Päästkem Narva-Jõesuu metsad!

Natalja Pessotšinskaja,
  1. Vastuskiri

    Lugupeetud kollektiivse pöördumise esindaja Riigikogule esitatud pöördumises palutakse toetada ettepanekut, et kohalik omavalitsus võtaks kaitse alla metsa, mis asub Narva-Jõesuu piirkonnas. Riigikogus menetleti pöördumist kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse peatükis 182 „Kollektiivsete pöördumiste menetlemise kord“ sätestatuga. Riigikogu juhatuse 2018. aasta 29. mai otsusega nr 106 edastati kõnealune pöördumine edasiseks menetlemiseks keskkonnakomisjonile. Keskkonnakomisjon arutas pöördumist oma 11.06.2018 istungil, millest võtsid osa peale pöördumise algataja esindaja Natalja Pessotšinskaja ka Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin, Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) juhatuse esimees Aigar Kallas ja Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. Aigar Kallas andis teada, et antud piirkonnas kuulub 30 % metsast eraomanikele ja 70 % riigile, riigile kuuluvatest metsadest on hetkel kaitse all natuke alla 200 ha. Tema sõnul on kõne all olev mets suuresti männimets, kus puud on ühesuguse küpsusastmega ning seal tuleks teha turberaiet, sest vanaks jäävad puud võivad muutuda ohtlikuks ja ümber kukkuda. Komisjoni liikmetele anti teada, et seniste läbirääkimiste käigus on kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga lepitud kokku, et 2-3 aasta jooksul mingeid raieid ei tehta. Narva-Jõesuu linnapea sõnul on sügisel algatamisel uus üldplaneering, mille koostamise käigus on võimalik pidada läbirääkimisi riigi, sealhulgas RMK esindajatega, et uurida metsa kaitse alla võtmise võimalusi. Eelnimetatud istungil toimunud arutelul nõustuti, et Narva-Jõesuu piirkonnas asuvate metsade majandamisel tuleb jälgida ka kohaliku elanikkonna soovi metsa säilitamise ja looduskaitse alla võtmise kohta. Selleks edastatakse antud pöördumine Narva-Jõesuu linnavalitsusele kõiki osapooli rahuldava lahenduseni jõudmiseks. https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/e1fa39b9-807c-4fe3-b447-6cfa5694bd39

