Tallinnale

Tallinna kesklinna piirkonnas kergliikluse eelistamine suvekuudel

Teet Meesak,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Menetluses
  4. Järelkaja
5401 allkirja

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Algatuse menetlus on lõppenud. Vaata menetlust.

Eesti keelesVene keeles (tõlge)

Suvel ei ole Tallinnas ummikuid, koolid ja lasteaiad on kinni. Lastel on koolivaheaeg, inimesed puhkavad. Et soodustada tervislikku liikumist nooremate ja vanemate seas, tuleb suvel liiklusruum linnas jagada ümber kergliikluse tarbeks (tõukerattad, jalgrattad jms.)

Kesklinn ja kolme kilomeetri raadiuses ümbritseva piirkonna sõidutee tuleb ümber jagada ajutise jalgrattaraja jaoks:

- Ajutine jalgrattarada peab kestma suvekuudel 1.juuni 2021 - 26.august 2021

- Ajutise jalgrattarada peab olema vähemalt sõiduraja laiune ja mitte vähem kui 3 meetrit lai.

- Ajutine jalgrattarada peab olema muust sõiduteel toimuvast liiklusest füüsiliselt eraldatud, (betoonpiirded jms.) v.a. ristmikel.

- Ajutisel jalgrattarajal sõitmine peab olema ohutu igale vanusegrupile, k.a. eelkooli lastele.

- Kui tänaval ei ole ajutise jalgrattaraja jaoks ruumi, tuleb see teha tänaval parkivate autode arvelt.

- Tänavad, kus autodele on samas suunas 2 sõidurada, tuleb üks rada eraldada jalgrattaraja jaoks (näiteks Mere pst, Põhja pst, Narva mnt, Pärnu mnt, Estonia pst, Rävala pst, Laikmaa, Gonsiori, Tartu mnt., Kunderi, Endla, Luise, Paldiski mnt., Toompuiestee, jne) -Ajutine jalgrattarada peab moodustama ühtse terviku. Ala sees (kesklinnas 3 km raadiuses) peab olema ükskõik milline geograafiline punkt ajutisest jalgrattarajast 300 meetri kaugusel. - Planeerimise faasis peab linn kaasama kohalikke kergliikluse eest seisvaid organisatsioone (Linnaratturite Liit jt.)

Menetlusinfo

  1. Tallinna linna vastus Rahvaalgatus.ee järelpäringule (2. juuli 2021)

    Kirjutan, et teha järelpäring seoses Tallinna linnale esitatud kollektiivse pöördumise "Tallinna kesklinna piirkonnas kergliikluse eelistamine suvekuudel" menetlusprotsessiga. Nimelt on käesolevaks hetkeks täis saanud aeg (kolm kuud), mille vältel KOKSi § 32 alusel on kohalikul omavalitsusel kohustus võtta kodanike kollektiivne pöördumine menetlusse. Sellega seonduvalt uurin, kas ja kunas on volikogus või valitsuses peetud pöördumise teemal arutelusid ning kas sinna on kaasatud ka algatuse esitaja, kellel on KOKSi § 32 lõige 3 alusel õigus osaleda algatuse arutelus? Rahandusministeeriumi sõnul loetakse alatuse esitajateks kõiki isikuid, kes algatusele oma allkirja annavad, mitte vaid algatuse koostajat ega algatuse esitajate esindajat, kes volikogu või valitsuse istungile kutsutakse selgitusi andma (KOKS § 32 lõiked 2 ja 3). Eelnevaga seonduvalt palun ka viiteid vastavatele protokollidele/dokumentidele (nt Tallinna linna dokumendiregistris) seoses kollektiivse pöördumise aruteluga, et viidata sellele ka Rahvaalgatus.ee portaalis, mille vahendusel on võimalik kõigil 5401 kodanikul, kes pöördumisele allkirja andsid (ja kellest Tallinna linnas olid hääleõiguslikud kodanikud 4198 kodanikku), selle edasise käekäiguga kursis olla.

