Eesti ei ole tuumapolügoon

Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Eestimaa Rohelised,

Kommentaarid

Biomass ja biometaan?

Palun tuua välja kui suur on puidu ja muu biomassi põletusel tekkiv keskkonna tagajärg: põletamisel tekkiv CO2 ja metaan mis eraldub paratamatult tootmise käigus. Kurb fakt on, et toodetava KWH kohta eraldub nende kütustega veel rohkem saasteaineid kui põlevkiviga, nende kütteväärtus on veelgi madalam. Kuidas on plaanis see prügi kokku koguda ning ladustada need jäägid? Kliimakatastroof kogub tuure just nende põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside tõttu, lahendused kus jätkame põletamist, ja isegi vähemefektiivsete toorainetega on vihma käest räästa alla - täpselt vastupidine mida vaja. Argument, et "biogaas eraldub niikuinii" ei vasta tõele - tööstuslikus mahus biogaasi saamiseks seda toodetakse (fermenteeritakse) spetsiaalselt tehastes. Kui biogaas juba kinni püüda, siis on õige valik see ladustada, seda ei pea ega ka tohi kasvuhoonegaaside näol niigi ülekoormatud atmosfääri paisata. Energiat tohib toota vaid puhastest, kasvuhoonegaaside tekitamise vabade meetoditega. Tuul ja päike on väga head, aga oma iseloomu tõttu saavad meil katta mitte üle 20% vajadusest. Muuks on ainus võimalus meil paraku import mistahes hinnaga - oma suure riskiga ja majandusliku hinnaga. Kas me tahame seda valida oma lastele? Muudel riikidel on omad valikud, nendega võrdlusest on vähe abi - põhjamaadel ja Austrial, isegi Leedul on oma hüdrovõimalused jne. Eesti ainus hüdrovõimalus oleks Narva jõgi, kui seda ei kontrolliks naaberriik. Muid stabiilse tootmise tehnoloogiaid Eestis täna ei ole.