Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri kollektiivsele pöördumisele

Pärnu Linnavalitsus tänab kõiki elanikke, kes on Pärnu ruumiplaneerimise küsimustes aktiivselt osalenud. Algatasite rahvaalgatuse veebilehel 15.02.2021 ühispöördumise menetluse, mis ei ole nõus Pärnusse kõrghoonete püstitamisega. Toote välja, et kõrghoonestus ei sobi miljööväärtuslikku ja rohelisse kuurortlinna. Täpsemalt on petitsioonis viidatud justkui Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ planeeriks Pärnusse kuni 28korruselisi kõrghooneid. Alljärgnevalt edastab Pärnu Linnavalitsus antud ühispöördumisele seisukoha. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ ei planeeri Pärnu keskuslinna kõrghooneid. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.2 on koostöös Muinsuskaitseametiga määratud üksnes tingimused, mida järgides võib erandina kaaluda kõrgemate kui 8 korruselisi hoonete kavandamist. Määratud on, et Pärnu jõe ning Vingi, Pika, Ringi tänava ja Ringi tn pikenduse vahelisel alal võib uushoonestuse kõrgus olla erandina üle +26 m abs. Lisaks on seatud tingimus, et tagada tuleb muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimine, nende vaadeldavus, sh kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus. Üldplaneeringu koostamise käigus tellis Pärnu Linnavalitsus eksperthinnangu “Pärnu linna kõrghoonete (rohkem kui 8 korrust) püstitamise sotsiaalmajanduslik vajadus ja võimalikkus linnaehituslikust aspektist”. Eksperthinnangu koostajad ei tuvastanud tegureid, mis toimiks kõrghoonete rajamist välistavatena. Kõrghooned avaldaksid nende hinnangul soodsaid kaudseid mõjusid Pärnu ettevõtlus ja elukeskkonnale. Kõrghoonete mastaape võib kõrguslikult käsitleda muinsuskaitseala hoonemahtudele kontrastseina, kuid paiknemine teiselpool liiklussoonena olulist Pikka tänavat, massiivsete uushoonete piirkonnas leevendab vanalinnale vastanduvat mõju. Välditud on ka kõrghoonete asetamist vanalinnatänavatelt avanevatesse vaatesihtidesse. Analüüsi tulemusena pakuti välja, et kõrgemat hoonestust võib kaaluda Pärnu jõe, Vingi ja Ringi tänava vahelisel alal. Kehtestatud üldplaneeringus on läbivalt rõhutatud vajadust säilitada Pärnu omapära ja identiteet. Näiteks on välja toodud, et elukeskkonna planeerimisel tuleb suhtuda austusega olemasolevatesse väärtustesse (miljöö, haljastus, traditsioon, ajalugu jm), tuua neid esile ning luua juurde uusi väärtusi (arhitektuurne kvaliteet, terviklik elukeskkond, tervislik ja inimsõbralik ruum, turvalisus jm). Samas on kehtiv üldplaneering seadnud eesmärgiks ka kesklinnas uue keskuse ala välja arendamise ja olemasoleva hoonestuse tihendamise. Kompaktsem ja tihedam kesklinn on kooskõlas säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu eesmärkidega, sest ressursse on võimalik kasutada oluliselt efektiivsemalt. On võimalik planeerida lühemad kommunikatsioonid ja väheneb inimeste transpordivajadus. Pärnus siiani esindamata kõrgete äri, büroo ja eluasemepindade rajamine on otstarbekas just kesklinnas, kus arendus toimiks linnasüdame atraktiivsuse tõstjana ja tooks kaasa kõige enam positiivseid mõjusid linna kui terviku arengule. Kõrget hoonemahtu delikaatselt kavandades kaasnevad positiivsed ilmingud ka lähiümbrusele, sh vanalinnale (tõuseb lähialade vaadeldavus, piirkonna korrastatus ja heakord ning kuvand). Pärnu linnavalitsuse hinnangul tuleb leida mõistlik tasakaal uue ja ajaloolise hoonestuse vahel, pöörates tähelepanu kuurortlinna miljöö säilitamise vajadusele. Seletuskirja Pt 3.3.1 Kesklinna funktsionaalne mitmekesisus ja hoonestus, alalõiku kõrghooned on üldplaneeringus kirjeldatud järgnevalt. Üldplaneeringuga ei planeerita kõrghooneid, vaid määratakse ala, kus on võimalik erandina kaaluda kõrgema hoonestuse kavandamist läbi detailplaneeringu menetluse. Pärnu linna kontekstis loetakse kõrghooneks hoonet, millel on rohkem kui 8 korrust. Kõrgemate kui 8 korruseliste hoonete kavandamist on võimalik kaaluda Pärnu jõe ning Vingi, Pika, Ringi tänava ja Ringi tn pikenduse vahelisel alal. Kõrghoonestuse kavandamine peab toetama linna üldiste ruumilise arengu eesmärkide ning kesklinna arengu eesmärkide saavutamist ja linna kui terviku arengut, mistõttu tuleb kõrghoonestuse kavandamise kaalumisel teostada järgnevad alusuuringud. