Ei venekeelsetele subtiitritele Eesti Vabariigi kinodes!

Piret Kivi,

Kommentaarid

Eesti keel avalikku ruumi!

Tere, Eesti keelega on halvasti, päris alvasti kohe. Nõukogude okupatsiooni ajal oli saada palju eestikeelseid raamatuid ja trükiarvud olid suured. Mõni raamatuist kuulus maailmakirjanduse klassika hulka ning mõni oli täis proletariaadi diktatuuri ülistavaid loosungeid, ent kõik need raamatud olid läbi vaadatud ja toimetatud eesti keelt ja keele norme peast teadvate ja viivitamatult rakendavate korrektorite ja toimetajate poolt. Tänapäeva uute raamatute trükiarvud on parimal juhul paar tuhat ja laatadelt on raamatud kadumas – järelikult raamatutele pole enam nõudlust. Meedia on Eesti Keele Instituudi toel kõne- ja kirjakeele oma kujundada võtnud ja seda on kentsakas kaeda. Mõni tähelepanek: Ainsuse ja mitmuse osastavad kirjutatakse „reeglipärastena“ – ainsuses on lõpuliide „-t“ ja mitmuses „-sid“. (näiteks „klaasit“ ja „sigasid“). Isikunimed, kuupäevad ja kellaajad kirjutatakse käändelõppudeta. (nt. „alates 10 eurot“ või „esindaja kohtus Vladimir Putin“) Hämmeldust tekitas Tartu Ülikooli juures tehtud teaduslik töö, mille tulemuseks oli muu hulgas, et eesti keele sõnadel iseenesest pole tähendust. Tõsi, eestlase poolt tekitatud helilainete tähendused teise eestlase jaoks on sajandite vältel eestlaste vahel kokku lepitud just niisamuti, kuidas hiljem ka viis neid kirja panna. Küll aga annab see tulemus hea võimaluse uute sünonüümide tekkeks – kokkuleppeid saab ju muuta! „Enamus“ ja „enamik“ on KKI poolt samasteks kuulutatud. Kuuldavasti võtab asja ette ka Riigikogu enamik (või siiski enamus?) ja kirjutab peatselt seadusesse uue sünonüümipaari. Kui emakeele sõnade täpseid tähendusi ei tunne, on keeruline tõlkida. „Sang“ ei ole seesama mis „käepide“ ja „jahutama“ pole seesama mis „karastama“ (USA telesaade „Forged in fire“) Inglise keele lauseehituse ja kõnepruugi näiteid eestikeelses meedias saab igast värskest väljaandest: 06.06 18:00 refereerib Delfi Menu ERR-st „ … ei ole kunagi kokaiini teinud.“ „Kaotus ajas vassima? Eestlane Itaalias: Måneskini narkosüüdistuste taga oli Prantsuse meedia“ „ … jaa, see on see, mida ma tahan teha nüüd.“ –ERR 05.06.2021 21:01 Heleri All „Eestlased loodavad korraldada field target laskmise MM-i“ (kuidas selle, üle kümne aasta Eestis harrastatud spordiala, nimetus eesti keeles on: „fiild target“ või „fiild taagit“ või veel kuidagi?) Vene keelne alltekst kinos on üks paljudest eestlaste, Eesti kodanike ja Eesti elanike eesti keele oskust lämmatavaks asjaoluks, ent mitte ainuke. Samas, kusagilt ja keegi pidi alustama. Eesti keel avalikku ruumi! Lugupidamisega, Uku Tammaru eestlane

  1. Suur tänu Teile huvitava kommentaari eest. Tõepoolest, olukord on Eestis mitmel rindel kummaline või juba kuritegelik. EKI käitumine on mulle arusaamatu. Ei tundu olevat kohati eestimeelne. Miks peab nende uus toode (Sõnaveeb) olema oma standardversioonis tõlkega vene keelde? Räägitakse, et Sõnaveeb ongi meie uus ÕS. Kas ÕS hakkabki meil nüüd olema koos vene keelega? Eesti uuskeel on mulle arusaamatu. Miks pean järsku ütlema, et ma olen eestikeelne Eesti inimene? Miks ma selliseid värdväljendeid pean kõikjal kuulma? Kõrvad löövad juba pilli. Miks ma ei tohi olla edasi eestlane? Murekohti on Eestis palju. Jah, ka eestlaste seas. Rahvaalgatus peab minu arvates olema aga võimalikult lihtne ning tegelema valulike asjadega enne teisi. Võõrkeelteoskus on igati positiivne (kuigi ei tohi olla eestlaste jaoks oma kodumaal kohustuslik). Seda ei tohi aga ära segada lihtlabase faktiga, et Eesti riigikeel on eesti keel. See lihtlabane fakt peaks peegelduma avalikus ruumis. Ka Eesti Vabariigi kinodes. Kinos ei tohi eestlane end tunda nagu Venemaal. Vabas Eestis ei oleks eestikeelsetel filmidel subtiitreid ning võõrkeelsetel filmidel (pean silmas originaalkeelseid filme) oleksid all ainult eestikeelsed subtiitrid. Muide, ka rahvaalgatusi saab Eestis teha vene ja inglise keeles. Need tuleb küll varustada eestikeelse tõlkega, aga siiski. Kes saavad teha rahvaalgatusi? Riigikogule vast ainult Eesti Vabariigi kodanikud? Omavalitsustele ka Eesti Vabariigi püsielanikud? Mõlemal juhul (ja eriti esimesel juhul) peaks ju olema tegemist isikutega, kes valdavad eesti keelt. Või jagatakse Eestis kodakondsust ka (pool)umbkeelsetele? Kuidas saab sellist käitumist lugeda eestimeelseks?