  2. Tallinna linna vastus pöördumisele

    Saadan Teile vastused Teie tõstatatud küsimustele punktide lõikes alljärgnevalt: - Ajutine jalgrattarada peab kestma suvekuudel 1.juuni 2021 - 26.august 2021 Tallinna linn on seadnud eesmärgiks parandada jalgrattaga liiklemise võimalusi linnas, luues muuhulgas ratturitele rohkem liikumisruumi. Ja seda mitte ainult suvekuudeks läbi ajutiste lahenduste, vaid sel suvel südalinna loodavad lahendused on püsivad ning võimaldavad sõita jalgrattaga ja erinevate kergliikuritega aastaringselt. Oleme igati nõus sellega, et just suvekuudel on rohkem sõitjaid, kuid üha enam kasutatakse jalgratast igapäevaseks liiklemiseks ka sügistalvisel perioodil. Seega peab linnas saama jalgratast kui transpordivahendit kasutada aastaringselt, mistõttu tuli linn välja algatustega, mis loob võimaluse mugavamalt liigelda ka kasinamates ilmastikutingimustes. - Ajutise jalgrattarada peab olema vähemalt sõiduraja laiune ja mitte vähem kui 3 meetrit lai. Kahesuunalised rattarajad on kavandatud vähemalt 2,5 meetri laiused, kui rada paikneb sõidutee ruumis, siis lisandub sellele veel 0.6 - 1 meetri laiune puhvervöönd turvalisust lisavate pollaritega. Ühesuunalised rattarajad on kavandatud olenevalt ruumilistest võimalustest valdavalt 1.7 – 2 meetri laiustena. Laiuste määramisel olid lisaks muu maailma eeskujudele aluseks ka Tallinna Rattastrateegia juhised. Paraku seda nõuet ei ole võimalik alati ruumipuuduse tõttu tagada, kuid ühe sõidusuuna laius jääb selle suve lahendustes ca 2 meetri laiuseks. Ent juhul, kui luuakse kahesuunaline rattatee, siis on laius vähemalt 2,5 meetrit. - Ajutine jalgrattarada peab olema muust sõiduteel toimuvast liiklusest füüsiliselt eraldatud, (betoonpiirded jms.) v.a. ristmikel. Füüsiline eraldus pollaritega on vajalikes lõikudes rattaradadele ka kavandatud. Teatud lõikudes kasutatakse ka spetsiaalset punast värvkatet või turvalisust tõstvaid elemente. Võimalusel kasutatakse rattaraja eraldamist ülejäänud sõiduteest. Ent siinkohal tuleb arvestada, et betoonpiire või torbik tähendavad ca 20 cm ruumi mõlemalt poolt eraldatust, see on nö eikellegi maa ning seda on võimalik teha seal, kus tee laius seda lubab. Seetõttu panustame pigem spetsiaalsesse värvkattesse, kuid lisaks sellele paigaldame ka torbikuid, spetsiaalseid helkureid jm. - Ajutisel jalgrattarajal sõitmine peab olema ohutu igale vanusegrupile, k.a. eelkooli lastele. Oleme sellega igati nõus ja seepärast on rattarajad kavandatud piisavalt laiad ning lisatud on ka kaitsvad pollarid turvalisuse ja ohutuse tagamiseks. - Kui tänaval ei ole ajutise jalgrattaraja jaoks ruumi, tuleb see teha tänaval parkivate autode arvelt. Nõustume sellega ja jalgratturitele lisandub liikumisruum parkivate autode arvelt muuhulgas näiteks linnavalitsuse ees kui Narva mnt-l. - Tänavad, kus autodele on samas suunas 2 sõidurada, tuleb üks rada eraldada jalgrattaraja jaoks (näiteks Mere pst, Põhja pst, Narva mnt, Pärnu mnt, Estonia pst, Rävala pst, Laikmaa, Gonsiori, Tartu mnt., Kunderi, Endla, Luise, Paldiski mnt., Toompuiestee, jne) Rattaradadele oleme ruumi leidnud vastavalt konkreetse asukoha võimalustele. Nii oleme ruumi leidnud teiste sõiduradade ja nende laiuse vähendamise arvelt. Ühistranspordiradade arvelt rattaradade loomist me siiski ei toeta, sest soovime tagada võimalikult sujuva ühistranspordiliikluse ning ühtlasi toetame ka sellega keskkonnasõbralikku liikumisviisi. Ka rattaprogressiivsetes riikides on prioriteediks võimalikult palju sõitjaid transportivad liikumisvahendid ehk ka neis riikides on prioriteet ühistranspordil. Linna eesmärk on mitte halvendada ühistranspordikasutajate olukorda, mistõttu peab mõistma ka seda, et kui tänaval on kaks rada, millest üks on bussirada, siis ühe raja eraldamisel ratturitele seisavad ummikus nii sõiduautod kui ka ühistransport. - Ajutine jalgrattarada peab moodustama ühtse terviku. Ala sees (kesklinnas 3 km raadiuses) peab olema ükskõik milline geograafiline punkt ajutisest jalgrattarajast 300 meetri kaugusel. Oleme selle põhimõttega nõus. Ka meie eesmärk on luua Tallinnas terviklik rattavõrk. Lähtume nii ajutiste kui alaliste lahenduste loomisel rattastrateegias väljatoodud koridoridest. - Planeerimise faasis peab linn kaasama kohalikke kergliikluse eest seisvaid organisatsioone (Linnaratturite Liit jt.) Rattateede ja –radade planeerimisel on võetud aluseks Tallinna rattastrateegia põhivõrgu trajektoorid. Kiirete rattateede lahenduste planeerimise aluseks on võetud rattastrateegia. Projekteerimisel lähtub tööde teostaja EV seadustest ning EVS standardist ning rajatavate rattateede plaane tutvustati eelnevalt ka rattastrateegia autoritele. Lugupidamisega Andrei Novikov abilinnapea

