Teeme Riigikogule ettepaneku seadustada Eestis elanike esile kutsutud erakorralised kohaliku omavalitsuse (KOV) valimised.
Praegune olukord
Erakorralised KOV valimised on Eestis võimalikud ainult siis, kui KOV on muutunud teo- või maksejõuetuks ning algatatud on riigipoolne saneerimine.
Ettepanek täpsemalt
Erakorralised valimised KOVs võiksid saada esile kutsutud, kui vähemalt 20% KOV registreeritud hääleõiguslikest elanikest on allkirjastanud sellekohase sooviavalduse. Erakorraliselt valitud linna- või vallavolikogu volitused võiksid kehtida kuni järgmiste korraliste üleriigiliste KOV valimisteni.
Näide vajadusest
Pärnumaa loodeosas asuv Lääneranna vald on saanud üleriigiliselt tuntuks oma koolivõrgu ümberkujundamise plaanidega, sellega seotud suurte vallasiseste pingetega ja erimeelsusega Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Arvestatava osa valla elanike arvates on vallavolikogu tegevus, esiteks, vallale kahjulik, ja teiseks, nähtavalt pahatahtlik. Ometi ei ole valla elanikel ühtegi meedet vallavolikogu tegevuse -- ja sellega ette nähtavalt tekkiva pöördumatu kahju -- peatamiseks. Igasuguseid protestiaktsioone saab vallavolikogu lihtsalt ignoreerida ja teebki seda. Järgmised korralised KOV valimised toimuvad rohkem kui 2 aasta pärast, mis annab vallavolikogule võimaluse tegutseda praegu üsna muretult selle suhtes, millise hinnangu valla elanikud nende tegevusele annavad. Järgmiste KOV valimiste järel ei ole tõenäoliselt võimalik praeguste otsuste tulemusi enam tagasi pöörata.
Kui Lääneranna valla elanikud saaksid praegu esile kutsuda erakorralised KOV valimised, paneks see tõenäoliselt Lääneranna vallavolikogu tegutsema vastutustundlikumalt ja kaasavamalt -- või saaksid valla elanikud valida endale uue vallavolikogu.
Loe lisaks: https://www.err.ee/1608996352/aasta-kool-2023-on-metskula-algkool https://www.err.ee/1608993134/laaneranna-vald-otsib-kohtust-oigust-koole-sulgeda https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120219043/kone-tundmatult-numbrilt-andis-lootust-metskula-koolijuht-voitleb-valla-vaikekooli-eest-juba-teist-korda
Üldine kasu
Andes Eesti kohalike omavalitsuste elanikele õiguse kutsuda esile erakorralised KOV valimised, soodustaksime me:
- Vastutustundlikku valitsemist omavalitsustes
- Elanike suuremat osalemist kohaliku poliitika kujundamisel
- Kodanikuühiskonna tugevnemist
Tervitan ja toetan algatust
KOV erakorraliste valimiste korraldamine peaks tõesti seadustama, kuid see nõuab tõsisemat õiguslikku analüüsi ja põhjendamist Isiklikult arvan, et 10% kohalike elanike arvu lävend nende algatamiseks on liiga madal. Madal lävend võib viia tihedatele valimistele ja KOV ebastabiilsusele. Arvan, et võiks olla nõue vähemalt 25%. Kui olemasoleva volikogu koosseisuga häda suur, siis ei tohiks 25% piir liig kõrge olla.
Kahtlesin ka ise, kas 10% ei ole liiga vähe. Aga küllap peaksime me rääkima hoopis KOV registreeritud *hääleõiguslikest* elanikest (mitte kõikidest registreeritud elanikest) ja nende protsendist. 2021. a. KOV valimistel oli hääleõiguslikke elanikke: - Tallinnas 353 360 - Tartus 74 309 - Pärnus 41 100 - Haapsalus 10 688 - Lääneranna vallas 4492 Neist nt. 20% oleks: - Tallinnas 70 672 - Tartus 14 862 - Pärnus 8220 - Haapsalus 2138 - Lääneranna vallas 898 Kuidas see tundub?
Toetan põhimõtet, teostus vajab lihvimist.
Olen algatusega päri, kuid see vajab veel läbimõtlemist. Erakorralised valimised vaid erandjuhul. Esmatasand rahvasaadikute korrale kutsumiseks peaks olema saadiku tagasi kutsumine. Praegu aga puudub saadikul igasugune vastutus oma valijate ees ja puudub ka valimislubaduste täitmise kohustus. Igatsen näha oma eluea jooksul veel vastutusdemokraatiat.
