EUROOPA LIIDUS JÄTKAMISE KÜSIMUS RAHVAHÄÄLETUSELE

Kenno Põltsam,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
244 allkirja
ALLKIRJASTA

756 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

2021a. juunis otsustas Riigikogu põhiseaduskomisjon et seadusandlikkogu ei toeta ühispöördumise, „Exit- Eesti lõpetab kuulumise Euroopa Liitu“, edasist menetlemist, põhjendusega:

„Euroopa Liidu usaldusväärsus Eesti elanike hulgas viimase seitsme aasta kõrgeim – Euroopa Liitu usaldab 60 % Eesti elanikest. Muuhulgas leiavad Eesti kodanikud, et Euroopa Liidu tuleviku esmane prioriteet peaks olema vaktsiinide ohutuse ja kiire juurdepääsu tagamine kõigile Euroopa Liidu kodanikele. Euroopa Liidu rolli vaktsiinide hankimises pole põhjust alahinnata. Samuti ootavad inimesed rohkem investeeringuid majandusse, et tagada õiglane kriisist taastumine liikmesriikides. Ka ühine strateegia sarnaste kriisidega toimetulekuks tulevikus on Eesti kodanike silmis tähtis. Rahandusministeeriumi andmetel maksis Eesti perioodil 2014-2020 Euroopa Liitu 1,6 miljardit eurot ning sai toetuseid Euroopa Liidu eelarvest 6,2 miljardit eurot. Perioodil 2021-2027 on need numbrid vastavalt 2,45 miljardit ja 8,1-8,4 miljardit. Seega saab Eesti jätkuvalt iga sisse makstud euro eest üle 3 euro tagasi. Kuivõrd eeltoodud andmetest nähtub, et Eesti elanikud toetavad Euroopa Liitu kuulumist ning Euroopa Liidu eelarvest Eestile suunatud toetused on märkimisväärsed, siis leidis komisjon, et ei ole põhjust algatada rahvahääletust Euroopa Liitu kuulumise osas.“

Antud vastusest vaatab meile vastu RAHA ideoloogia – ja seegi põhjendus on lihtsakoeline: me ei tea mitukümmend miljardit eurot kahju on globalistlik-röövkapitalistlik süsteem oma poliitikaga tegelikult meie finantssüsteemile teinud. Põhiseaduskomisjon ignoreerib a) moraalseid aspekte b) 2019a. detsembril viisid uuringufirmad Norstat ja Saar Poll läbi küsitluse, mis kinnitas seda et enamus Eesti elanikkonnast ei toeta EL edasist föderaliseerumist https://jaakmadison.ee/uuring-eesti-inimeste-enamus-ei-toeta-euroopa-liidu-edasist-foderaliseerumist/

Põhiseaduskomisjon ignoreeris sootuks ühispöördumises väljatoodud faktilist lõiku:

„Aastal 2003 14. septembril, mil toimus euroreferendum, oli valimisõiguslikke kodanike arv 867 714: nendest oma JAH-sõna Euroopa Liitu astumiseks ütles 369 657 kodaniku ning EI-sõna ütles 183 454 kodaniku, kehtetuid hääli oli 2724. Hääletamistulemus millega Eesti Vabariik Euroopa Liidu liikmeks vastu võeti, oli 66.83% - kuid referendumist võttis osa 64.06%. Ehk Eesti liitumiseks Euroopa Liiduga ütles oma JAH-sõna alla poole valimisõiguslikest kodanikest – see on fakt mida ajalugu mäletada ei taha, kuigi andmed on Vabariigi Valimiskomisjoni lehel üleval.

Riigikohtu üldkogu 2012a. antud hinnangul ei luba 2003a. rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse täiendamise seadus piiramatult delegeerida Eesti pädevusi Euroopa Liidule, kui seda teha soovitakse, tuleb küsida kõrgeima võimu kandjalt ehk rahvalt uuesti nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust.“

„Perestroika ja glasnost – kas Kolmanda Revolutsiooni lammutamine või kommunismi metamorfoos? 1989. aasta lõpul otsustas ülemaailmse kommunismi juhtkond, et lõpuks on kätte jõudnud aeg alustada suurimat poliitilist manöövrit.. Selle tagajärjel pidid ajaliselt kaasnema glasnosti ja perestroika „liberaliseerivate“ programmide läbiviimisega, et seeläbi kiirendada Kolmanda Revolutsiooni näilist lammutamist Nõukogude impeeriumis.. Ja perestroika pole kahtlemata midagi muud kui kommunismi täiustamine, nagu seda tunnistas selle autor oma propagandaessees: „Perestroika: uus mõtlemine meie maa ja maailma jaoks“: –„Selle reformi eesmärgiks on kindlustada üleminek liigselt tsentraliseeritud juhtimissüsteemilt, mis põhineb käskimisel, demokraatlikule juhtimissüsteemile, mis põhineb demokraatliku tsentralismi ühitamisel omavalitsuslikkusele“.“ Antud kommentaar on kirjutatud 1992a. ja avaldatud raamatus Revolutsioon ja vasturevolutsioon.

