Manifest kõikidele Eestimaa metsadele. Vabaerakond on teinud valitsusele korduvalt ett...

Maria Murakas,
Algatus on parlamendis. Vaata menetlust.
145 allkirja
Manifest kõikidele Eestimaa metsadele.


 Vabaerakond on teinud valitsusele korduvalt ettepanekuid muuta senist metsanduspoliitikat. Oleme kirjutanud, rääkinud ning miitingutel protesteerinud. Ent  metsaraie Eestis üha hoogustub. Vabaerakond on seisukohal, et Eesti metsad vajavad tasakaalukat majandamist. Metsade raiumine peab olema vastavuses metsade samaväärse taastumisega. Nii meie elukeskkonna hoidmiseks, kui tulevastele põlvkondadele metsa säilitamiseks on vaja sõlmida ühsikondlik kokkulepe.

1. Eestis tuleb kuni ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseni kehtestada kõikidele riigi metsadele raielimiit mitte rohkem kui 6 miljonit tihumeetrit aastas. See võimaldab metsadel taastuda senistest üleraietest.
2. Tuleb lõpetada seadustatud lageraied meie looduskaitsealadel.
3. Eesti metsad ja elukeskkond ei tohi sattuda suurtööstusliku tselluloositootmise surve alla. Planeeritava tselluloositehase asukohta, keskkonnamõjusid ning tootmismahte tuleb enne otsustamist põhjalikult ja kriitiliselt analüüsida.
4. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) pole mitte riigi metsade peremees, vaid majandaja. RMK puhul tuleb lahendada huvide konflikt: ise kavandan, ise korraldan raiumise, ise võtan raha endale.
5. Keskkonnaministeeriumi kantsler ei tohi esindada puidutöösturite huve.
6. Eesti metsade statistika tuleb muuta usaldusväärseks. Andmed mittemajandatavate ja majanduspiirangutega kaitsealade metsade kohta peavad olema eraldi esitatud.
7. Lageraiete asemel tuleb rakendada püsimetsandust ühes selleks sobiva tehnikaga.
8. Eesti metsade majandamisel peab hakkama eelisarendama kõrge väärtusega puidu töötlemist.
9. Metsade raiet tuleb eeloleval kümnendil reguleerida nõnda, et järgmise poole sajandi jooksul ei tekiks Eestis kvaliteetpuiduga kümnendite pikkuseid lünki.
10. Metsloomade arvukuse reguleerimisel tuleb leida kompromiss jahimeeste, loodusturismi arendajate ning metsa- ja maaomanike huvide vahel.

Eesti metsa vajavad kaitset ja senine metsanduspoliitika muutmist.
  1. Vastuskiri

    Lugupeetud kollektiivse pöördumise esindajad Riigikogule esitatud pöördumises pöördutakse manifestiga avalikkuse poole Eestimaa metsade kaitseks. Selles leitakse, et tuleks sõlmida ühiskondlik kokkulepe tasakaalukaks metsade majandamiseks ja anda sellega täiendav sisend strateegiadokumendi „Metsanduse arengukava aastateks 2021-2030" aruteluks. Riigikogus menetleti pöördumist kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse peatükis 182 „Kollektiivsete pöördumiste menetlemise kord" sätestatuga. Riigikogu juhatuse 2018. aasta 27. juuni otsusega nr 136 edastati kõnealune pöördumine edasiseks menetlemiseks keskkonnakomisjonile. Keskkonnakomisjon arutas pöördumist 2018. aasta 24. septembril toimunud avalikul istungil, millest võtsid osa lisaks algatajatele ka Eesti Erametsaliidu, Eesti Metsatöötajate Ametiühingu, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Maaülikooli, Eesti Jahimeeste Seltsi, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Nimetatud istungil arutleti mitmesugustel teemadel nagu metsastatistika, metsas, sh looduskaitsealadel tehtavad raied, püsimetsandus, metsa uuendamine, metsakaitse, puidu väärindamine, jms. Komisjon tervitab manifestis toodud metsade tasakaaluka majandamise ideed, mis peaks kujunema strateegiadokumendi „Metsanduse arengukava aastateks 2021-2030" koostamise aluspõhimõtteks ja millest tuleks juhinduda metsade elujõulisust tagavate sätete sõnastamisel. Lisaks juhib komisjon tähelepanu metsa uuendamisega seonduvatele probleemidele, mille lahendamiseks tuleks ühelt poolt tõhustada järelevalvet metsade uuendamise, eriti aga kultiveerimistööde teostamise üle ning teiselt poolt harida metsaomanikke ja tõsta nende motivatsiooni metsa teadlikul majandamisel, sh hooldamisel. Raiemahtude planeerimisel tuleks eelkõige lähtuda metsade seisundist, looduskaitseliste nõuete täitmisest ning Eesti rahvusvahelistest kohustustest kliimamuutuste leevendamisel. Pöördumine ja arutelu protokoll edastatakse Keskkonnaministeeriumile, kes korraldab strateegiadokumendi „Metsanduse arengukava aastateks 2021-2030" koostamist. Lugupidamisega Rainer Vakra Esimees (allkirjastatud digitaalselt) Link dokumendile: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/3edfe285-bef0-4562-9c13-05a8f3c90963

