Vähendame palgalõhe Meie kõigi võrdse tuleviku nimel

Katrina Indiana,

Algatuse menetlus Riigikogus on lõppenud. Vaata menetlust.

22 allkirja
Eesti sajandal sünnipäeval pöördume Teie poole murega.
 
Aasta tagasi kõneles Vabariigi President, Kersti Kaljulaid, koduvägivallast ja vägivaldsetest mustritest Eesti ühiskonnas. Ta ütles nii: "Vägivaldsed mustrid korduvad põlvest põlve, neid murda ei saa teisiti kui avaliku tähelepanuga, mis toob kaasa olulise nihke hoiakutes. Ei piisa, kui delegeerime selle probleemi politseile ja sotsiaaltöötajatele. Millal te kuulsite viimati poliitilist diskussiooni, näiteks enne valimisi, kuidas lugupeetud kandidaadid võiksid aidata vägivalda välja juurida? Nõudke sellist diskussiooni. Ärge valige inimesi, kes koduvägivalla teemal suudavad genereerida vaid mõne labase nalja." Mõne nädala eest jälgisime murega, kuidas naistevastase vägivalla teemal tehti labast nalja, mida prooviti ka kasutada sisepoliitiliseks ärategemiseks ja mis päädis pea kõigi valitsuserakondadesse kuuluvate saadikute omaenese au vastaseks hääletuseks.
 
Füüsiline vägivald on sugudevaheliste suhete äärmuslik osa Eestis. Probleemi olemus on märksa laiem ja sügavam.
 
Aastal 2006, kui Maailma Majandusfoorum alustas soolise võrdsuse statisika avaldamist, oli Eesti maailma riikide seas naiste õiguste osas 29. kohal. Tänaseks oleme langenud 37. kohale. Naiste poliitilise esindatuse osas on Eesti täna endiselt 52. kohal, tagapool Etioopiast. Aga palgalõhe osas oleme langenud maailmas 63. ja naiste väiksema sissetuleku osas 69. kohale. Eurostat’i andmetel on Eestis ülekaalukalt suurim sooline palgalõhe Euroopa Liidus.
 
Eesti võttis aastal 2004 vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse, mida paljud asjatundjad on hinnanud heaks seaduseks, kuid mille üle mitmed Teie hulgast on kahjuks teinud labast nalja. See seadus näeb ette üsna sarnase nõude tööandjale, mille äsja kehtestas Island, naiste õiguste esiriik maailmas. Nimelt peab tööandja seaduse järgi koguma "soopõhiseid tööalaseid statistilisi andmeid". Selline meede annaks võimaluse tõendada ja vähendada naistele sama töö eest vähema palga maksmist kui meestele.
 
Eesti Vabariigi valitsused – ei Partsi, Ansipi, Rõivase ega Ratase valitsus – ei ole 14 aasta jooksul suutnud kehtestada seadusega ette nähtud valitsuse määrust, mis selle nõude praktikas rakendaks.

Ettepanek

Ootame Teilt samme, mis panevad valitsuse oma tööd tegema. Ootame Teilt Islandil vastu võetud standardite hoolikat uurimist. Ootame Teilt sisukat kaalumist, kas Eesti ei võiks oma esmatunnustaja eeskuju kordki järgida ka meie sisemise vabaduse edendamisel. Ootame teilt seadusega ettenähtud korra kehtestamist, sest valitsuste käest on seda oodatud liigagi kaua.

Põhjendus

Palgalõhe on üks ühiskonnas ilmneva vägivaldse mustri murettekitav näide. Vägivaldseid mustreid ei saa muuta üle... Aga seadusandjana on Teie minimaalne kohus vähemasti kehtivad seadused rakendada ja vajadusel valitsus tööle panna. Rahvaesindajatena on Teie kohus pöörata neile mustritele avalikku tähelepanu ja muuta ühiskondlikke hoiakuid.
 
Eesti ühiskond ei saa olla õnnelik, kui meie naised on ebavõrdselt koheldud.
 

 
Eesti oli üks esimesi Euroopa riike, kus naised said valimisõiguse. Sada aastat hiljem ei tohiks Eesti tähistada oma sünnipäeva palgalõhe lipulaevana.
 
Palume, et te teeks selle kingituse Eestile tema 100 aastapäevaks.
  1. Riigikogu juhatuse istungi protokoll nr 45

    Istungi juhataja: Riigikogu esimees Eiki Nestor Protokollija: Riigikogu Kantselei istungiosakonna nõunik Anita Möldre Istungist võtsid osa: Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa Riigikogu aseesimees Kalle Laanet Riigikogu Kantselei ametnikud: haldusdirektor Ahto Saks avalike suhete osakonna juhataja Anu Adra-Entsik välissuhete osakonna juhataja Gea Rennel istungiosakonna juhataja Siret Neeve istungiosakonna nõunik Eneli Illaru Päevakord: 1. Küsimuste esitamise järjekord 17. oktoobri infotunnis 2. Eelnõude menetlusse võtmine ja juhtivkomisjonide määramine 3. Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni liikmete arvu määramine 4. Riigikogu juhatuse 2015. aasta 6. aprilli otsuse nr 10 „Riigikogu alatiste komisjonide kohtade jaotamine fraktsioonide vahel“ muutmine 5. Põhiseaduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni, väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni koosseisu muudatuste kinnitamine 6. Välislähetused 7. Muud küsimused 7. Muud küsimused 7.1. Riigikogu juhatus toetas Vanalinna Hariduskolleegiumi taotlust korraldada k.a 9. novembril Riigikogus traditsioonile mardipäeva üritus. 7.2. Riigikogu juhatus muutis oma k.a 25. septembri otsust ning edastas märgukirja „Vähendame palgalõhe meie kõigi võrdse tuleviku nimel“ arutamiseks põhiseaduskomisjonile. Riigikogu juhatus palub jätkuvalt arvestada asjaoluga, et üleandjate eesmärgiks oli kollektiivse pöördumise esitamine ning sellest antud küsimuse menetlemisel ka lähtuda. Eiki Nestor Istungi juhataja Anita Möldre Protokollija (allkirjastatud digitaalselt) https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/af766bbc-0048-4bbb-898d-b88272935f81

Kommentaarid

  1. Maarja-Leena Saar

    Antud algatus on võetud menetluseks märgukirjana (16.10.2018 Riigikogu juhatuse istungi protokollis)

    Riigikogu juhatus edastas märgukirja „Vähendame palgalõhe meie kõigi võrdse tuleviku nimel“ arutamiseks põhiseaduskomisjonile. Riigikogu juhatus palus komisjonil arvestada asjaoluga, et üleandjate eesmärgiks oli kollektiivse pöördumise esitamine ning sellest antud küsimuse menetlemisel ka lähtuda.

    1. Maarja-Leena Saar

      Põhiseaduskomisjoni 17.12.2018 istungi protokoll:

      https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/70ffd8a5-772a-42aa-a31f-451fc07194e7