Meie, allakirjutanud, teeme Riigikogule ettepaneku muuta Euroopa Parlamendi valimise seadust, et võtta Euroopa Parlamendi valimisel Eestis kasutusele üksiku ülekantava hääle meetod, mille puhul kandidaadid osutuvad valituks valijate eelistuste järjekorras.

Valija peab saama järjestada oma eelistuste alusel mandaatide arvule vastava hulga kandidaate. Valimistulemuste kindlakstegemisel loetakse kõigepealt kokku valijate esimesed eelistused, seejärel langeb viimaseks jäänud kandidaat konkurentsist välja ning tema toetajate hääled kanduvad vastavalt nende eelistustele edasi järgmistele kandidaatidele. Nii jätkub see seni, kuni alles jääb mandaatide arvule vastav hulk kandidaate.

Euroopa Parlamendi liikme asendusliige peab tulema valijate eelistuste alusel moodustunud pingereast.

Sellise valimissüsteemi kasutamisel peegeldavad valimistulemused valijate tahet kõige täpsemalt. Kui võimalikult paljudel valijatel on võimalik näha enda poolt valitud kandidaadi osutumist valituks, suurendab see tõenäoliselt hääletamisest osavõttu.

Eestis on valimisaktiivsus olnud Euroopa Parlamendi valimistel suhteliselt tagasihoidlik. Viimati võttis hääletamisest osa ainult 37,6% hääleõiguslikest isikutest. Enda poolt valitud kandidaadi osutumist valituks nägi siis 63,3% hääletanutest, kes moodustasid vaid 23,8% hääleõiguslike isikute üldarvust. 2014. aastal olid vastavad näitajad 36,5%, 54,8% ja 20,0%. Euroopa Parlamendi roll ja poliitiline tähtsus eeldab, et selle liikmetel oleks tugevam demokraatlik mandaat.

LISAINFO Euroopa Liidu õiguse kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi liikmed valida liidu kodanike esindajatena proportsionaalse esindatuse põhjal, kasutades nimekirjasüsteemi või üksiku ülekantava hääle meetodit. Kandidaadikeskne üksiku ülekantava hääle meetod sobib hästi riikidele, kust valitavate saadikute arv on väike. Praegu on see kasutusel Iirimaal ja Maltal. Mõlemas nimetatud riigis on valimisaktiivsus olnud eurovalimistel pidevalt kõrgem kui Eestis.