Üleriigilise Ühendatud Akadeemilise Andmebaasi loomine

Rando Künnapuu,

Kommentaarid

4. punkt

Neljas punkt on väga oluline. Kas petitisioonil suurem kandepind, kui see olekski põhiteema ja teised kolm punkti oleksid esimese teenistuses? Mina näen, et neljanda punkti olulisus seisne selles, et igal eestimaalasel oleks võimalik end peale keskkooli lõppu iseseisvalt tasuta edasi harida. Hetkel on (osaliselt) tasuline ligipääs teadustöödele ja teaduslikele kriteeriumitele vastavatele allikadele üliõpilastel, õppejõududel ning grantidega teadlastel. Teistele Eesti riigi kodanikele on see piiratud. Teadmistepõhises ühiskonnas on igaühe kaasatuseks vaja, et ta tunneks end igakülgselt kaasatud. Ligipääs riiklikule teaduse anmebaasile onID-kaadi ja isikukoodi põhine. See meelitab lisaks ärimeestele Eestise ka ajusid. Eesti riik saaks teadust ehk teadmistepõhist ühiskonda normaliseerida ka seeläbi, et inimesed, kes on laadinud oma Eesti ID-kaardi ja isikukoodiga alla teadustöö ning esitavad selle kohta kirjaliku analüüsi ning kaitsevad seda võltsimiskindla videotehnolooigiaga (koostööd saab Teha start-upiga Veriff) esitatud videopöördumisega, saavad selle endale arvestatuna kirja. Piisav kogus kindla teaduskraadiga ajakirja ilmunud artikleid annaks inimesele võimaluse saata see eesti ülikoolide juurde VÕTA (Vatasemate Õpikogeuste Arvestamise Avaldus) avaldusena vastava erialaspetsialisti juurde ning ülikoolide õppejõudusest koosnev komisjon vaataks avalduse koos lisadega üle. Selleks oleks aga vaja kõik Eesti kõrgharidust pakkuvad (üldhariduslikud ja mitteüldhariduslikud) koolid koondada ühise kataloogi alla. Kõik ülikoolid säilitavad oma senise vormi ja igakülgse autonoomsuse, kuid neil on internetis üks ühine Eesti Ülikoolide koduleht, mida saab kasutada nii teadusvaldkondade põhjal, kui ka institutsioonide põhiselt otsinguid tehes. Edu Sulle! Võiksid omaõ

  1. Aitäh kommentaari eest. Ma juba viitasin teie soovitusele kui kirjutasin sellest e-mailides.