Власти решили отравить все части города Кохтла-Ярве?

Sergei Butsinski,

Kommentaarid

Kaire Kaire

Järg

1.7.4. Pinnase ja põhjavee reostus Aastakümneid tagasi ei pööratud olulist tähelepanu põlevkiviõli ja tootmisel tekkivate jäätmete keskkonnaohutule käitlusele – teadlikkus saastunud aladega kaasnevatest võimalikest riskidest oli väga väike. Õliga pinnase ja põhjavee ulatusliku saastumise põhjustasid lekked õli käitlemise, ladustamise või laadimise kohtadel. Mitte vähemoluline oli pinnase ja põhjavee saastumine reovee, jäätmete või muude ohtlike aineid sisaldavate materjalide käitlemise kaudu. Kuna praegused põlevkiviõli tootmise ettevõtted tegutsevad samades asukohtades, on nende territooriumid osaliselt jääkreostusega saastunud. Tänapäeval hoiavad tööstused ennetavate meetmete rakendamisega ära võimalikke lekkeid ja pinnase reostust. Pinnase ja põhjavee kaitseks viiakse läbi ka jääkreostuse kõrvaldamist. Enamus õli fraktsioone on ajajooksul biolagunevad. Suurenenud on ka teadlikkus saastunud alade puhastamise tehnoloogiate osas ning on välja töötatud mitmeid erinevaid võimalusi põlevkiviõliga saastunud pinnase remediatsiooniks. Oluline on hinnata jääkreostuse alaga seotud võimalikke riske ning kindlustada, et saastus ei leviks väljaspool tööstuse piire. 47 Tööstusheite direktiiviga on oluliselt tõhustatud pinnasekaitse meetmeid. Keskkonnakompleksloas esitatakse asjakohased nõuded, millega tagatakse pinnase ja põhjavee kaitse, nende meetmete järelevalve nõuded ja põhjavee korrapärase seire nõuded seoses tegevuskohas leiduda võivate asjakohaste ohtlike ainetega ja võttes arvesse pinnase ja põhjavee saastuse võimalikkust käitise tegevuskohas. Juhul, kui ettevõtte tegevusega kaasneb pinnase ja/või põhjavee saastumise oht (põlevkiviõli tootmisega see kaasneb), esitatakse keskkonnakompleksloa taotlusega lähteolukorra aruanne ehk andmeid pinnase ja põhjavee saastatuse kohta asjakohaste ohtlike ainetega.

    Tahad algatusega kursis olla?