  2. Riigikogu keskkonnakomisjoni istungi protokoll nr 159

    Juhataja: Rainer Vakra Protokollija: Andra Ainsaar Võtsid osa: Peeter Ernits, Valeri Korb (asendusliige Dmitri Dmitrijev), Meelis Mälberg, Terje Trei, Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik) Puudusid: Andres Metsoja, Kalle Palling Kutsutud: pöördumise algataja Natalja Pessotšinskaja (2. päevakorrapunkti juures), NarvaJõesuu linnapea Maksim Iljin (2. päevakorrapunkti juures), Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas (2. päevakorrapunkti juures), Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp (2. päevakorrapunkti juures) Osales: tõlk Tatjana Kobanova Päevakord: 1. Nädala (11.06.-17.06.2018) töökava kinnitamine 2. Kollektiivne pöördumine „Päästkem Narva-Jõesuu metsad“, arutelu 2. Kollektiivne pöördumine „Päästkem Narva-Jõesuu metsad“, arutelu Rainer Vakra märkis, et algatajad paluvad kohalikul omavalitsusel võtta kaitse alla NarvaJõesuu mets. Kollektiivsele pöördumisele on alla kirjutanud 1111 inimest, kontrollitud allkirju on 1105. Natalja Pessotšinskaja selgitas, et metsaraie on teinud kohalikud elanikud murelikuks, kuna Narva-Jõesuu mets on ajalooliselt olnud sealse kuurordi visiitkaardiks. Samuti on regiooni mitmeid õhku reostavaid ettevõtteid ja mets on n-ö Narva-Jõesuu kopsud. Rainer Vakra palus selgitada, et milline on kõnealuse metsa hetkeseis. Teadaolevalt kuulub 30 % metsast eraomanikele ja 70 % riigile. Maksim Iljin märkis, et mets asub Narva-Jõesu linnas, kuid kuulub RMK-le. Aigar Kallas täiendas, et Narva-Jõesuu linnas mere äärt mööda lõuna suunas on riigile kuuluv suur metsamassiiv, mis on ligi 750 ha. Massiivist natuke üle 200 ha on praegu kaitse all, vastavalt sihtkaitsevöönd või potentsiaalselt sihtkaitsevööndiks muudetav ala – möödunud aastal inventeeriti sinna uus potentsiaalne laane-ja salumetsade kaitseala. Samas on need just alad, kus esineb tormimurdu ja tuuleheidet ning kohalikud elanikud on korduvalt pöördunud, et metsa peaks koristama. Üldiselt on mets aga männ ülekaaluga ja tegemist on üheealiste puudega. Seega, kui 750 hektarist 200 ha on kaitse all, siis umbes 400 ha on sellised männikud, mis on küpsed või 10 aasta jooksul küpseks saamas. Tavapärase metsamajandamise režiimi järgi on võimalus raiuda 10 aasta jooksul kogu küps mets. Rainer Vakra tundis huvi, et kui seadusest tulenevalt võib olla kõige suurem lageraielank 7 ha, siis kuidas on RMK-l kavas 400 ha majandada. Aigar Kallas vastas, et teoreetiliselt saaks liikuda eraldiste kaupa, jättes näiteks ühe vahele ja 5-7 aasta pärast püsti jäänud mets ka ära raiuda. Seejuures on Narva-Jõesuu metsas tehtud viimati raiet 2011. aastal 3,5 ha ja 2017. aastal 24 ha. RMK on lubanud, et võimalikult vähe häiritakse kohalikke elanikke ning metsapilti ja raietöid ei tehta järgmised 2-3 aastat. Seega, kui seadus lubab raiuda antud metsa 10 aasta jooksul, siis RMK on venitanud selle plaani 40 aastale ehk 4 korda pikemale ajale. Sellisel juhul ei teki lanke liiga palju, raiet ei tehta pidevalt, vaid mõneaastaste vahedega ja kindlustatakse lankide uuendamine. Samuti on sealse piirkonna metsaülema tagasiside, et Narva-Jõesuu linn on väga altis läbi rääkima, kuidas mõistlikult metsamajandamist seal kavandada. Lisaks on plaanis teha võimalikult palju turberaiet, mis võimaldab jätta tihedamalt säilikpuid. Läbirääkimisel loodetakse leida lahendus lankide paigutamisel nii, et see võimalikult vähe tekitaks visuaalset häiringut. RMK-le on oluline, et kogukond oleks metsatööde kavandamise juurde kaasatud ja annaks sisendi. Kindlasti ei minda raiuma ranna äärde, kuid ohtlikud puud ja juba kukkunud puud tuleb ka seal eemaldada. Rainer Vakra küsis, et millal on kohtumised ja arutelud plaanis. Aigar Kallas märkis, et RMK alustas kogukondadega läbirääkimiste pidamist alles eelmisel aastal, kui see seadusega kohustuslikuks sai ja seetõttu on see kogemus veel väike. Antud juhul on RMK-l plaanis saada sel suvel valmis sealse metsa majandamise kava ja seda on võimalik läbi rääkida sügisel. Samas on lubatud, et praegu 2-3 aastat raietöid ei teha ja kohtumised võivad toimuda ka hiljem. Rainer Vakra tundis huvi, et milline on kohaliku omavalitsuse (KOV) edasine plaan antud metsaga. Maksim Iljin vastas, et veebruaris toimus rahvakoosolek, kus osales ka piirkonna metsaülem ning seal lepiti kokku 2-3-aastane raietööde paus. Plaanis on alustada augustis uue üldplaneeringu koostamisega, mis peab olema kehtestatud järgmise 3 aasta jooksul. Viimsi valla näitel on soov ette näha, mis osa riigimetsast võetakse kaitse alla ja millistele seatakse raie piirangud. Rahvakoosolekul oli RMK esindaja selle plaaniga nõus. Lisaks on riigimetsi teede ääres ja ohtlikuid puid on KOV valmis ise eemaldama, kuna RMK ei suuda nii kiiresti reageerida. Aigar Kallas selgitas, et kuna RMK on metsa omanik, siis sellisel juhul tuleb ohtlikest puudest teada anda, kuid kindlasti saab KOV-ga teha erinevatel tingimustel kokkuleppeid. Peeter Ernits küsis, et kui palju metsa 700 hektarist on Narva-Jõesuu linna territooriumil. Maksim Iljin märkis, et pärast haldusreformi on kogu mets linna piirides. Peeter Ernits täiendas küsimust, et milline oleks RMK kava, kui sama situatsioon oleks Tallinnas ja inimesed annaksid kordades rohkem allkirju. Aigar Kallas vastas, et eelmisel