Aita Linnahalli seinamaaling lõpuni viia ja säilitada

Rene Leet,
Algatus on parlamendis. Vaata menetlust.
1051 allkirja
Vajame kõikide poolehoidjate allkirju, et Linnahalli seinamaaling saaks lõplikult teostatud ning säiliks kuni hoone renoveerimiseni või lammutamiseni. 
Linnahalli fassaad oli soditud täis vulgaarsusi, mis peletas inimesi ja andis kohutava esmamulje Tallinnat külastavatele turistidele. 

Arhitekt Raine Karp’i arvamus muutmata kujul:

Linnahalli arhitektina leian, et Silver Seeblumi ja kogu Pirados Stuudio kunstnike äsja fassaadile maalitud teos on palju parem ajutine lahendus kui eelnevalt halvasti säilitatud ja täissoditud välimusega hoone välispind seda oli. Kogu fassaad on niikuinii juba praeguseks täies ulatuses amortiseerunud ning tuleb renoveerimise käigus kogu mahus välja vahetada. Seega on selle pesemine või puhastamine täiesti mõttetu.
Parem oleks võimaluse korral hoopiski lasta lõpuni maalida ning hoida hoone selliselt kuni täielike renoveerimistööde alguseni.
Pesemine jätab kodanikele ja väliskülalistele eriti lolli mulje - ühel päeval maalivad ja teisel päeval pesevad. Mingil määral heakorrastatud fassaad parandab kindlasti olemasolevat räämas tagahoovi miljööd.

Raine Karp,
10.09.2017

Oma allkirjaga toetad Linnahalli seinamaalingu lõpuni viimist ja säilimist.

Et Tallinna Linnahalli seinamaalingu saaks lõpuni viia, siis lahendus on, et mälestiseks olemine lõpetada vastavalt määrusele "Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord”: 

(1) Asja mälestiseks olemine võidakse lõpetada, kui:
1) asi on hävinud ja tema piisavalt autentsena taastamine pole võimalik;
2) asi on kaotanud enamiku mälestise tunnustest ja nende tunnuste piisavalt autentne taastamine pole võimalik;
3) asja tehniline seisund on halb ning seisundi parendamiseks vajalik konstruktsioonide asendamine põhjustab asja autentsuse kadumise.
(2) Muinsuskaitseamet esitab eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku alusel käskkirja eelnõu kultuuriministrile asja mälestiseks olemise lõpetamiseks. Asi lakkab olemast mälestis kultuuriministri käskkirja andmise päevast arvates.
(3) Muinsuskaitseamet teeb märke mälestiseks olemise lõpetamise kohta «Kultuurimälestiste riiklikku registrisse» (kuid ei kustuta seda sealt) ja teavitab asja omanikku või valdajat ja asja asukohajärgset valla- või linnavalitsust, kinnisasja puhul ka riigi maakatastrit. Kaitsekohustuse teatis kaotab kehtivuse kultuuriministri käskkirja andmise päevast arvates.
  1. Menetlus lõpetatud

    Lugupeetud kollektiivse pöördumise esindaja Riigikogule esitatud kollektiivse pöördumisega soovitakse lõpetada Tallinna Linnahalli mälestiseks olemine, et säilitada ja lõpuni viia Tallinna Linnahalli seinamaaling kuni hoone renoveerimise või lammutamiseni. Kultuurikomisjon otsustas lahendada kollektiivse pöördumise kiireloomulise asjana esimesel võimalusel Muinsuskaitseameti, Kultuuriministeeriumi ja pöördumise esindajate ära kuulamisega ning pöördujatele seisukohtade esitamisega alljärgnevas vastuses. Kultuurikomisjonile esitatud selgituste kohaselt oli kunstnikel Tallinna Linnahalli ASiga seinamaalingu tegemiseks kokkulepe ja seinamaalingu tegemist alustati heas usus. Hinnates küll kunstnike eneseväljenduse tahet, peab kultuurikomisjon lubamatuks muinsuskaitseseaduse nõuete eiramist Tallinna Linnahalli omaniku poolt. Mälestise ilmet võib muuta üksnes Muinsuskaitseameti loaga ja mälestise omanik peab sellest nõudest lähtuma. Tallinna Linnahall on mälestiseks tunnistatud tulenevalt tema kultuuriväärtuslikkusest. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on asja mälestiseks tunnistamisel või asja mälestiseks olemise lõpetamisel vajalik Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku olemasolu, millede alusel saab kultuuriminister teha vastava otsuse. Riigikogu ei oma seega ühegi hoone mälestiseks olemise lõpetamise otsustusõigust. Veelgi enam – Riigikogu kultuurikomisjon ei tohi mõjutada ühelgi viisil täitevvõimu järelevalvemenetlust, sealhulgas Muinsuskaitseameti tegevust Tallinna Linnahalli juhtumis. Samuti ei saa komisjon anda hinnanguid, missugusel viisil tohib Tallinna Linnahalli välisilmet muuta. Mälestise ilme muutmise lubamine peab olema kaalutletud ja kõiki asjaolusid arvestav ning selle aluseks peab olema omaniku asjakohane taotlus Muinsuskaitseametile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aadu Must esimees https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/4196bcab-9d04-427d-9bd9-8701be301688

