Palume Riigikogul odavlennufirmade Tallinnast lahkumise ja lennupiletite ebamõistliku hinnatõusu probleemi sekkuda ja vastu võtta otsus Tallinna Lennujaama lennuühenduste parendamiseks - et tagada vähemalt samal tasemel Riia lennujaamaga lennuühenduste mitmekesisus ja odava lendamise võimalus.

Palume Riigikogul otsuses seada majandusministrile dividendide Tallinna lennujaamalt nõudmise eeltingimuseks, et dividendide nõudmine ei tohi kaasa tuua odavlennuliinide sulgemisi ja ei tohi kaasa tuua odavate lennupiletite puudumist Tallinna lendudel.

SELGITUS:

25.11.2022 allkirjastas majandusminister Riina Sikkut (SDE) riigi nimel ainuaktsionäri kirjaliku otsuse, milles kohustas Tallinna Lennujaama maksma dividende. Kuivõrd Tallinna Lennujaam maksab riigile niigi makse ja lisaks peab Tallinna reisijate tuludest üleval regionaalseid lennujaamu, siis sama ettevõtte veelkord kohustamine dividendide maksmiseks on faktiliselt lennureisijate varjatud täiendav maksustamine.

Tallinna Lennujaam delegeeris majandusministri dividendinõuded edasi lennufirmadele – teatades 33%-sest lennujaamatasude tõusust. Juba detsembris sulges Ryanair Tallinnast 2 lennuliini (Edinburgh ja Liverpool), teatas täiendavalt 6 lennuliini täielikust sulgemisest (Billund, Pariis, Dublin, Malta, Naapoli, Nürnberg), ning Berliini lendude sageduse kärpimisest. Wizzair teatas lennuliinide sulgemisest Veneetsiasse, Rooma ja Naapoli. Norwegian teatas Stockholmi liini sulgemisest.

Ryanair selgitas pressiteates 3.02.2023 liinide sulgemise põhjuseid:

„Need kärped on otsene tagajärg Tallinna lennujaama ebaloogilisele otsusele tõsta tasusid ülemäära palju, 33%“

„Need uued halvasti läbimõeldud tasud on ülimalt kõrged ja muudavad Eesti peamise lennujaama Tallinna täiesti konkurentsivõimetuks võrreldes oma Euroopa kolleegidega, kes alandavad tasusid, et taastada ja suurendada liiklust/ühendust pärast pandeemiat. Samal ajal põhjustab Tallinna hoolimatu otsus tõsta tasusid 33% võrra tohutut kahju Eesti turismile, ühenduvusele, liiklusele ja töökohtadele, nagu näitavad need suvised kärped“.

Tallinna Lennujaama ainus ja peamine funktsioon PEAB OLEMA lennuühenduste tagamine Tallinnal ja kogu Eestil ülejäänud maailmaga. Lennujaam peab tagama ka kuni 200 000 välismaal elavale eesti inimesele soodsad võimalused võimalikult sageli kodumaad külastada. Lennujaam peab tagama kultuuriasutuste, restoranide ja hotellide varustatuse turistidega. Lennujaam peab tagama eesti enda inimestele reisivõimalused.

Odavlennufirmad on kõige haavatavam grupp lennujaamatasude tõstmisel, kuivõrd nende ärimudel on üles ehitatud hinnatundliku reisijategrupi teenindamiseks. Tingimustes, kus lennujaamatasude ebamõistlik tõstmine ei pruugi mõjutada mugavlennufirmasid, seab see odavlennufirmade jätkusuutlikkuse löögi alla. Mistõttu on mõistetav odavlennufirmade madal valulävi majanduskeskkonna halvenemisele Tallinnas.

Ettevõtte kui majandusüksuse vajadustest lähtuvalt ei ole Tallinna lennujaamal ega ei ole olnud vajadust lennujaamatasusid tõsta. Tema kolme kvartali ärikasum enne kulumit (EBIDTA) oli 2021 aastal 4.3milj ja 2022 5.3milj eurot, tema kolme kvartali puhaskasum oli 2021 aastal 2.4milj ja 2022 3.2milj eurot. Kogu probleemi taga ei ole majanduslikud põhjendused, vaid on majandusministeeriumist tulnud raske juhtimisviga dividendide väljanõudmise näol.

LENNUJAAMADE ÄRIMUDELIST

Lennujaamad töötavad ärimudeliga, kus lennunduse teenindamisest tekib tavaliselt kahjum ja kõrvaltegevustest seda kattev kasum. Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu andmetel teenisid lennujaamad 2021 aastal keskmiselt:

• 40.2% oma tuludest lennundusest
• 59.7% kõrvaltegevustest

Sealjuures tuludes kõrvaltegevusest olid olulisemad tulugrupid:

• 26.4% - müügitegevus (tax-free kaubandus jm)
• 20.9% - autode parkimise korraldamine
• 15.2% - tulu kinnisvara jm varade rendilt

PS Tallinna Lennujaama ärimudelis on iseärasus, et see katab oma tuludest lisaks regionaalsete lennuväljade (Tartu, Kärdla, Pärnu, Kihnu, Kuressaare ja Ruhnu) kulud.