Vabaturumajanduse, isikuvabaduste ja asjade optimaalseks arenguks on vajalik, et riik sekkuks minimaalsel viisil ühisakonna tegevustesse - ning parimal juhul ei sekkuks üldse, kuna loodus võidab alati. Ühiskonna optimaalne areng saab toimida ainult läbi ühiskonnas naturaalselt aset leidnud ühenduste, kus kogu ühiskond saab nii kollektiivsel kui individuaalsel tasandil valida enda rahaga igas enda otsuses. Olukorras kus riik rahastab inimestele vastumeelseid projekte ning raiskab tarbetult kõigi raha, ei saa vabaturumajanduse objektivism toimida ning raha ja ressursside optimaalne kasutus kannatab, tekitades turul ebatäpsusi ning seeläbi ühiskonnas pingeid. Selline olukord ei peegelda ühiskonna vajadusi ega ootusi ja on praktikas kasulik ainult poliitikute endi personaalsete ideoloogiliste plaanide elluviimiseks ning seeläbi kahjulik ühiskonna üldsusele. Argument, et 90% ühiskonnast peab alluma sunnile selleks, et 10% abivajajaid saaks väidetavalt paremaid teenuseid ei päde juba ainuüksi moraalsel tasandil, kuna sunnib suurt enamust teenima väikse vähemuse huve - praktikas mitte vaesemate huve, vaid teenuseid pakkuva eliidi huve. Teiseks ei päde see ka sisulisel tasandil, kuna peale abivajajate eksisteerib alati ühiskonnas ka neid, kes on nõus vabatahtlikult abivajajaid aitama ning vabatahtlikud on alati efektiivsemad ja pädevamad oma töös kui avalik sektor. Hea näide sellest on Vähiravifond Kingitud Elu.

Läbi terve inimajaloo on inimese turvavõrk olnud tema perekond, sõbrad ja tuttavad. Riigi poolne abistamine, on inimeste seas pisendanud eelmainitud ühenduste loomise tähtsust inimeste elus kriitilise piirini, kus paljud seda enam ei tee. Seetõttu on lakatud lapsi saamast, lootes riigi turvavõrgu peale - ning seda, et riik maksab inimese vanaduspõlve kinni. Selline käitumine on tekitanud kogu läänemaailmas kriitilise ja potentsiaalselt ühiskonda hävitava järelkasvu probleemi. Lisaks sellele muutub veel mugavustsooni sattunud ühiskond laisaks, kus inimesed ei pürgi enam oma täispotentsiaali poole kuna selleks puudub otsene vajadus ja surve mis omakorda viib ühiskonna allakäiguni tervikuna. See pole jätkusuutlik ning probleem on niivõrd fundamentaalne, et mikromanageerimine seda korda ei tee. Inimene liigutab ennast ainult vajadusest.

Eesti põhiseaduse preambul nõuab seadusandjatelt pikaajalise ellujäämise prioritiseerimist lühiajalise heaolu üle.

"Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade – võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse."

Teen ettepaneku piirata riigi volitusi maksumaksja raha kasutamisel sellisel viisil mis lubaks riigil maksuraha kasutada vaid kriitilise taristu rahastamiseks.

Ainsad riigi poolt rahastatud asutused ja valdkonnad peaksid olema järgmised,

Justiitssüsteem Kaitsevägi Kaitseliit Kaitsepolitsei Politsei- ja Piirivalveamet Päästeteenistus Keskkonnainspektsioon Liiklustaristu

Maksukoormuse suure languse mõningad märgatavamad hüved oleks,

Suurenenud majanduskasv: Madalamad maksud stimuleerivad majanduskasvu, kuna üksikisikutel ja ettevõtetel on rohkem vaba tulu, mida nad saavad kasutada investeerimiseks, kulutamiseks või säästmiseks. See loob rohkem töökohti, suurendab tootlikkust ja pikemas perspektiivis toob riigile rohkem tulu.

Investeeringute soodustamine: Madalamad maksud soodustavad nii kodumaiseid kui ka välismaiseid investeeringuid riigi majandusse. See toob kaasa töökohtade loomise, majandusarengu ja innovatsiooni kasvu.

Suurem individuaalne vabadus: Madalamad maksud annavad üksikisikutele suurema kontrolli oma raha üle, võimaldades neil seda kulutada oma äranägemise järgi. See viib suurema isikliku vabaduse ja vastutustunde tekkimiseni. Muudab perekonna peamiseks turvavõrguks ning seeläbi tugevndab perekonna omavahelisi sidemeid ja suurendab seeläbi rahvastiku iivet.

Suurem ettevõtete konkurentsivõime: Madalamad maksud muudavad riigi atraktiivsemaks ettevõtetele, kes soovivad investeerida, laiendada või ümber asuda. See muudab riigi maailmaturul konkurentsivõimelisemaks, mis toob kaasa majanduskasvu ja töökohtade loomise.

Valitsuse kulutuste vähenemine: Madalamad maksud aitavad vähendada valitsuse kulutusi, sundides valitsusi seadma oma kulutusi tähtsuse järjekorda ja kasutama oma ressursse tõhusamalt. See viib väiksema eelarvepuudujäägi ja võla ning pikemas perspektiivis jätkusuutlikuma eelarvepositsiooni tekkimiseni.