  2. Riigikogu kultuurikomisjoni erakorralise istungi protokoll nr 150

    Tallinn, Toompea Neljapäev, 28. september 2017 Algus 13.05, lõpp 14.00 Juhataja: Aadu Must Protokollija: Merje Noorlind Võtsid osa: Krista Aru, Toomas Jürgenstein, Toomas Väinaste, Viktoria Ladõnskaja, Angelika Berg (nõunik-sekretariaadijuhataja), Atko-Madis Tammar (nõunik) Puudusid: Laine Randjärv, Heidy Purga, Heljo Pikhof ja Yoko Alender Kutsutud: Kollektiivse pöördumise esitaja Rene Leet ja PRDS Eesti OÜ esindaja Kristo Konsap, Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits ning Muinsuskaitse järelevalve osakonna juhataja Peeter Nork (1. päevakorrapunkti juures) Osalesid: Riigikogu liikmed Märt Sults ja Tarmo Kruusimäe ning pressinõunik Merilin Kruuse Päevakord: 1. Kollektiivne pöördumine "Aita Linnahalli seinamaaling lõpuni viia ja säilitada" - arutelu Rene Leet tutvustas komisjonile kollektiivise pöördumise sisu ning sellele eelneva tegevuse kuue aasta pikkust ajalugu. Leeti sõnul oli kunstnikel Tallinna Linnahalli ASiga seinamaalingu tegemiseks kirjalik kokkulepe, mille alusel alustati käesoleval suvel seinamaalingu tegemist, mis peatati Muinsuskaitseameti poolt. Kunstnikud ei teadnud, et puudub Muinsuskaitseameti kooskõlastus. Kollektiivse pöördumise eesmärk on viia seinamaaling lõpuni ning ka säilitada. Märt Sults lisas, et Tallinna Linnahalli AS nõukogu koosolek kinnitas käesoleva aasta märtsis seinamaalingu eskiisi. Kuna Muinsuskaitseametiga ei saavutatud kokkulepet, võttis linnahall riski teha eesistumise ajaks ning EV100 sünnipäevaks seinamaaling ning see pärast maha pesta, mis oli samuti eelarvekulu sisse arvestatud. Tarvi Sitsi sõnul pakkus Muinsuskaitseamet kevadel toimunud osapoolte kohtumisel erinevaid alternatiive, kuna taolisel kujul ei saa mälestisele maalinguid rajada. Praegusel juhul on õigusakte eirates mälestist teadlikult rikutud. Peeter Nork selgitas, et Muinsuskaitseametiga on tõepoolest kohtutud, kuid kirjalikku taotlust ei ole seinamaalingu kohta esitatud ning ameti käitumine käesoleva juhtumi puhul on tavapärane. Viktoria Ladõnskaja avaldas arvamust, et küsimus ei ole niivõrd kunstnike tegevuses, vaid selles, et Tallinna Linnahall läks teadlikult muinsuskaitse seadust rikkuma. Toomas Väinaste avaldas arvamust, et seaduse rikkumise eest tuleb karistada. Aga teiselt poolt vaadates võiks mõistlikult edasi minna vastavalt linnahalli renoveerimise projektile, kui see on võimalik. Peeter Nork ei osanud kommenteerida, kui kaugel on linnahalli projekteerimine ning kui palju dolomiitfassaadist on taaskasutatav või mitte. Märt Sultsi sõnul täidab PRDS Eesti OÜ ja Märt Sults Muinsuskaitseameti ettekirjutisi ning fassaad pestakse puhkaks Muinsuskaitseameti poolt välja valitud meetodiga. Kollektiivse pöördumise mõte on kokku leppida, et töö saaks lõpuni viidud ja säilitatud kuni fassaadi renoveerimiseni ning seejärel alles eemaldada. Tarvi Sits kinnitas, et ei näe võimalust seinamaaling lõpuni viia, sest muinsuskaitse reeglid on ühesugused nii Tallinna linna kui ka eraomaniku jaoks, e tegemist on võrdse kohtlemise printsiibiga. Rene Leet selgitas, et kuna tagantjärele selgus, et seinamaalingu tegemiseks puudus muinsuskaitse luba, nimetavad kunstnikud kollektiivset pöördumist hädakaitseks. Peeter Norki sõnul on need juhtumid tavalised, kus töö tegija ei tea loa puudumisest ning lisas, et väärteo menetlus käib Linnahalli omaniku suhtes. Otsustati: 1.1 Jätkata arutelu komisjonis (konsensus: Aadu Must, Toomas Väinaste, Toomas Jürgenstein, Viktoria Ladõnskaja, Krista Aru) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Aadu Must Juhataja Merje Noorlind Protokollija https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/a0358e08-b706-408a-92e8-bd1d6ac19fb5

  3. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine

    Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 1529 Riigikogu juhatus otsustab: võtta menetlusse Rene Leeti k.a 19. septembril algatatud kollektiivne pöördumine „Aita Linnahalli seinamaaling lõpuni viia ja säilitada“ ja edastada see menetlemiseks kultuurikomisjonile. (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Riigikogu esimees

Kommentaarid

  1. Ellen Kilgas

    Mälestiseks olemise lõpetamine

    Vastavalt alltoodud punktidele, leian, et antud objekt ehk Linnahall, tuleks kui mitte permanentselt, siis ajutiselt võtta muinsuskaitse alt ära, ehk lõpetada mälestiseks olemine: (1) Asja mälestiseks olemine võidakse lõpetada, kui: 1) asi on hävinud ja tema piisavalt autentsena taastamine pole võimalik; 2) asi on kaotanud enamiku mälestise tunnustest ja nende tunnuste piisavalt autentne taastamine pole võimalik; 3) asja tehniline seisund on halb ning seisundi parendamiseks vajalik konstruktsioonide asendamine põhjustab asja autentsuse kadumise.

    1. Cateva5

      Я за сохранение рисунков на горхолле!

      Это очень красивые и профессиональные рисунки! И считаю, им там место!!