Ettepanek -
Muuta tulumaksuseadust selliselt, et maksude deklareerimisel saab kodanik tuludest maha arvata kulud, mis ta on teinud oma vanemate koolituskuludeks. Koolitust, millele kulu on tehtud, peaks käsitlema koolitusena täiskasvanute koolituse seaduse mõistes (paragrahv 3).Põhjendus -
Õppimine vanemas eas aitab tehnoloogiate ja ühiskondlike protsesside kiire muutuse ajastul inimesel püsida tööjõuturul konkurentsivõimelistena. Aga see ei ole ainus põhjus, miks peaks suunama vanemaid täiskasvanuid tegelema õppimisega. Õppimisega suureneb inimese kontrollitunne oma elu üle, kontrollitunde kadumine muudab aga inimese passiivseks, surub ta kaitseseisundisse. Uute oskuste ja teadmiste omandamine vähendab põlvkondadevahelist lõhet, selle lõhe süvenemine võib aga ühiskonnas kaasa tuua kontrollimatuid tagajärgi. Õppimine vanemas eas aitab säilitada ja isegi paranada kognitiivset võimekust, mis paratamatult hakkab vähenema, kui inimene läheb vanaduspensionile. Õppimine vanemas hoiab inimese elurõõmsana, vähendab depressiooni sümptomeid. Katsed on tõestanud, et õppimine vanemas eas hoiab kokku hoolekandekulusid. Vaja on ennetada haigusi, mitte planeerida järjest suuremaid ravikulusid; kanda hoolt teovõimelise inimese eest, mitte loota hoolekandesüsteemi laienemise peale.Eesti vanemate täiskasvanute haridustase on Euroopas üks kõige kõrgematest, koolitustel ja kursustel osalemise määr aga üks madalamatest. PIAAC uuring näitab ka seda, et meie vanemate täiskasvanute oskused jäävad tõepoolest alla teiste riikide eakaaslaste omadele. Meil on oma hariduseelis kasutamata!
Vanemas eas inimeste riiklikult tagatud sissetulekud on väikesed ega kasva sellises tempos, et võiks eeldada üldist valmisolekut hakata tegema kulusid enda arendamisele ja õppimisele vanemas eas. Seetõttu peaks soodustama nende kulude katmist inimeste poolt, kes seda saavad ja soovivad teha. Nii nagu tulumaksusoodustus ei ole ajend laste huvihariduse kulude tegemiseks, vaid see on sõnum riigi prioriteedi kohta, nii oleks seda ka tulumaksusoodustus summadele, mida täiskasvanud laps on maksnud oma vanemate koolituskuludeks.
Euroopa Liidus on osavõtt koolitustest ja kursustest elukestva õppe ainus näitaja. Selle näitaja sihttase aastaks 2020 on 20%, aga viimased viis aastat on näidanud stabiilselt madalaid tulemusi. Eestis vanusrühmas 45-54 osaleb koolitustel või kursustel 7-8% ning vanusrühmas 55-64 teeb seda 4-5%. SHARE andmetel on vanusrühmas 65-74 koolitustel osalenuid samuti 5% ning kõige vanemas rühmas (75+) ainult 1,7%. Kursustel ja koolitustel osalemise suur erinevus on just tööga hõivatud ja tööga hõivamata vanematel täiskasvanutel (vastavalt 24% ja 2% vanuses 55+ elanike seas).
Väidete ja faktide tõestused: Aichberger, et al., 2010; Schneider, 2003; Siegrist & Wahrendorf, 2009; Jenkins & Mostafa 2012; Bonsang, Adam & Perelman, 2012; NIACE 2012; Reinhold, 2016; Tambaum, 2017)