Paljud tolle aja vabadusvõitlejad on õigusega rääkinud sellest et Eestis jäi tegemata desovetiseerimise protsess – samal ajal kui me end vabaks laulsime: ehitasid võimuninad omale uue riigi. https://objektiiv.ee/tiit-madisson-samal-ajal-kui-eestlased-end-vabaks-laulsid-tegid-kommarid-endale-riigi/

Viimase, Kaja Kallase juhitud valitsuskoalitsiooni tegevusest tulenevad pinged on näidanud ilmekalt seda, et iseseisvuse taastanud Eesti nomenklatuur ei aja, tegelikult enam ammugi mitte "Eesti asja". Juba 1990-ndate keskel tegeleti oma suveräänsuse mahamüümisega: loovutati riigi julgeolek USAle, majandus liberaliseeriti ning riigijuhtimine anti Liidule. Ja need kes oleks pidanud riigijuhtimise juures olema, tasalülitati pikapeale ühiskonnast.

1992. aastal võeti koostöös rahvahääletusega vastu praegu kehtiv Vabariigi põhiseadus, milles deklaratiivselt on üteldud, et antud konstitutsiooni järjepidevuse aluseks on nn esimese Eesti vabariigi, diktatuuri järgne põhiseadus (1938). Me ei saa pidada ideaalseks praegu kehtivat ega ka mitte President Pätsi poolt kehtestatud põhiseadust, ent me peame au sees seda mida konstitutsioon kui selline endas kannab: meie esivanemate võitlus vabaduse eest.

Me näeme siin kahe erineva protsessi omavahelist võitlust: üks on 500 aastat väldanud üha ägestuv Revolutsiooniline, progressiivne rahvuseid hävitav regress, mille ideaalseteks kaastöölisteks Eestis on moonakamentaliteeti kandvad ideoloogid. Samal ajal kui Vasturevolutsiooniline liikumine kannab endas muuhulgas omariikluse ideed.

Meile on kolm aastakümmet loodud massiteabevahendite abil Euroopa Liidust kuvand kui klassikalisest Euroopast. Tegelikult on aga kõik vastupidi: Euroopa Liit on vastand sellele Euroopale mille lõi Karl Suur ning mis saavutas oma kõrgaja 13. sajandil – seda eelkõige mentaalsuses, mis kajastub veel tänini suurtes arhitektuurilistes ehitistes, ka meie Vana Tallinn, aga näiteid võib tuua erinevatest valdkondadest kümneid.

Eesti kuulub alates 13. sajandist Euroopa kultuuriruumi ja jääb sinna ka pärast Euroopa Liidu hukku. Meie olemegi (osa)Euroopast! Kas me vajame EL kui institutsiooni et sõita viisavabalt nt Itaaliasse? – ei vaja! Kas me vajame EL institutsiooni et luua teiste riikidega majandussuhteid? – ei vaja! Kas ühisraha „euro“ on tapnud meie rahvusliku majanduse? – jah on! Me vajame suveräänset välispoliitikat ning kahepoolseid välissuhteid, mitte kord kuuletumist itta, kord läände.

Antud petitsiooni allkirjastajad usuvad et 1992a. Vabariigi põhiseadus on kõigest hoolimata kehtiv ja kannab endas omariikluse ideed. Me näeme, et 2003a. rahvalt saadud mandaat kuulumiseks Euroopa Liitu on end ammu ammendanud. Me pakume lahenduseks algatada uus protsess, mis selgitab päriselt ja ausalt välja, kas rahvas pooldab Eesti jätkamist EL koosseisus või soovib näeb rahvas Eesti suveräniteeti sellisena nagu see oli enne 1. maid 2004.

Austatud Riigikogu XIV koosseis! Palume teil algatada õiguslikult siduv rahvahääletus, millega küsitakse rahvalt nõu, kas Eesti Vabariik peaks jätkama Euroopa Liidu liikmena.

§ 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.

244 allkirja

756 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saab vähemalt 16aastane Eesti alaline elanik ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga.

Kommentaarid