Aastal 2003 14. septembril,mil toimus euroreferendum, oli valimisõiguslikke kodanike arv 867 714: nendest oma JAH-sõna Euroopa Liitu astumiseks ütles 369 657 kodaniku ning EI-sõna ütles 183 454 kodaniku, kehtetuid hääli oli 2724. Hääletamistulemus millega Eesti Vabariik Euroopa Liidu liikmeks vastu võeti, oli 66.83% - kuid referendumist võttis osa 64.06%. Ehk Eesti liitumiseks Euroopa Liiduga ütles oma JAH-sõna alla poole valimisõiguslikest kodanikest – see on fakt mida ajalugu mäletada ei taha, kuigi andmed on Vabariigi Valimiskomisjoni lehel üleval.

Riigikohtu üldkogu 2012a. antud hinnangul ei luba 2003a. rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse täiendamise seadus piiramatult delegeerida Eesti pädevusi Euroopa Liidule, kui seda teha soovitakse, tuleb küsida kõrgeima võimu kandjalt ehk rahvalt uuesti nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust. Hiljuti asus vabariigi valitsust juhtima EL poolt üles seatud nukuvalitsus, mis asus veel agressiivselt delegeerima Eesti pädevusi EL-le, kui seda on teinud kõik eelnevad valitsused. Ja muidugi viiakse ellu keskvõimu käsupoliitikat: üks näide? - vaenukõne laiendamise plaan!

Põhiseaduse § 1 ütleb et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.

Meile on kolm aastakümmet loodud massiteabevahendite, aga ka enda rahvuskaaslastest aktivistide abil Euroopa Liidust kuvand kui klassikalisest Euroopast. Tegelikult on aga kõik vastupidi: Euroopa Liit on vastand sellele Euroopale mille lõi Karl Suur ning mis saavutas oma kõrgaja 13. sajandil – seda eelkõige mentaalsuses, mis kajastub veel tänini suurtes arhitektuurilistes ehitistes, ka meie Vana Tallinn, aga näiteid võib tuua erinevatest valdkondadest kümneid.

Eesti kuulub alates 13. sajandist Euroopa kultuuriruumi ja jääb sinna ka pärast Euroopa Liidu hukku. Meie olemegi (osa)Euroopa! Kas me vajame EL kui institutsiooni et sõita viisavabalt nt Sitsiiliasse? – ei vaja! Kas me vajame EL institutsiooni et luua teiste riikidega majandussuhteid? – ei vaja! Kas ühisraha „euro“ on tapnud meie rahvusliku majanduse? – jah on! Me vajame suveräänset välispoliitikat ning kahepoolseid välissuhteid, mitte kord kuuletumist itta, kord läände.

Meil tuleb algatada EXIT - rahvas peab referendumil otsustama, kas Eesti jätkab EL koosseisus või taastame oma suveräniteedi sellisena nagu see oli enne 1. maid 2004. Ja lõpuks oleks referendum loomulik osa klassikalisest demokraatiast, mitte sellest mida meil nimetatakse „esindus“ demokraatiaks, kuid mis tegelikult tapab demokraatia.

Antud petitsiooni algataja oli veel 2011a. Euroopa Liidu meelne, siin mängis oma rolli ka eestlaslik kangus, kuid näinud mis ühiskondlikud protsessid meil ja mujal maailmas viimased 8 aastat vändanud on, avasid ka kõige pimedamad silmad.

Austatud Riigikogu XIV koosseis! Palume teil algatada õiguslikult siduv rahvahääletus, millega küsitakse rahvalt nõu, kas Eesti Vabariik peaks jätkama Euroopa Liidu liikmena.