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb hinnata hoonestuse püstitamise mõju linna elu- ja ettevõtluskeskkonna funktsionaalsele toimimisele nii kesklinna lõikes, kui kogu asustusüksuse osas. - Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb koostada liiklusanalüüs ja hinnata kui palju suurendavad kavandatavad kõrghooned piirkonna liikluskoormust. Kõrghoonete kavandamisega ei tohi oluliselt suurendada kesklinna teede ja tänavate liiklus- ja parkimiskoormust. Kõrghoonestuse kavandamine peab toetama jalakäijasõbraliku ja kergliiklust soodustava kesklinna arendamise eesmärki. Kõrghoonete kavandamise eelduseks on kesklinnale head ligipääsud ja Raba- Lai silla olemasolu. - Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb koostada linnaehituslik analüüs, mille käigus tuleb hinnata kõrghoonete mõju ümbritsevale linnaruumile, sh muinsuskaitsealale, linna siluetile ja avalikule ruumile. Alale kavandatava hoonestuse kõrgus võib olla erandina üle +26 m abs, kui planeeritaval maa-alal kavandatavad muudatused säilitavad kooskõla Pärnu vanalinna ja kuurorti muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärgiga, sh tagavad muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimise, nende vaadeldavuse, sh kaugvaadete säilimise ja silueti nähtavuse. Arvestades, et kõrghoonestuse püstitamine on Pärnu linna kontekstis uue ja märgilise tervikliku linnaruumilise kompleksi loomine, mille kaudu on võimalik kujundada linna tunnussiluetti tuleb sellele tagada parim võimalik arhitektuurne ja ruumiline lahendus. Lahenduse leidmiseks korraldatakse hea tava kohane avalik arhitektuurivõistlus. Arvestades, et avaliku ruumi sidusa arendamise seisukohalt on äärmiselt oluline tervikliku ruumilise kompleksi loomine, kus kavandatav hoonestus suhestub ümbritseva kesklinna ruumiga, tuleb arhitektuurivõistluse kooseisus anda lahendus ka hoonet ümbritsevale väliruumile. Kehtestatud üldplaneering läbis enne kehtestamist ka Rahandusministeeriumi järelevalve menetluse. Järelevalve teostaja on seisukohal, et kõrghoonete kavandamine üldplaneeringuga on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus ega ole vastuolus planeerimisseadusega. Antud juhul on linnavalitsus kaalunud ja leidnud, et antud asukohas (Pärnu jõe ning Vingi, Pika, Ringi tänava ja Ringi tn pikenduse vahelisel alal) selleks võimaluse andamine läbi detailplaneeringu koostamise on otstarbekas. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Seega on üldplaneeringu sisulise lahenduse, samuti sisulise vajaduse ja otstarbekuse üle kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle ülesandeks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku elu küsimuste, muuhulgas ka ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine. Niisiis juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Järelevalve teostaja leiab, et linnavalitsuse põhjendused planeeringulahendusele on piisavad ning kohalik omavalitsus on täitnud talle seadusega antud selgitus- ning kaalutluskohustuse. Rahandusministeerium märgib lisaks, et üldplaneeringu koostamise käigus telliti eksperthinnang “Pärnu linna kõrghoonete (rohkem kui 8 korrust) püstitamise sotsiaalmajanduslik vajadus ja võimalikkus linnaehituslikust aspektist“. Üldplaneeringule on koostatud muinsuskaitse eritingimused, mille Muinsuskaitseamet on kooskõlastanud 31.01.2018. Üldplaneeringu lahenduse on Muinsuskaitseamet kooskõlastanud 11.12.2019 numbriga 36603. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule planeeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet. Kui Muinsuskaitseamet on üldplaneeringu kooskõlastanud, siis saab järelevalve teostaja lugeda üldplaneeringu vastavaks muinsuskaitsenõuetele. Tulenevalt eelnevast on Pärnu linnavalitsus seisukohal, et kõrghoonestuse kavandamist on võimalik kaaluda detailsemas astmes läbi detailplaneeringu koostamise koos vajalike uuringute ja arhitektuurivõistluse läbiviimisega. Oluline on võimaliku kõrghoonestuse kavandamise osas jõuda põhjalikult kaalutud ja laiapõhjalise avaliku kokkuleppeni. Kutsume kõiki huvilisi osalema tulevastes detailplaneeringute menetlustes, et üheskoos leida Pärnule parim linnaruumiline lahendus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Silver Smeljanski abilinnapea Link dokumendile: https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=966379