Kopeerin analüüsist teksti siia kommentaariks, ehk aitab täiendada
"Teine kujukas näide parlamentarismi põhimõtte ja demokraatia eiramisest on kobarseaduste paketi esitamine riigikogule kui vältimatu ja kiire "võta või jäta" menetlusena. Parlament pannakse sundolukorda, mis ei tule kasuks ei õigusloome kvaliteedile, riigikogu reputatsioonile ning parlamentarismi olemuslikule rollile. Kobarseadused on juba iseenesest konfliktne seadusloome viis, mis võib olla praktilistel kaalutlustel õigustatud ainult erandlikult, väga piiratud juhtudel ning omavahel sisuliselt seotud probleemide reguleerimisel. Õigustehniliselt ei sega miski esitada iga seaduseelnõu eraldi, üksikuna. Ja neid ka eraldi menetleda. Muidugi kui poliitiline ärategemine ja läbisurumine kõrvale jätta. riigikogu juhatusel ja õigusteenistusel on, mille vältimiseks tööd teha. Kobarseadused osundavad veel mitmele puudusele meie õigusolukorras. Esiteks sellele, et mitmed asjad on jäänud õigel ajal ja normaaloludes tegemata. Ja siis tuleb kiirkorras, ülejala ja regulatsioone kooskõlastamata ja läbi arutamata kiirkäigul eelnõusid välja töötada ja esitada. See on hea õigusloome eiramine, isegi vägistamine."