Kergsõidukite ostutoetus

Riigitoetus

• jalgrataste,
• elektriliste jalgrataste,
• elektriliste tõukerataste ja
• elektriliste mopeedide

soetamiseks.

Kollektiivse pöördumise kokkuvõte

Teeme Riigikogule ettepaneku algatada seaduseelnõu toetuste andmiseks jalgrataste, elektriliste jalgrataste, elektriliste tõukerataste ja elektriliste mopeedide soetamiseks.

Ostutoetuse tingimused:

• kergsõiduki ostuhind kuni €5000
• toetuse summa 25% ostuhinnast ja kuni €500
• kergsõiduki eluiga vähemalt 3 a

Toetus võib olla meetme korras ühekordselt antav otsetoetus Eesti juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

Ostutoetuse eesmärk

“ U 50% linnades tehtud autosõitudest on lühemad kui 5km! ”

Säästvate kergsõidukite peamine kasutusfunktsioon on katta „viimase 5 km“ liikumisvajadus. Elektriliste sõidukite puhul võiks optimaalne sõidu vahemaa olla kuni 15 km. Parim kasutusjuht kergsõidukitele on asendada linnaruumis autosid ja pakkuda alternatiivi ühistranspordile.

Suhtes autode hulk 1000 inimese kohta on Eesti Euroopas 4. kohal

Algatuse eesmärk on vähendada Eesti transpordisektoris CO2 ja teiste saasteainete emissiooni ja parandada seeläbi keskkonnaseisundit ning vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest.

EU 27 riigist 14s on juba rakendatud meetmeid elektriliste jalgrataste ja tõukerataste soetamiseks

Eestis on varem jaotatud ostutoetust elektriliste autode soetamiseks (kaks vooru). Kergliikurite toetuse mõju on palju laiem kui elektriliste autode puhul ning selle mõju linnaruumi säästvale transpordile ja elukeskkonnale on kiirem, vahetum ja efektiivsem.

Elektriline kergsõiduk on 20x efektiivsem kui elektriline auto. Elektriline jalgratas või tõukeratas sõidab 1kWh energiakuluga 20x pikema vahemaa võrreldes elektriautoga ja CO2 emissioon selle kohta on samuti 20x väiksem.

Uuringud näitavad, et elektrilise jalgratta kasutusvõimaluse korral asendavad Euroopa linnade elanikud 40-70% oma autosõitudest rattasõiduga.

Toetus aitab kaasa Eesti transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eesmärkide saavutamisele:

“Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.”

Kust tuleb toetuste raha?

1% vedelkütuste aktsiisist läheb jalgrataste, elektriliste jalgrataste, elektriliste tõukerataste ja elektriliste mopeedide ostutoetuseks.

2020. aastal oli riigi aktsiisitulu vedelkütuste müügist €467M. 1% sellest on €4,76M. Kui keskmine toetuse summa on €250, siis saab eelarvest toetada ligi 19 000 kergsõiduki soetamist.

Me soovime näha, et Eesti riik teeb strateegilise otsuse vähendada CO2 emissiooni ja tagada kõigile isikutele ühetaoline võimalus jätkusuutliku sõiduvahendi soetamiseks.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu koostamine peaks olema Keskkonnaministeeriumi valitsusalas, mis juhib ka elektriliste sõidukite toetuse meetme väljatöötamist. Mõjutatud on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle vastutusalas on nii transpordi kui infrastruktuuri areng.

Mis on toetuse tulemus?

• Vähem autosid kesklinnades
• Väiksem CO2 emissioon meie õhku
• Autota liiklejate osakaalu suurenemine
• Tervislikum elukeskkond ja tervemad inimesed
• Inimestel on parem ligipääs jätkusuutlikele säästvatele sõiduvahenditele
• Linnas elavate perede eelarves tekib ülejääk auto ülalpidamiskulude arvelt
• Inimestel on võimalik soetada kvaliteetne ja vastupidav sõiduvahend odavate alternatiivide asemel.

Valik seonduvaid materjale

• Transpordi programm aastateks 2020-2023 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)
• Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)
• Transport and health: data and statistics (WHO Europe)
• Motorisation rates in the EU (European Automobile Manufacturers’ Association)
• Money for bikes: Almost 300 incentive schemes accross Europe to boost cycling (Cyclelogistics)
• The Case for a UK Incentive for E-bikes (Bicycle Association of Great Britain)
• Household expenditure by consumption purpose (Eurostat - Statistics Explained)