aastal sai RMK sarnase 800 ha metsa omanikuks Pirital, kus raietöid hakati tegema terviseraja äärsete ohtlike puude tõttu. Seejuures tuleb raiet teha väikeste lankide kaupa, kuna puud on raieküpsed. Oluline on metsa pika perioodi peale kavandades uuendada kasvõi väikeste häilude kaupa, jättes säilik- ja seemnepuid, et kõrge puistuga metsapilt säiliks võimalikult hästi. Dmitri Dmitrijev tundis huvi, et kui palju on RMK valmis lisaks 200 ha veel metsa kaitse alla võtma. Aigar Kallas selgitas RMK seisukohta, et seda metsa on võimalik säilitada ka majandades, kui seal ei leidu just väga haruldasi liike. Nii võiks raietööd jaotada väga pikale perioodile ja tekkinud lankidele istutada või külvata uus mets. Antud piirkonnas kaitse all olevad metsad ei ole enam visuaalselt need metsad, mida inimesed on harjunud ilusa metsana nägema ja seetõttu saab RMK märgukirju langenud puudest. Natalja Pessotšinskaja märkis, et RMK jaoks on mets majanduslik ressurss, kuid kohalike jaoks on antud mets Narva-Jõesuu eripära ja kuurortlinna oluline osa. Seetõttu on pöördujate seisukoht võtta mets kaitse alla ja maha võtta vaid vanu puid. Lisaks on piirkonnas mitmeid õhku saastavaid ettevõtteid ning metsal on oma roll linna puhta õhu tagamisel. Aigar Kallas lisas, et paraku vanaks jäänud ja maha langenud puu hakkab emiteerima hoopis CO2 ja enam puhast õhku ei anna. Terje Trei märkis, et osapooltel on aega läbirääkimisteks ja kohalikud elanikud ei tohiks ainult emotsioonidele tugineda. Ilusa metsa pilt on meil mälus väga tugev ja seetõttu ei taha mõelda raietöödele. Kogu metsa kaitse alla võtmisel ei saaks seal turist ega ka kohalik elanik käia, sest see ei ole enam see mets. Samuti ei ole ükski metsaomanik nii ahne, et kogu mets maha võtta. Narva-Jõesuu mets on meie kõigi väärtus, aga tuleb tagada ka selle ohutus inimestele seal liikumiseks. Meelis Mälberg küsis, et millised on erametsaomanike plaanid neile kuuluva metsa majandamisel. Rainer Vakra täiendas küsimust, et kas erametsaomanikega on ka peetud läbirääkimisi. Maksim Iljin selgitas, et erametsades on samuti tehtud raietöid. Probleem kasvaski suureks, sest eraomanikud ja RMK alustasid metsatöid põhimõtteliselt üheaegselt. Erametsaomanikele kuuluvast 30 %-st on maha võetud ligi 10-15 %. Eraomanike mets asub pigem vanemas linnaosas, riigimetsa massiivi sees. Kui RMK-ga on lihtsam kompromissini jõuda, siis eraomanikega on kindlasti keerulisem. Ta lisas, et allkirjade kogumine pöördumisele algas, kui RMK metsaülem ütles rahvakoosolekul, et antud mets on raieküps ja töödega võidakse alustada. Rainer Vakra tundis huvi, et kui kaugelt mere äärest raietöid ei tehta. Aigar Kallas vastas, et raietöid ei tehta teest mereni. Maksim Iljin märkis, et kohalikele teeb muret pigem teisel pool teed asuv mets. Meelis Mälberg küsis, et kas KOV-le kuulub ka metsa ja kas see võetakse kaitse alla. Maksim Iljin vastas, et KOV-le kuulub mets, mis enne asus Vaivara valla territooriumil ja kaitse alla võtmist arutatakse üldplaneeringu koostamise käigus. Rainer Vakra tõi välja, et kas uute seadusemuudatuste raames oleks võimalik ka maade vahetus. Dmitri Dmitrijev tundis huvi, et kas Alutaguse rahvuspargi loomisel ei teki vajadus maade vahetuseks. Marku Lamp selgitas, et planeerimisseadusest tulenevalt oli kunagi võimalik ümberkruntimine, kuid seda ei ole kunagi rakendatud. Rahvuspargi moodustamisel liidetakse peamiselt olemasolevad looduskaitselised alad. Natalja Pessotšinskaja palus selgitada, et kes kontrollib lankidele uue metsa istutamist või külvamist. Marku Lamp vastas, et seda teeb Keskkonnaamet. Kaks aastat peale raiet peab tegema eeltööd metsa uuendamiseks ja viie aasta jooksul peab teostama uuendustööd. Peeter Ernits küsis, et kuidas RMK tuleb toime sarnaste probleemidega mujal Eestis pealehaldusreformi, kui metsad on jäänud linna piiridesse. Aigar Kallas märkis, et sarnaseid probleeme esineb mitmel pool. Pretsedendiline mure oli Kolga külas, kus saadi siiski kokkuleppele. Samuti on murekohti Haapsalus, Kloogal, Kilingi-Nõmmel, Võrus, Taevaskojas – igal pool, kus on kasvõi üks inimene kogukonna esindajana, minnakse läbirääkimistele. RMK poolt veab läbirääkimisi piirkonna metsaülem, keda on üle Eesti kokki 18. Rainer Vakra palus täpsustada, kes antud küsimuses läbirääkimisi korraldama hakkab. Aigar Kallas selgitas, et kuna Narva-Jõesuu linn korraldab sügisest üldplaneeringu koostamist, siis RMK on selleks ajaks valmis saanud sealse metsamajandamise kava ettepaneku ning saab osaleda üldplaneeringu koostamise aruteludel. Maksim Iljin märkis, et september sobib väga hästi läbirääkimistega alustamiseks. Otsustati: 2.1 Nõustuda, et Narva-Jõesuu piirkonnas asuvate metsade majandamisel tuleb jälgida ka kohaliku elanikkonna soovi metsa säilitamise ja looduskaitse alla võtmise kohta. Selleks edastada antud pöördumine Narva-Jõesuu linnavalitsusele kõiki osapooli rahuldava lahenduseni jõudmiseks. (konsensus- Peeter Ernits, Dmitri Dmitrijev, Meelis Mälberg, Terje Trei, Rainer Vakra) 2.2 Menetlus lõpetada. (konsensus- Peeter Ernits, Dmitri Dmitrijev, Meelis Mälberg, Terje Trei, Rainer Vakra) (allkirjastatud digitaalselt) Rainer Vakra juhataja Andra Ainsaar protokollija Link dokumedile https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/c337bddd-a18e-4660-8c82-76298ec462ce