  2. „Metsarahu manifesti“ arutelu salvestis ja pressiteade

    Avaliku istungi salvestis: https://www.youtube.com/watch?v=DODF0Frjtu8&feature=youtu.be Pressiteade https://www.riigikogu.ee/pressiteated/keskkonnakomisjon-et-et/keskkonnakomisjonis-metsarahu-manifesti-arutelu/ Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil on tähelepanu keskmes kollektiivne pöördumine „Metsarahu manifest“. Algatuse mõte on anda valmivale strateegiadokumendile ,,Metsanduse arengukava aastateks 2021 — 2030” täiendav sisend. Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra rõhutas, et kõik ettepanekud, mis aitavad nii lühikeses kui pikaajalises perspektiivis tagada meie metsade säilimise ja elurikkuse on Riigikokku teretulnud. „Eesti metsa tuleb hoida, kaitsta ja seal tagada keskkonnakaitse ning heaperemeheliku majandamisega peab kaasnema nii kohustuslik metsa uuendamine kui ka see, et metsamaa pindala Eestis ei väheneks,“ ütles Vakra. „Tänasel arutelul planeerime kuulata ära kahte ettekannet – pöördumise algataja ettekande algatuse sisust ja Keskkonnaministeeriumi ettekande metsanduse arengukava hetkeseisust. Seejärel järgneb arutelu pöördumises tõstatatud probleemidest,“ selgitas Vakra Arutusele tuleva kollektiivse pöördumisega astutakse välja kõikide Eestimaa metsade kaitseks. „Leiame, et on viimane aeg sõlmida ühiskondlik kokkulepe tasakaalukaks metsade majandamiseks. Eesti metsad on meie ühine rikkus. Jätkates metsaraiet praeguses tempos, on Eesti poole sajandi pärast kaetud valdavalt raiesmike või võsaga,“ kirjutatakse manifestis. Toonitatakse, et Eesti metsad vajavad tasakaalukat majandamist. Metsade raiumine peab olema vastavuses metsade samaväärse taastumisega. Nii meie elukeskkonna hoidmiseks kui tulevastele põlvkondadele metsa säilitamiseks tuleb ühiskonnas sõlmida vastavad kokkulepped. Komisjoni istungile on kutsutud pöördumise algatajad ja erinevate huvigruppide esindajad. Istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal); Lisainfo: Rainer Vakra, 5800 2828 Riigikogu pressiteenistus Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837 gunnar.paal@riigikogu.ee päringud: press@riigikogu.ee

  3. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine

    Koos rahvaalgatus.ee portaalil kogutud allkirjadega esitasid algatajad Riigikogu Kantseleile 1212 nõuetele vastavat allkirja paberil. Algatust hakkab menetlema Keskkonnakomisjon.

Kommentaarid

  1. Tiit Lepik

    Mets ei ole inimeste omand vaid osa elukeskkonnast

    Peale tsellomoositehast jääb prussakas ellu, äkki on lootust et pärast inimesi kasvab mets eesti ajale uuesti

    1. Tiit Lepik

      ajale asemel peab olema alalale

  2. Andres Pärnpuu

    Paha on vaadata, kui inimesed, kes metsast midagi tea, tegelevad lollustega, mis üritab jätta sadu inimesi maal töötuks

    Metsaga tegelevad maal elavad inimesed ja kui me hakkame linnas elavate inimeste vingumise peale, et neil pole kus jalutada ja seenel käia, metsi kinni panema, siis tööta jäävad maa inimesed, kellel niigi tööd napib, mitte linlased

    1. Peeter Kreutsberg

      Kas Te laseksite saagida oksa, millel istute, selleks, et oleks tööd? Metsatöö jääb ju igal juhul, küsimus on, milline on mõistlik jätkusuutlik maht. Metsaga tegelejatele peaks olema kohustuslik kirjandus "Kukeseene kuulamise kunst", Valdur Mikita.