Viljandi linnale

Soovime säilitada puud Viljandi Uuel tänaval

Terje Põvvat, Farištamo Eller, Kristina Libe,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Menetluses
  4. Arhiveeritud
1345+ allkirja

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Algatuse menetlus on lõppenud. Vaata menetlust.

Viljandi linnavalitsusel on plaan 12. augustil Uuel ja lähitulevikus Tartu tänaval eemaldada puid. Uue tänava esialgne eskiis, mida linlastele tutvustati, ei sisaldanud kõiki nüüdseks raiesse määratud puid. Aastal 2016 linnakodanikele tutvustatud Tartu tänava rekonstrueerimisprojekti järgi taheti parklalaienduse tõttu maha võtta viis pärna. Käesoleva aasta mais aga projekti muudeti ning selle järgi kuulub likvideerimisele kogu senine Tartu tänava haljastus. Seetõttu on plaanide ülevaatamine eriti põhjendatud.

Anna oma allkiri, kui soovid, et Viljandi linnavalitsus peataks Uue ja Tartu tänava projektide elluviimise praegusel kujul, mida avalikkusega arutatud pole. Soovime projektide muudatusi, mis arvestaks allpool välja tooduga.

Uue tänava probleemistik

Uue tänava eskiisplaani tutvustades polnud linna haljastuskomisjon veel otsuseid vastu võtnud, milline on tulevane haljastuskava Tallinna tänavast Allika tänavani ulatuval alal. See lahendati põhiprojektiga, mille tutvustamist linnakodanikele enam vajalikuks ei peetud. Nii polnud inimesed teadlikud planeeritavatest muudatustest haljastuses ega saanud seda ka avaldustes hinnata.

Linnakodanikele rekonstrueerimiskava tutvustamisel aluseks olevas eskiisprojektis pole välja toodud, et haljastust hakatakse muutma, ning need kohad, kus haljastust on mainitud, sätestavad kõik, et see jääb endisele kujule. Näiteks toob eskiisprojekt selgelt välja, et teelõigul Keskuse tänavast kuni Maramaa tänavani haljastust ei kärbita ja puid ei likvideerita. Maramaa tänavast Uueveski tänavani ulatuva lõigu kohta on selgelt mainitud, et kergliiklustee hakkab vajadusel kulgema puuderivi taga, mitte aga selle asemel.

Eskiisprojektis väidetakse, et Lembitu puiesteelt ja Uueveski teelt tulijad, kel soov sõita Tartu suunal, saavad pöörata ainult paremale ning tekitavad täiendava liikluskoormuse Uue tänava alguse osale, kus eriti tipptunnil on läbilaskvusega probleeme. See ei vasta tõele. Vajadust ei ole tänavat sellise ettekäändega laiendada, sest liikluskoormuse kasvades keeratakse Tartu poole juba Koidu tänavast ja see on kogu lõigul ainuke ristmik, kus pole ühtegi õnnetust juhtunud. Vastava liikluskoormuse vähendamise vajaduse kohta pole ka tehtud uuringuid. Eskiisprojekti aluseks olevad andmed on kogutud eelmise aasta aprillis kehtinud eriolukorra ajal ja seetõttu ei kajasta need isegi projekteerija silmis tegelikku olukorda. Teadaolevalt pole tehtud lisauuringut, mis liiklussagedusest tegeliku pildi looks.

Lisaks kinnitavad linnakodaniku Ditmar Martinsoni loodud eskiisid, et tee laiused võimaldavad mahutada vajaliku eri tüüpi liikluse ka olemasolevasse teekoridori. Selleks tuleb muuta lähteülesandes esitatud piirkiirust, mille suurus määrab ka tee laiuse. Liikluskiiruse vähendamine 40 km/h-le on piisav, et sõidutee laius oleks normi kohane, kuid annaks oluliselt juurde ruumi kergliiklustee ehitamiseks ning olemasoleva haljastuse säilitamiseks.

Tartu tänava probleemistik

Tartu tn rekonstrueerimise projekti järgi , mida linnakodanikele tutvustati aastal 2016 , kuulub parklalaienduse jaoks likvideerimisele 5 pärna ( vt esialgne Tartu Tn PP seletuskiri 2016, lk 14. ). Käesoleva aasta mai kuus on projekti muudetud ning selle kohaselt kuulub likvideerimisele kogu senine Tartu tn haljastus Sakala toimetuse hoone ees (Tartu tn PP seletuskiri 2020, lk 11). Linnakodanikke selles olulisest projektimuudatusest ei teavitatud. 2016 aastal vastu võetud otsus parkat laieneda tulenes väidetavalt Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimustest, kuid selgelt on sealt § 7 välja toodud, et abikõlbulik on ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu rajamise ja rekonstrueerimise kulud, sealhulgas avalikult kasutatavad teed teeseaduse § 4 tähenduses (välja arvatud parklad). Seega tugineb parkla laiendamise otsus millelegi muule. Kuna rahastamist ei õnnestunud sellest meetmest saada, loobuti projekti edasisest elluviimisest. 2020. aasata suve lõpus avanes võimalus Linnade ja Valdade Liidu ta kaudu taotleda rahastust kohalike teede, transiitteede ja ettevõtlusega seotud teede korrastamiseks ning riigieelarvelise täiendava eraldisena see ka saadi. ( vt leping lisa nr. ) Üksi nendest rahastamise allikatest ei nõua parkla laiendamist ega haljastuse sellisel kujul uuendamist. Need otsused on vastu võtud kohalik omavalitsus. Viljandi linna liiklusuuringud ja liiklusprognoos teostati 2018 ehk peale ehitusprojekti koostamist. Seega ei tugine projektis olevad andmed tegelikule parkimisvajadusele. Ei kinnita seda parkimisvajaduse suurenemist ( alates lk9) ka seesama uuring 2018 aastast. Viljandi linna haljastuse arengukava alaosa Pargid ( lk 12 )on sõnastatud, et Viljandi parkide korrastamisel on eelisjärjekorras pargid, mis on vajalikud jalgsikäigutee kaugusel puhkealade kättesaadavuse tagamiseks ning mille on pakutud hea idee. Samuti on prioriteetsed alad, mille potentsiaalne kasutajaskond on suurem ning et haljasalade arendamisel tuleb lähtuda lokaalse kasutajaskonna kasutuseelistusest ja-harjumustest. Meie seiskoht on, et Tartu tänava äärne pärnasalu vastab nendele tingimustele, kuna on üks väheseid kõrghaljastusega alasid ajaloolises linnasüdames ja linnakodanikele ning külalistee oluline puhkeala. Vanalinna kahe peamise ajaloolise äritänava vahetus läheduses on igati mõistlik ja vajalik looduslik kõrghaljatusega puhkeala, mille loomist praegune projekt ning uut tüüpi haljastus kuidagi ei soosi. Pärndealune on ainus reaalne varju pakkuv ala kesklinna mitmete oluliste sihtkohtade vahel. Nii näiteks Laidoneri platsist Centrumi keskusesse minemiseks oleks järgmine reaalne loodusliku varjualusega puhkeala Sõbra park mis on ca 450 m eemal ning turule minemisel sootuks Valuoja org, mis on ca 850 m kaugusel. Nendel teedel pole teisi looduliku varjuga muid puhkealasid, kui praegune Sakal toimetuse ees olev pärnasalu.

