PETITSIOON rahvahääletuste läbiviimise soodustamiseks

Meelis Kaldalu,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Peatatud: 115 allkirja

885 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Peatatud: 115 allkirja

Allkirjade kogumine on lõppenud, enam ei saa digiallkirja anda. Kuna algatus ei kogunud seatud tähtajaks vajalikku miinimumi (1000 allkirja), on see praegu autorite poolt peatatud. Rahvaalgatus.ee säilitab kogutud allkirjad ühe aasta jooksul juhuks, kui algatus taasavatakse digiallkirjade kogumiseks.

Käesoleva rahvaliku algatuse eesmärgiks on muuta praegu Eesti Vabariigis kehtivat õiguslikku regulatsiooni rahvahääletuste korraldamiseks, mille kohaselt peab valitsus peale eitavat vastust rahvahääletusele pandud 
eelnõule tagasi astuma ning korraldatakse erakorralised Riigikogu valimised. 

Ausalt öeldes on lihtne näha, et hetkel kehtiv regulatsioon on ebapädev, vigane ja ebaloogiline. On üldteada, et Eesti rahvas on kõrgeima võimu kandja. Olulise osa võimutäiusest moodustab suveräniteet otsustada, milliseid küsimusi üldrahvalikult arutada ja mille üle otsuseid langetada. Ei ole kohane, et kui rahvas otsustab küsimuse N üle, siis kaasneb sellega automaatselt küsimusena X ametisloleva parlamendi usaldushääletus. 

Hetkel kehtiva seadusliku ebakõla tasandamiseks tuleb muuta Põhiseaduse paragrahvi § 105 (ja § 60) ning rahvahääletuse seaduse § 68. Põhiseaduse muutmine on omakorda võimalik rahvahääletuse teel või kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu koostöös. Leian et Riigikogul on moraalne vastutus ja kohustus antud põhimõtteline vastuolu kõige kiiremat võimalikku teed pidi
likvideerida.

Mida ma pean silmas kui ma räägin moraalsest kohustusest? 

Eesti vabariigi riigikord, sh ka Riigikogu olemasolu ja toimimine, tuginevad 1992. aastal rahvahääletusel vastu võetud Põhiseadusele. Selle kehtima panemiseks rakendus omakorda Põhiseaduse rakendamise seadus, mis nägi ette et hääleõiguslikel kodanikel oli Põhiseaduse vastuvõtmisele järgneva kolme aasta jooksul õigus rahvaalgatuse korras teha ettepanekuid Põhiseaduse muutmiseks. 

Paraku ei võtnud Riigikogu kogu selle aja vältel vastu - ega pole tänaseni vastu võtnud - rahvaalgatuse seadust, millest lähtuvalt oleks kodanikel olnud võimalus Põhiseaduse rakendamise seadust järgida. Seetõttu tuleb rahvaalgatuse korras laekuvatesse põhiseaduslikesse parandustesse suhtuda kõige suurema austuse, täpsuse ja aktuaalsusega. 

On ilmselge, et Eesti rahval kõrgeima võimu kandjana on õigustatud huvi oma võimu rakendamise aspekte sujuvamaks ja täpsemaks muuta. Meil on kohustus seda teha, ja Riigikohul on kohustus meid selles aidata. 
  

Kommentaarid

  1. -

    Siiri Konist,

    -