Viimase 1,5 aasta jooksul on laste vaimne heaolu saanud kõvasti räsida. Selle kõige kurvemateks tõestusteks on kordades suurenenud enesetapud ja enesetapukatsed. Eelmisel aastal võttis endalt elu 10 alla 17-aastast last (varem on see olnud 3-4). Käesoleva aasta esimese kahe kuuga jõudis enesetapukatse tõttu lastehaiglasse 30 last – see on rohkem, kui terve eelmise aasta jooksul kokku. (1)(2)(3)
Lisaks tegeleb küsitluste põhjal lausa 1/3 kooliõpilastest tahtliku enesevigastamisega. (4)
Selline olukord ei ole ühestki otsast aktsepteeritav ning meie peamine fookus seoses lastega peab olema nende vaimse tervise ja heaolu toetamine ja tagamine.
Paraku koroonaviiruse vastu vaktsineerimise alusel laste lahterdamine ei aita sellele eesmärgile kaasa. Nimelt on valitsus otsustanud, et alates 1. novembrist peavad ka alates 12-aastased lapsed hakkama kasutama Covid-tõendit. Lisaks soovitakse koolides mitu korda nädalas testida kõiki õpilasi 1. klassist alates. (5)(6)
Haiglate koroonapatsientide keskmine vanus on 65+. (7) Lastele/noortele ei ole koroonaviiruse põdemine eluohtlik. Vaktsineerimine on vabatahtlik ja lapsi ei tohiks survestada otsust tegema selle kaudu, et vastasel juhul on neile midagi keelatud ja nad sisuliselt ei ole oma kaaslastega võrdsed.
Laste diskrimineerimine ja vaktsineerimisstaatuse tõttu võimaliku koolikiusamise soodustamine on lubatamatu, pideva testimisega tekitatav stress samuti.
Seega:
1. Palume tühistada valitsuse nõue, mille kohaselt peavad kontrollitud tegevustele pääsemiseks hakkama COVID tõendit esitama ka 12–17-aastased (kaasa arvatud).
2. Palume tühistada valitsuse nõue, mille kohaselt 1.-12. klassi õpilasi soovitakse 2-3 korda nädalas testida.
Lapsed ja noored on meie tulevik ja nende vaimne tervis on olulisem kui nende vaktsineerimisstaatus või pidev „puhtuse“ tõestamine.
Viited:
· (1) https://www.err.ee/1608251565/laste-enesetapud-tegid-mullu-musta-rekordi
· (5) https://www.kriis.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-korralduse-covid-19-epideemia-ohjeldamiseks
· (7) https://www.err.ee/1608383330/prognoos-haiglaravi-maksimaalse-voimekuseni-joutakse-novembri-keskel
ane Elliotti eksperiment
60ndatel olid Ameerika Ühendriigid keset sotsiaalset rassikriisi. Vahetult pärast Martin Luther King Jr.-i mõrva viis professor Jane Elliott läbi eksperimendi, et näidata õpilastele, mis on rassiline diskrimineerimine. Idee oli lihtne, kuid sügav. Ta tahtis, et õpilased kogeksid, kuidas meelevaldselt määratud erinevus võib neid eraldada ja üksteise vastu üles õhutada. Kas olete mõelnud, kuidas vaktsiinipassita inimeste diskrimineerimine sarnaneb rassismile? Jane Elliotti katse "Sinised ja pruunid silmad" oli sotsiaalpsühholoogias pöördepunktiks. Jane Elliotti eksperiment Õpetaja Jane Elliott tegi oma klassiruumis õpilastele ettepaneku osaleda eksperimendis. Õpilased nõustusid sellega. Seejärel väitis õpetaja, et pruunide silmadega inimesed on paremad, kui siniste silmadega inimesed. Samuti palus ta pruunisilmsetel õpilastel kinnitada sinisilmsetele õpilastele käepaelad. Silmade värv Paari lihtsa ja meelevaldse näitega väitis Elliott, et pruunisilmsed inimesed on paremad. Õpilased olid üllatunud, kuid nad ei vaielnud. Nii lõi ta oma klassiruumis edukalt kaks erinevat rühma: Pruunide silmadega lapsed. Ruumis oli rohkem pruunide silmadega õpilasi. Nad tundsid end üleolevana ja neil oli autoriteedi (õpetaja) toetus. Pruunisilmsed õpilased tundsid ka sinisilmsete õpilaste üle teatavat võimu, kui nad neile käepaelad külge panid. Sinisilmsed lapsed. See oli väiksem grupp. Elliott väitis, et sinisilmsed inimesed on vähem intelligentsed ja vähem puhtad. Neid polnud mitte ainult arvuliselt vähem, vaid ka autoriteet oli nende vastu. Diskrimineerimine Väga kiiresti ilmnesid katse tagajärjed. Lihtne erinevus nagu silmavärv, mille autoriteet määratles ja kehtestas, tekitas õpilaste vahel lõhe. Pruunisilmsed lapsed hakkasid sinisilmsete laste suhtes käituma agressiivselt ja õelalt. Viimased tundsid ennast pruunisilmsete laste poolt diskrimineerituna. Kuidas diskrimineerimine välja nägi? Tavaliselt ei ole "sinisilmsus" solvang. Kuid selles klassiruumis muutus sinisilmsus alaväärseks omaduseks. Sellest tulenevalt hakkasid pruunisilmsed lapsed kasutama solvanguna sõna "sinisilmsed". Pruunisilmsed lapsed ei tahtnud enam vahetunni ajal sinisilmsetega mängida. Samuti ahistasid nad neid pidevalt. Eksperimendi tulemused Meelevaldne jaotus õpilaste vahel süvenes katse käigus nii ekstreemseks, et see lõppes füüsilise vägivalla avaldumisega. Lapsed kaklevad, vaidlevad ja mõnikord ka löövad teineteist, kuid seekord ajendas neid silmavärv. Teisel päeval muutis Elliott grupid ümber. Ta ütles õpilastele, et pruunide silmadega lapsed olid alaväärtuslikud, ja kordas katset. Tulemused olid samaväärsed. Klassiruumist pärismaailma Kui see meelevaldne jaotus, mida Elliott mõne tunni jooksul süvendas, tekitas klassiruumis nii palju probleeme, siis mis toimub suuremas plaanis? Arvestades kõiki olemasolevaid stereotüüpe ja eelarvamusi, siis millist kahju tehakse?