Häda on selles, et meie saadikud ei ole seotud konkreetse asukohaga, nagu nad on nt. Ühendkuningriigis. Meie valimissüsteem on teistsugune. Meist kellelgi ei ole konkreetselt ühte saadikut, kes meid esindab. Keda siis tagasi kutsuda?
Milline protsent on paras?
Kahtlesin ka ise, kas 10% pole lävendiks liiga vähe. Samas jälle tundub mulle, et 25% on liiga palju. Nt. Tallinnas tähendaks see u. 115 000 allkirja. Kas ei ole lootusetult palju? Meenutan, et 2007. a. tekitas Savisaar üleriigilist furoori, kuna toetas Pronkssõduri teisaldamisega seoses märatsejaid ja mitte valitsust. Tema tagandamise petitsioonile andis "allkirja" -- see ei olnud päriselt allkiri -- kokku u. 90 000 inimest, kellest kindlasti kõik ei olnud tallinlased. Pakuksin, et võib-olla võiks lävend olla 15%. Tallinnas tähendaks see u. 70 000 allkirja.
Protsent peaks olema piisavalt kõrge, et seda kohaliku omavalitsemise demokraatia vastutuse tõstmise vahendit ei hakataks kasutama obstruktsiooniks valitsemise takistamiseks.
Just. See ei tohiks saada tavaliseks obstruktsioonivahendiks. Samas aga peaks allkirjade arv olema saavutatav, kui asi on tõeliselt halb. Mulle tundub see Tallinna u. 70 000 allkirja enam-vähem paras, mis tähendaks siis 15% elanike või 20% hääleõiguslike elanike allkirju. Selline hulk allkirju kokku saada ei ole kindlasti kerge. Vist ei ole olnud ühtegi algatust, mis isegi üleriigiliselt oleks nii palju allkirju saanud, rääkimata ainult Tallinnast?
Uute KOV valimiste algatus peaks olema sisukam kui % allkirju
Valitsusel peab olema võimalus teha ebapopulaarseid kuid vajalikke otsuseid. Mis Lääneranna puhul on kohutav, on see kuidas volikogu ja vallavalitsus ignoreerivad koalitsiooni lepet, arengukava ja on avalikult levitanud lausvalesi, et oma eesmärke saavutada. Vald ei ole kaasanud kogukondi sisulisse arutellu. Haridusvõrgustik vallas tuleb korrastada, see kuidas vald seda teeb ja mis on nende “pikk plaan” ei ole kooskõlas ei arengukava, koalitsiooni leppe ega ka kogukondade sooviga. Kas siit saakski midagi lisaks % allkirjadele tuletada?
Ma kardan, et raske on leida seda, mis võiks erinevates omavalitsustes, erinevatel aegadel olla ühist, kui vaja on erakorralisi valimisi -- v.a. see, et inimesed tunnevad, et neid on vaja, ja on valmis seda allkirjaga kinnitama.
Lisada võiks:
Seda probleemse situatsiooni olemust võiks vbl punktidena näitena lahtikirjutada, et tekiks hääle andjatel taustsüsteem, et milline käitumine on see, mis liigitub juba üle piiri minevaks konfliktseks käitumiseks. Niikuinii peab selle seaduse eelnõu välja töötama keegi-kusagil täpsemalt, aga mingi suurusjärk peaks olema silmaall, mis aitab hääletajal end teemas positsioneerida.
Ebapopulaarsed otsused tuleb nii ära seletada, et enamus rahvas mõistab nende vajalikkust ja siis ei ole ka konflikti tasemel, mis viiks erakorralistel valimistel (kui need isegi tuleksid) võimu kaotamisele.
