Muuta avalikus sektoris normiks vanuseline mitmekesisus [MÕJUANALÜÜS]Uus Eakus

Eesti Koostöö Kogu,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Arutelu lõppenud

Arutelu tähtaeg:

Esitaja: Aimar Altosaar

Idee sisu
Diverstiteedinõude kehtestamine avalikus sektoris – kõik avaliku sektori ametid peavad tagama, et nende töötajaskonna vanuseline diversiteet oleks vähemalt 30 aastat

MÕJUHINNANG

Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?
Ealise diskrimineerimise vähendamine

Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Avaliku teenistuse seadus.

Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Võrdse kohtlemise seadus ei välista ka praegu selliste seaduses mittetoodud meetmete kasutamist, mis vähendavad mh vanuselist diskrimineerimist, kuid avalikus teenistuses sellise põhimõtte rakendamine nõuab kindlasti seaduse muutmist.

Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Rahvastiku vananemine toob loomuliku protsessina kaasa selle, et vanemate inimeste osakaal töötajaskonnas kasvab. Kasvab avalikus sektoris töötavate inimeste vanuseline mitmekesisus ka nendes asutustes/sektorites, kus on praegu tööl valdavalt ühe eagrupi inimesed.
Kuna  teatud elualadel ei ole teadmised/oskused kõikides eagruppides võrdsed, siis võib see mõnes asutuses tekitada tööjõuprobleemi.
Mitmekesisus töökohal parandab mh töö kvaliteeti ja töökeskkonda. 
Samas ei ole Eestis seni püütud kasutada teisi meetmeid vanuselise mitmekesisuse tagamiseks. Vanemate inimeste tööle võtmine ja tööl hoidmine peaks olema reguleeritud tööandjat ja töötajat toetavate meetmete kaudu.

Kas on olemas rahvusvahelisi analooge?  Mida neist on teada?
Vanuselise diversiteedi kvoot kehtib Briti kohtusüsteemis istungile kutsutud otsustuskogule.  

Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Soodustama peaks vanemate inimeste üldoskuste ja professionaalsete oskuste ning õigusteadlikkuse arendamist, läbi mille on nad jätkuvalt atraktiivsed ka tööandjatele. Praegu väheneb koolitustest osavõtt kaks korda juba 55. eluaasta juures, kuigi inimesel on tööiga ees veel vähemalt 10 aastat ning oodatavat eluiga 30 aastat. Tööandjaid peaks aga koolitama teemal, mida tähendab tööjõu vananemine. Praeguse  diskrimineeriva olukorra lahendamiseks ei ole Eestis proovitud teadlikkuse tõstmise meedet. Alles siis, kui see osutub tulemusetuks, oleks vaja jäigemaid meetmeid.

Eksperdid: Liisi Uder, Tiina Tambaum

Kommentaarid