Idee sisu
Andke inimestele võimalus osaleda meditsiinisüsteemis vabatahtlikena. See lahendab nii elanikkonna teavitamise probleemi tervisega seotud küsimuste ja nende teemaliste soovituste eiramise alal kui ka hiljuti esile tõstetud probleemi seoses kiirabi põhjuseta väljakutsetega. Pöörakem tähelepanu Iisraeli kogemusele kiirabi vabatahtlikega, haigla vabatahtlike kogemusele mitmetes riikides. Kui sa oled isiklikult aidanud jalutuskäigul kroonilise kopsupuudulikkusega inimest, siis sa tõenäoliselt kõhkled, kas tasub ikka veel ühte sigaretti tõmmata.
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?Tervisekäitumise parandamine
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Kuna vabatahtlikud puutuvad suure tõenäosusega kokku patsiendi terviseandmetega, siis tuleks vastavalt andmekaitseseadust muuta.
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Vabatahtlikku tööd teeb küll ligikaudu kolmandik Eesti elanikest, kuid tervishoiusüsteemis pole see veel nii laialt levinud. Samas sobib see Eesti süsteemi, eriti kui arvestada tervishoiusektori kroonilist töökätepuudust. Vabatahtlikud annaksid meditsiinisektorile just inimliku mõõtme, pakkudes haigetele seltsi ja lohutust.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Suureneks ühiskondlik sidusus ning väheneks tervishoiusektori töötajate koormus. Võimalik, et paraneks ka tervisekäitumine, nagu ettepaneku autor leiab.
Vabatahtlikkuse väärtustamise ja süsteemse edendamisega tegeleb riigi tasandil siseministeerium koos vabatahtlikkuse strateegilise partneriga (hetkel on selleks Külaliikumine Kodukant). Riik saab ja peabki looma soodsa pinnase vabatahtlike panuse väärtustamisele ja eri valdkondades süsteemsele lähenemisele, kuid konkreetsed algatused saavad tulla haiglatelt, tervisekeskustelt, kodanikuühendustelt ja teistelt.
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Vabatahtlikkus on Euroopas üpris levinud. Kõige enam vabatahtlikke leiab hooldusravis ja pikaajalise hooldusega seotud teenuste osutamisel (nt Holland, Norra, Hispaania, Saksamaa, Rootsi jt). Soome omavalitsused kasutavad tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamisel pensionile jäänud endisi arste, õdesid ja sotsiaaltöötajaid tugiülesannete täitmisel.
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Riik ei peaks küll otseselt koordineerima vabatahtlikku tööd, kuid peaks seda soodustama (nt maksusoodustuste vms näol). Eeldab tugevat kogukonda või kasvõi tugevat eestvedavat vabaühendust.
Vt ka ideed „Vanemaealiste vabatahtliku töö/tegevuse soodustamine“: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/6ec97e6e-e785-4bbd-a51a-a865e0ac5388
Eksperdid: Liisi Uder, Gerli Paat-Ahi, Ülla-Karin Nurm
Idee kiideti teemaseminaril heaks
Eeldades, et riigi tasandil saab vabatahtlik tegevus süsteemselt ja õiguslikult korraldatud, on vaja valmistuda kahte tüüpi vabatahtlike kasutamiseks tervishoiusektoris: 1) kes aitavad tugitegevustega, kas või patsientidega jalutamisel (nagu VENÜ on üle 20 aasta teinud) ning 2) kes puutuvad otseselt patsientidega ja delikaatsete isikuandmetega kokku. Ettepaneku rakendamine eeldab põhjalikumat täpsustamist, milliseid seaduseid on vaja muuta ning milliseid tingimusi täita, eeskätt seoses vabatahtlike kokkupuutega patsientide delikaatsete andmetega ja vajaliku väljaõppega. Arutelus toodi paralleel abipolitseinikega, kellelt nõutakse spetsiifilist väljaõpet.