  3. Arutelu keskkonnakomisjonis

  4. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine

    Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 1529, Riigikogu juhatus otsustab: võtta menetlusse Natalja Pessotšinskaja k.a 8. mail algatatud kollektiivne pöördumine "Päästkem Narva-Jõesuu metsad!" ja edastada see menetlemiseks keskkonnakomisjonile. (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Riigikogu esimees

Kas tahad selle algatuse edasise käekäiguga kursis olla?

Kommentaarid

  1. Ivan Filippov

    Сбережем наш лес

    Лес должен быть.

    1. Ljubov Sharov

      Лес должен быть!!!!

    2. Svetlana Mošnikova

      Лес должен быть!!!!

  2. Natalja Pessotšinskaja

    +1 и должен быть полноценным лесом, а не порослью.

    и должен быть полноценным лесом, а не порослью.

    1. Roman Kruglov

      +1 Курортная зона не тундра!

      Лес умирает от заболоченности, дренажные канавы забиты, чаще мусором. Готов принять участие в контроле лесополосы, возможно и субботнике! Берите пример с вырубками в соседней Финляндии. Их процесс проходит гораздо цивилизованней, с последующим удалением корней и сопутствующего мусора. Не забываем о восстановлении повреждённых лесных дорог. Так как передвижение даже пешком в некоторых местах не возможно от рытвин и чрезмерного давление на грунт. Курортная зона не тундра!

