Omastehooldajate palkUus Eakus

  • Ly Kokla
,
  1. Ühisloomes
  2. Allkirjastamisel
  3. Riigikogus
  4. Järelkaja
Peatatud: 122 allkirja

878 allkirja puudu Riigikokku saatmiseks. Allkirjastamise tähtaeg: .

Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.

Peatatud: 122 allkirja

Allkirjade kogumine on lõppenud. Paraku algatus ei kogunud autorite määratud tähtajaks Riigikokku saatmiseks vajalikku 1000 allkirja. Kuna allkirjade kogumise algusest on möödas rohkem kui poolteist aastat, pole võimalik enam algatust uuesti allkirjastamisele saata. Seni kogutud allkirjad on ka anonüümitud.

Ettepanek

Kehtestada omastehooldajate palk, mida makstakse inimestele, kes hooldavad kodus oma pereliiget ning ei saa seetõttu tööl käia. Palga saamise eelduseks on väljaõpe (koolitus) ja kaasnev kontroll (spetsialistide kohustuslik visiit, omastehooldaja litsents jms), sest riik peab tagama, et hooldatavale oleks tagatud tema olukorda silmas pidades kvaliteetne hooldus.
Omastehooldaja palka võiks maksta näiteks hoolduskindlustuse kuludest. Hoolduskindlustuse loomine oli üks uue eakuse rahvakogule laekunud ideedest (vt siit https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/6b8e7472-897a-430f-955a-0726f3c717a5 )
Alternatiivina kaaluda ka võimalust, et omaste hooldamisega tehtud kuludele ei kohaldataks tulumaksu.

Põhjendus

Kuigi põhiseaduse  kohaselt peab riik tagama abi nii vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse kui  ka puuduse korral, siis § 27 kohaselt peab perekond hoolitsema oma  abivajavate liikmete eest. Arvestades üha väheneva sündimusega, väheneb perekonna roll ja võimalused oma liikmete eest hoolitsemisel. Seega peab  suurenema riigi, omavalitsuste ja inimeste endi roll.
See tähendab, et  tööealisena peavad inimesed planeerima seda, kes ja kuidas hoolitseb nende  eest vanadushapruses. 
Tihti vajab hooldatav järelvalvet, hooldust 24/7/365, kus hooldajal polegi  võimalik tööl käia. Ei saa ka koju jääda omast/omakseid hooldama. Eesti keskmise palga juures ei ole võimalik omast ka hooldekodusse panna, kus peale kalli kohatasu on veel pikad järjekorrad. Juba praegu maksab koht hooldekodus rohkem kui on keskmine vanaduspension. See tähendab, et vanadushapra pereliikme eest hoolitsemisel langeb perekonnale ebamõistlikult suur koormus. Kui arvestada oodatava eluea tõusu ja sellega, et üha rohkem inimesi elab kõrge eani, on selle kohustuse panemine ainult isikule endale, perekonnale, omavalitsusele või riigile keeruline. Täiskasvanute hoolekandeteenust saanute arv aastatel 2006–2015 on kasvanud 50% võrra. Lisaks need, keda hooldatakse kodus pereliikmete poolt.
Mitmes Euroopas riigis on  võimalik omastehooldajaid toetada. Saksamaal näiteks rajati 1995. aastal kohustuslik hoolduskindlustus, mis on sotsiaalkindlustussüsteemi üks sammas. Seal hüvitatakse hooldusvajaduse tekkimisel inimese kulud kuni teatud piirini. Kusjuures kui abivajaja elab oma kodus, katab kindlustus koduhoolduse ja  kodu ümber kohandamise kulud.
Ühendkuningriigis  toetatakse career allowance meetmega  neid, kes vähemalt 35 tundi nädalas hoolitsevad puudega või eaka eest, ei saa määratud summast suuremat sissetulekut ja kes samaaegselt ei õpi. 
Kui pere teeb kulusid omaste institutsionaalseks hooldamiseks, siis nendelt kuludelt (teatud ulatuses) tulumaksu tagastamine, aitaks perekondadel leevendada või vältida majanduslikku kitsikust, mis niivõrd suurte kulude katmine kaasa tooks. Sellisel juhul jääb küll perekonnale hoolduskohustus alles, kuid riik aitab selle soodustsuega neid kohutusi täita.

Menetlusinfo

Kommentaarid

  1. mitte ainult

    Millegipärast on ettepanekus käsitletud ainult vananemisega seotud hooldamist. Nagu vanus oleks ise mingi probleem. Tegelikult on probleemid tingitud tervisest ja need võivad alguse saada juba inimese sünnist. Ehk käsitletud peaks saama kõik omastehooldajad, ka need kümned tuhanded, kes hooldavad kodudes oma erivajadusega ja tihti suure hooldusvajadusega lapsi.

    1. mis kuradi totrus

      kas omastehooldajal tõesti peab olema kirurgi psühhiaatri ja paljude teiste alade haridus et hooldada oma vanema mehe/naise lapse eest hoolt kanda see ju ülim totrus ma olen sügava puudega inimene ja ma tõesti ei vaja et mu hooldaja olex psühhiaater kirurg autojuht ooperilaulja jne ühes isikus

      1. üldine

        peaks kehtima igas vanuses hooldatavate suhtes ja kontrollida ju võib, aga hooldajad on siianin ise seda vabatahtlikult teinud- käinud inkotoas konsulteerimas jne. Pigem peaks see õpe olema sealjuures tasuta võimalus ennast sellel alal vajadusel täiendada. Ja hooldaja töö peaks aevestatama tööstaazi hulka.

        1. Üldjoontes nõus.

          Mingi kontroll peab olema, selle sama kontrolli käigus peaks selgitama kas ja millist õpet on vaja. See sama kontrollija peaks olema suuteline ka nõu andma ja väiksed nipid õpetama. Kui ma 24/7 hooldan. millal ma siis veel koolitustel käin ? Pigem võiks olla sosiaaltöötaja kes mõningatel päevadel käib nõu ja jõuga abiks. Kui vaadata meie riiki siis, ühise tuludeklaratsiooni võimaluse lõpetamisega, karistati peresid kus üks on kodus ja hooldab veel.

          Olen lugenud läbi algatuse "Omastehooldajate palk" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
          NimiIsikukoodAllkiri