Kui mõelda konkreetselt Lääneranna valla peale, siis minu jaoks on saanud selgeks, et vallavalitsus/-volilogu ei tegutse heas usus, head soovides. Metsküla kool on paljudele tähtis. Noored pered on kolinud meie valda -- olen ka ise Lääneranna valla elanik --, selleks et panna oma lapsi erilisse, väiksesse maakooli, mille õpitulemused on märkimisväärselt head. (Meie pere küll ei plaani seda teha.) Vald tahab kooli sulgeda, viidates rahapuudusele. HTM palub seepeale sulgemisega oodata, sest abi on teel: töötatakse välja meedet selliste väikekoolide rahastamiseks. Selle jõustumiseni läheb küll veel aega. Aga pole viga: ärimees teeb vallale rahalise annetuse, et Metsküla kooli ühe aasta rahastada, kuni HTMi meede jõustub. Vallavalitsus kannab annetuse tagasi ja soovib endiselt kooli sulgeda! Vallavolikogu esimees -- õppinud jurist -- kirjutab naeruväärse loo annetusega seotud korruptsiooniohust. Siin on minu arust selge, et vald tegutseb pahatahtlikult. Kui arvestada, et Metsküla kooli direktor on vanast ajast valla praeguse valitsuskoalitsiooni poliitiline rivaal, siis tundub, et võib-olla on seegi üks põhjustest, miks koalitsiooni soovib iga hinna eest, pakutud lahendusi kõrvale tõrjudes, selle erilise kooli sulgeda. Erilise kooli, mille pärast on mõned inimesed meie valda kolinud... Kuid ma ei tahaks teha seda algatust liigselt Lääneranna-keskseks. Sigadusi, mille tulemusel oleks õige esile kutsuda erakorralised valimised, võib olla ka hoopis teistsuguseid. Üks näide on lahkunud Savisaar, kes 2007. a. Tallinna linnapeana võttis Pronksmässu ajal märatsejaid -- mitte valitsust -- toetava seisukoha. Selle peale korjati üleriigiliselt u. 90 000 "allkirja". (Need ei olnud päris allkirjad. Inimesed trükkisid lihtsalt petitsiooni alla oma nime.) Tavalisem asi, mis omavalitsustest võib juhtuda, on korruptsioon: varastamine, lepingud omadele, altkäemaksud. Ka sellisel juhul peaks elanikel olema võimalus kutsuda esile erakorraliselt valimised ja valida endale uus esindus. Ma arvan eelnevast tulenevalt, et ei tasu välja mõelda kvalitatiivseid kriteeriumeid, mille täitumisel peaksid tulema erakorralised valimised. Parem on piirduda ainult kvantitatiivsega, mõõtes pahameele määra: kui suur osa hääleõiguslikest elanikest on valmis andma oma allkirja erakorraliste valimiste esilekutsumiseks. Nagu mujal kommentaarides kirjutatud, peaks vajalik allkirjade arv olema selline, mis on realistlikult saavutatav, kui asi on väga halb, kuid samas piisavalt suur, et erakorralised valimised ei saaks tavaliseks obstruktsioonivahendiks. Mulle tundub, et paras lävend on 20% hääleõiguslikest elanikest.
Vara veel
Minu arvates on selline mõte, et inimesi kaasta aktiivselt poliitikasse igati kiiduväärt, aga paraku sellega ka antud ettepaneku väärtused piirduvad. Asi selles, et kui ka esile kutsuda erakorralised valismised, siis väga suure tõenäosusega on nende tulemuseks ligikaudu samasugune volikogu koosseis. Jah, tõsi, üksikutel juhtudel, kus tõesti ongi probeeliks konkreetsete isikute vaheline konflikt, võib see olukorda lahendada, kuid ei tarvitse, sest tuleb arvestada, et mõlemal tülitseval poolel on toetajad. Alustama peaks siiski valimisseadustest, et saavutada olukord, kus volikogu koosnekski inimestest, kes tõesti kedagi ka konkreetselt esinedavad. Ja veel enne seda tuleks üle vaadata, millised on KOV funktioonid. Ka Metsküla kooli häda algab sellest, et vald on mingil kööbakal viisil delegeeritud täitma riigi funktiooni. Kui juba riik annab hariduse raha ja otsustab õpetajate palgad, siis peaks olema koolvõrgu ülesehitus ka puhtalt riigi rida. Minu meelest on siin kaks asja veidi nihkesse läinud. KOV täidab praegu nii haldus kui esindusfunktsiooni ja ajalooliselt on need koos, kuid tänapäevase infolevi, liikuvuse ja ettevõtete suuruse juures pole see enam otstarbekas. Haldusfunktsiooni võiks täita Eesti suuruses riigis vabalt mingi üleriigiline vastav ametkond ja esindusfunktsiooni tarvis on praegused KOV-id üle mõistuse suured. Mis esindaja on rannaküla kalurile 40 km kaugusel linnas elav poliitik. Samuti võiks tegelik esindaja (saadik) olla tänapäeval permanentselt valitav ja muudetav. Mõtted läksid liiga kaugele, aga vigase süsteemi parandamisel saame parandatud, kuid ikka vigase süsteemi ja otsustajad saavad end tükk aega kiita, et mis te veel õiendate tegime, mis tahtsite. Ja just seda tahaks ma vältida.
Siin on kindlasti kaalumist väärt mõtteid ja ainest mitme algatuse jaoks. Ma ei näe aga seda, et praegune algatus peaks tingimata nende järel ootama.
Lisatingimus
Seadusesse võib ju lisada tingimuse, et erakorralisisi KOV valimisi ei saa korraldada tihemini kui kord aastas aga nõutud häälte % peaks olemna madal, näiteks 15%. Valla volinik ei pea seal ennast mugavalt tundma, et võib teha mis tahab.