PETITSIOON rahvahääletuste läbiviimise soodustamiseks
,- Ühisloomes
- Allkirjastamisel
- Riigikogus
- Järelkaja
Peatatud: 115 allkirja
885 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .
Peatatud: 115 allkirja
Allkirjade kogumine on lõppenud. Paraku algatus ei kogunud autorite määratud tähtajaks Riigikokku saatmiseks vajalikku 1000 allkirja. Kuna allkirjade kogumise algusest on möödas rohkem kui poolteist aastat, pole võimalik enam algatust uuesti allkirjastamisele saata. Seni kogutud allkirjad on ka anonüümitud.
eelnõule tagasi astuma ning korraldatakse erakorralised Riigikogu valimised.
Ausalt öeldes on lihtne näha, et hetkel kehtiv regulatsioon on ebapädev, vigane ja ebaloogiline. On üldteada, et Eesti rahvas on kõrgeima võimu kandja. Olulise osa võimutäiusest moodustab suveräniteet otsustada, milliseid küsimusi üldrahvalikult arutada ja mille üle otsuseid langetada. Ei ole kohane, et kui rahvas otsustab küsimuse N üle, siis kaasneb sellega automaatselt küsimusena X ametisloleva parlamendi usaldushääletus.
Hetkel kehtiva seadusliku ebakõla tasandamiseks tuleb muuta Põhiseaduse paragrahvi § 105 (ja § 60) ning rahvahääletuse seaduse § 68. Põhiseaduse muutmine on omakorda võimalik rahvahääletuse teel või kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu koostöös. Leian et Riigikogul on moraalne vastutus ja kohustus antud põhimõtteline vastuolu kõige kiiremat võimalikku teed pidi
likvideerida.
Mida ma pean silmas kui ma räägin moraalsest kohustusest?
Eesti vabariigi riigikord, sh ka Riigikogu olemasolu ja toimimine, tuginevad 1992. aastal rahvahääletusel vastu võetud Põhiseadusele. Selle kehtima panemiseks rakendus omakorda Põhiseaduse rakendamise seadus, mis nägi ette et hääleõiguslikel kodanikel oli Põhiseaduse vastuvõtmisele järgneva kolme aasta jooksul õigus rahvaalgatuse korras teha ettepanekuid Põhiseaduse muutmiseks.
Paraku ei võtnud Riigikogu kogu selle aja vältel vastu - ega pole tänaseni vastu võtnud - rahvaalgatuse seadust, millest lähtuvalt oleks kodanikel olnud võimalus Põhiseaduse rakendamise seadust järgida. Seetõttu tuleb rahvaalgatuse korras laekuvatesse põhiseaduslikesse parandustesse suhtuda kõige suurema austuse, täpsuse ja aktuaalsusega.
On ilmselge, et Eesti rahval kõrgeima võimu kandjana on õigustatud huvi oma võimu rakendamise aspekte sujuvamaks ja täpsemaks muuta. Meil on kohustus seda teha, ja Riigikohul on kohustus meid selles aidata.
Algatus kogus 100 allkirja
-
-