Palun võtke hetk aega ,lugemaks läbi palvekiri Pärnjõe kooli perelt, kusjuures selle pere moodustavad ühiselt nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. Kui me loeme Pärnumaa terviseprofiili, on seal arengukavas eraldi välja toodud lastele turvalise ja tervisliku arengu tagamine. Samuti on ära märgitud võrdsete võimaluste suurendamine ning tervist toetava keskkonna loomine. Põhja-Pärnumaal praegu kehtivat terviseprofiili ei ole, aga küllap tuleb – võeti ju inimenegi selleks tööle. Ja küllap on sealgi samad või sarnased mõtted reas, sest nende väärtuste esiletoomine on ülemaailmne suund. Lisaks sellele on meie valla tulevikuvisiooniks noorte perede lisandumine piirkonda. Hetkel kehtivas valla arengukavas on kõige suuremate ohtudena muuhulgas välja toodud vallasisene ääremaastumine ja elanikkonna vananemine, aga ka ühtsustunde puudumine. Missioonina on kirjas elanike vajadustele vastava elu-, õpi- ja ettevõtluskeskkonna tagamine. Mõtleme korra koos nendele ilusatele lausetele Pärnjõe kooli valguses. Praegune plaan reorganiseerida kool 6-klassiliseks ei muuda meie õpilaste elu kindlasti mitte turvalisemaks ega nende elukeskkonda toetavamaks. Lastel tuleb koolis käima hakata oluliselt kaugemal, mõne puhul ka naabervallas, sest see osutub lähimaks kooliks ja on kõige vähem ebamugavust tekitav. Aga mitte see lisanduv kilomeetrite arv pole ju põhiprobleemiks. Kõikide jaoks ei ole suures klassis õppimine sobiv. Kui me praegusel ajal kuuleme üha enam noorte vaimse tervise probleemidest, siis kas risk neid üha juurde tekitada ei ole suurem majanduslikust kasutegurist? Üha enam on õpilasi, kellel on diagnoositud ärevushäire. Näiteks sotsiaalärevuse puhul kardavad ja väldivad lapsed ülemääraselt suhtlemisolukordi ja võõraid inimesi. Üldistunud ärevus on ülemäärane muretsemine asjade pärast, mis võivad juhtuda. Sellised lapsed otsivad pidevalt julgustust ja kinnitust oma vanematelt ning õpetajatelt. Kuidas saavad need õpilased hakkama suures koolis? Milline on neid toetav strateegia (juhul kui selline üldse laual on)? 12-13 aastased lapsed on väga haavatavas eas ka ilma suurte muudatusteta elus, neile pingeid juurde toota ei ole kindlasti mitte mõistlik. Liikumispuude eest pole kaitstud ju ka lapsed. Meie koolimaja ehituslik eripära - kõik õppeklassid on 1. korrusel - võimaldab tegelikult meie koolimaja üsna väikeste vahenditega ümber kohandada ka liikumispuuetega õpilaste õpetamiseks. Sellist võimalust ei saa ju pakkuda kõik koolid. Oht elanikkonna vananemiseks… Millise signaali annab vald kooli kolmandat astet sulgedes? See ei muuda piirkonda kindlasti mitte noortele peredele ahvatlevamaks. Pigem on oht, et ka praegustest osad minema kolida otsustavad. Maale tullakse ju ikkagi oma lastele paremat ja turvalisemat lapsepõlve otsima. Koolide kärpimine seda kindlasti ei paku. Üritame ikka jääda selle juurde, et kõigil oleks vajadustele vastav õpikeskkond, ka Pärnjõe kooli õpilastel. Meie vana kool, mis sel aastal juba 102. sünnipäeva tähistas, väärib seda. Meie lapsed väärivad võimalust turvalises keskkonnas põhiharidust omandada ja meie õpetajad väärivad võimalust stressivabaks eluks, muretsemata oma töökoha säilimise pärast. Pärnjõe Koolis on rakendatud mitmeid erinevaid tugimeetmeid hariduslike erivajadustega õpilastele. Andekatel on võimalus neid huvitavaid aineid nö sügavamalt õppida, et valmistuda olümpiaadideks. Selle kooli õpilastel on võimalus osaleda erinevate huviringide töös. See kõik annab võimaluse ka veidi tagasihoidlikema võimetega õpilastel end mitmekülgselt arendada.
Pärnjõe Kooli õpilased, vilistlased, lapsevanemad, õpetajad ja koolitöötajad.
Pärnjõe kool
Väga hea kool