vaid jääks kehtima senine koolikorraldus. Antud teema oligi volikogus esmakordselt otsustamisel alles 18.01.2023. Seega sai antud kogukonna algatuse puhul olla ainus viis seda volikogus arutada ja menetleda võtta see menetluse osaks vallavolikogu 18.01.2023 istungi päevakorrapunkti arutelul, mil Pärnjõe kooli ümberkorraldamise küsimus oli arutlusel. Sedasi toimuski. KOKS § 44 lg 4 kohaselt on volikogu istungid avalikud. Istungil osalejaid ei registreerita rahvastikuregistrijärgse elukoha alusel. Seega ei kontrollitud ega piiratud ka rahvaalgatuse arutelul volikogus mingilgi moel huvitatud isikute istungist osavõttu registriandmete tuvastamisega. Istungil, kus oli arutluse all Pärnjõe kooli küsimus, ehk rahvaalgatusest tuleneva otsuse arutelu, osalesidki nii algatuse esindaja, lapsevanemad, kooli esindaja, kooli õpilaste esindaja. Lapsevanemate ja kooli õpilaste esindajale anti ka õigus sõnavõtuks, kus oli veelkord võimalus oma seisukohti (mitte korraldada ümber kooli tegevust ehk mitte arutelul olevat otsust vastu võtta), tutvustada ja kaitsta enne, kui volikogu asus küsimust hääletama. Seega ei saa kuidagi ka väita, et algatust ei võetud volikogus arutlusse või seda ei tehtud tähtaegselt. Palvet kooli ümberkorralduseks otsust mitte teha ei saanukski menetleda teisiti, kui luua võimalus nende ettepanekute arvestamiseks volikogu istungil, kus kooli ümberkorraldamise küsimus oli otsustamisel. Lisaks korraldati teemaga seonduvalt ühisarutelusid ka mitmel korral enne seda: 10. novembril 2022 esitasid hoolekogu ja haridus- ja noorsookomisjon küsimused, mis sisaldusid ka rahvaalgatusena vormistatud palvekirjas, vallavalitsusele; 1. detsembril 2022 saatis vallavalitsus vastused eelpoolnimetatud küsimustele; 6. detsembril 2022 kohtusid vallavalitsuse esindajad kooli hoolekoguga, kelle seas olid ka rahvaalgatuse koostajate esindajad ja vastasid täiendavatele küsimustele, sh rahvaalgatuses välja toodud probleemidele. Volikogu otsustas 18.01.2023 siiski kooli ümberkujundamise kasuks. Rahvaalgatuse esitamisega ei saa kogukond kahjuks ette kindlust, et sellest volikogu oma kaalutustes igal juhul ka lähtub. Nõustume, et rahvaalgatuse korras algatatud ettepanekud ei pea olema rahvaalgatajate poolt eelnõuna vormistatud. Sarnane kogemus on Põhja-Pärnumaa vallal ka lähiminevikust varasemalt. Kui rahvaalgatusest tulenev sõnum on suunatud arusaadavalt õigusakti vastuvõtmiseks, selle muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, oleme abistanud rahvaalgatuse esindajaid varemgi. Nii oleme abistanud ka 15.02.2023 volikogu liiget eelnõu koostamisel, millega tehakse ettepanek 18.01.2023 volikogu otsus kehtetuks tunnistada. KOKS § 32 järgi ei ole aga võimalik vormistada otsuseks eelnõud tulevikus võimaliku otsuse vastu võtmata jätmiseks. Avatud valitsemise juhtmõte -kogukonna kaasarääkimine- on antud küsimuses olnud mitmel moel tagatud."

  2. Algatus saadeti menetlusse

  3. Algatus kogus 100 allkirja

  4. Algatus kogus 83 allkirja

Kommentaarid

  1. Pärnjõe kool

    Väga hea kool

    Olen lugenud läbi algatuse "OLEME PÄRNJÕE KOOLI 6 - KLASSILISEKS MUUTMISE VASTU !" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
    NimiIsikukoodAllkiri