Mida silmas pidada tänases linnaplaneerimises

Tuleb ka rõhutada, et aina karmistuvates kliimaoludes on määrava tähtsusega ka vajadus korrigeerida elutempot. Autoteede laiendamine ja kõrghaljastuse eemaldamine mõjutab ka linnainimeste tervist ja stressitaset.

Teadlased üle maailma on tänaseks välja öelnud, et karmimate ilmastikuolude aeg seisab ees. Ka tänavune suvi on tõestanud, et suvel on puude varjus ligi 30 kraadi sooja, mis on uus nähtus linnakeskkonnas. Asfaldipinnal võib temperatuur soojal suvepäeval ulatuda üle 50 kraadi, mis hakkab muuseas kahjustama ka teepinda ennast. Sellised tendentsid on inimestele juba eluohtlikud, seda eriti vanemaealisele põlvkonnale. Kõrghaljastus aitaks siin riske maandada.

Teadlased on juhtinud tähelepanu, et just sellistele probleemidele annavad parimat abi rohealad ja parkmetsad ning suureks abiks on isegi üksikud suured puud. Oluliste rohealade likvideerimine teede laiendamise nimel on seega väga vale otsus.

Kuumalainete ajal on ka lastepargi ümbruses ja läheduses puudevarjul määrav roll elukeskkonna stabiilsusele ja temperatuurile.

Anna oma allkiri, kui toetad varju pakkuvate puude säilimist Viljandi linnaruumis.

Menetlusinfo

  1. Vastuskiri Viljandi linnalt seoses algatusega "Soovime säilitada puud Viljandi Uuel tänaval"

    Viide menetlusdokumentidele Viljandi linna dokumendiregistris: https://atp.amphora.ee/viljandilv/index.aspx?itm=860258&o=767&u=-1&o2=787868&hdr=hp&tbs=all.

    Teavitus algatuse jälgijatele saadetud .

  2. Algatuse menetlus valitsusasutuses lõpetatud

  3. Algatus saadeti menetlusse

  4. Algatus kogus 173 allkirja

  5. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. Miia Sarv Maastikuehituse kutseõpetaja

    Puude mahavõtmine ei ole kooskõlas seadustega. 1. Vastuvõetud detailplaneering on kinnitatud koos kasvavate puudega. 2. Dendroloogiline eskpertiis viitab igati elujõulistele puudele 3. Selline tegevus on vastuolus Euroopa maastikukaitse konvetsiooniga 4. Teaostamata on linnaelanike nõuetekohane planeerimine ja kaasamine 5. Tänapäevased geocellid ja juurte tõkkesktamiseks paigaldatavad geotekstiilid võimaldavad puid säilitada 6. Asenduspuud ei vasta Linnatänavate haljastuse standartile 7. Pinnasetöid ei tohi alustada ennem, kui on kaitstud kõigi töödele ettejäävate puude juurestik. 8. Juurestiku kaitseks ettenähtud projekti peab kinnitama linnaarhitekt vastavalt kehtivale strandartile.

    1. Lühike ajaperiood ei soodusta algatust aga proovima peab

      Kahjuks tundub, et aega puude mahavõtmise ning algatuse vahel ei ole väga palju, kui homme tahetakse puude mahavõtmist alustada juba. Ilmselge on see, et KOVi poolt ei ole käitutud õigesti. Kohalikud saavad varsti toimuvatel valimistel näidata oma meelsust muidugi; ilmselge on see, et kergliiklustee saaks planeerida ka mujale. https://sakala.postimees.ee/7311099/raiumisele-maaratud-viljandi-puude-markamiseks-seati-ules-valgusinstallatsioon

      1. Säilitage elukeskkonna tavad ja tohelus

        Toetan algatust! Puud on olulised. Neid ei tohi vastutustundetult hävitada. Tiina Sarapuu

        Olen lugenud läbi algatuse "Soovime säilitada puud Viljandi Uuel tänaval" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
        NimiIsikukoodAllkiri