      1. Tuuli Reinsoo

        Mets, see on osa kultuurist, mitte puiduvaru.

        Toetan Narva-Jõesuu piirkonna looduskeskkonna säilimist. Narva-Jõesuu on kuurort, mitte puuhoov. Eesti Vabariik, ära palun valeta rohkem maailmale näkku, et meil on ilusad metsad, kui meil on vaid ilusad kännud. Valitsus, Keskkonna- ja Kaitseministeeriumid - ärge olge sellised jõuetud ludrid. Kuidas te meid vaenlase eest kaitsete, kui te ei suuda isegi metsi kaitsta? Kui tahate reklaamida Eestit kui metsariiki, siis ei piisa virtuaalsest imagoloogiast. Näidake, et te ei piirdu ainult sõnadega. Kultuuriministeerium - eesti inimeste metsakultuur ja metsaarmastus on ainulaadne ka maailmapärandi seisukohalt ega olene rahvusest. Metsaga seotud traditsioonid tuleks kaardistada, igas Eestimaa paigas peaks uurima, milline tähendus on kohalikul metsal inimeste jaoks, et seda mitte kergekäeliselt raiuda. Kui sel on kultuuriliselt oluline roll ELUSA metsakooslusena, siis ei tohiks seda raiuda. Meil kõigil, kes me siin elame, on metsaga eriline side, mis ei piirdu majanduslike huvidega.

        1. Marko Veide

          Tere Rahvaalgatus

          On olemas Eesti pass ja juhiluba, kuidas saan anda allkirja?

          1. Eesti Koostöö Kogu

            Tere! Rahvaalgatus.ee on loodud kollektiivsete pöördumiste toetajatele digiallkirja andmiseks.Pöördumise algataja võib Riigikogule koos digiallkirjadega üle anda allkirju ka paberkandjal, kuid selles osas tuleb Teil suhelda otse algataja(te)ga ja uurida, kas nad paberile ka toetusallkirju koguvad.Digi- ja paberallkirjad on seaduse silmis võrdsed ning lähevad Riigikogule saadetuna mõlemad arvesse.ID-kaardi ja mobiil-ID allkirjastamisvõtit saab kasutada PIN2-koodi abil. Mis tahes muu viis oma isiku tuvastamiseks ei võrdu digiallkirjastamisega. Lisaküsimuste korral palume need võimalusel esitada otse tagasiside aknasse - nii jõuab informatsioon kõige kiiremini meie meeskonnani. Heade soovidega

        2. Kiira Bõtškova

          mets!

          mets

          1. Aleksander Laane

            Mets, puhas vesi, muld, õhk - need on inimese eksisteerimise eeltingimused Maal

            Kliimamuutused põhjustavad sõdu (n Süürias), põgenikelaineid, reostust ja kannatusi. Me peame oma metsa nägema kogu planeedi metsa osana! Mets on meie suur varandus ja sellega tuleb toimetada ettevaatlikult! Erakond Eestimaa Rohelised toetavad metsakaitsjaid! Aleksander Laane, EER aseesimees

            1. Олег Рудольфович Култаев

              В защиту леса

              В соответствии с Законом о местном самоуправлении (KOKS): § 2. Концепция местного самоуправления (1) Местное самоуправление является правом, способностью и обязанностью демократически сформированных муниципальных органов власти - волостного муниципалитета или города - установленных Конституцией для самостоятельной организации и управления местной жизнью на основе законных потребностей и интересов сельского муниципалитета или жителей города и с учетом особенностей развития сельской местности или города. (2) Местное самоуправление: 2) через демократически сформированные представительные и авторитетные органы, а также по местным вопросам посредством опросов населения или общественных инициатив. § 3 Принципы местного самоуправления Местное самоуправление основывается на следующих принципах: 1) независимое и окончательное решение и организация вопросов местной жизни; 2) обязательное гарантирование законных прав и свобод каждого в муниципалитете и городе; 3) соблюдение закона при исполнении своих обязанностей и обязанностей; 4) право сельского самоуправления и жителей города участвовать в осуществлении местного самоуправления; 5) ответственность за выполнение своих обязанностей; 6) гласность деятельности; Власть обязана прислушаться к мнению жителей.