    Teavitus algatuse jälgijatele saadetud .

  3. Tallinna linna vastus pöördumisele

    Täname pöördumise eest! Selgitame, et Tallinn juba rajab kesklinna piirkonda täiendavaid rattaradu ning täpsem informatsioon selle kohta avaldati Tallinna Linnavalitsuse 19.05.2021 istungil. Täiendav informatsioon on leitav Tallinna linna kodulehelt aadressilt: https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Jalgratturid-saavad-Tallinna-sudalinnas-rohkem-liikumisruumi. Illustreeriv video on leitav järgmiselt aadressilt: https://www.dropbox.com/s/9hvhc2dcee86iak/KiiredJalgrattateed_20210517.mov?dl=0. Soovime teile meeldivat ja ohutut liiklemist! Lugupidamisega Andrei Novikov abilinnapea

    Teavitus algatuse jälgijatele saadetud .

  4. Kollektiivsele pöördumisele on andnud allkirja rohkem kui 1% Tallinna linna kodanikest

    Tallinna linn on teostanud rahvastikuregistri kaudu kontrolli, kui suur osa pöördumisele antud toetusallkirjadest on antud Tallinna linna hääleõiguslike kodanike poolt. Selgus, et pöördumisele andsid allkirja 4198 Tallinna linna kodanikku. Allkirjade arv ületab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud vähemalt 1% hääleõiguslike kodanike allkirjade kogumise nõuet. Seega Tallinna linn jätkab esitatud kollektiivse pöördumise menetlusega.

  5. Algatus saadeti menetlusse

  6. Algatus kogus 4389 allkirja

  7. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. komad

    Liina Freivald,

    Koolivaheaeg on muidu üks sõna. Koma käib kohe eelneva sõna järel (ummikuid, ja allpool tekstis ka). "nimesed" = "inimesed". Vabandust! Lihtsalt jube raske on ka üliheale mõttele alla kirjutada.. ja jah, ma ise väljendun kommentaaris kõnekeelselt ja lõpuni mõtlemata.. Aitäh!

    1. sõidurada kitsamaks.

      Dmitri Romanov,

      Kui sõidurada on 3m siis autod mahuvad sisse ja kasutavad enda jäoks. Ühesuunalise rada peab olema 2m maks.

      1. Teet Meesak,

        Laial kõnniteel saab ka autoga sõita , aga üldjuhul ei sõideta. Kindlasti saab mingid tõkendid panna, mis raskendab autoga seal sõita.

      2. Erich Brutus,

        Tahaks loota, et kui see on "muust sõiduteel toimuvast liiklusest füüsiliselt eraldatud" siis see on ka tähistatud ja sinna ei saa niisama autoga sõita.

    2. Bolt/Wolt

      Nathaniel Fortunato,

      Would be great to get companies like Bolt/Wolt lobbying for this as well, since their delivery driver's will likely have quite a big impact from this

      1. Hiljutine pretsedent Londonist

        Erich Brutus,

        Mõte on hea mitmel põhjusel, üheks näiteks see miks Londonis nii tehti kui suurem COVIDi kriis hakkas üle minema: ühistranspordis ei saa väga sotsiaalset distantsi hoida ja kui kogu see mass hakkaks autodega sõitma siis oleks üks pidev ummik, seega soodustati laiaulatuslikult muid liikumisviise värskes õhus.

        1. Hoidke vererõhk normis

          Indrek Mähar,

          Mitmetele autojuhtidele on ohutum, kui nad ei töllerda ratturitel ees.

          Olen lugenud läbi algatuse "Tallinna kesklinna piirkonnas kergliikluse eelistamine suvekuudel" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
          NimiIsikukoodAllkiri