Maksustame ilutulestikuga paugutamise vabatahtlike päästjate toetuseksArvamusfestival

Päästeliit,

Algatus on Riigikogus. Vaata menetlust.

23.01.2019 • 1355 allkirjaga
Lõppenud suvi oli põlengute hulga ja ulatuse tõttu Eestis erakordne. Päästetöödel osales kokku 110 komandot – 55 riiklikku ja täpselt sama palju vabatahtlikke komandosid ning 2257 päästjat – 1851 kutselist ja 406 vabatahtlikku päästjat. Raskeim katsumus oli 11 ööd ja päeva kestnud Vikipalu metsapõleng juuni teises pooles Harjumaal, kus 22 riikliku komando kõrval võitles oma vabast ajast ja pere kõrvalt 85 päästjat 17 priitahtlikust komandost, lisaks veel ligi 400 vabatahtlikku nii tavakodanike seast kui ka Kaitseliidust ja Reservpäästerühmast. 

Riigi elupäästevõimekus oli Päästeameti hinnangul koguni seitsmel korral sel suvel ülekoormuse tõttu ohus. Selles, et olukord ei muutunud kordki kriitiliseks, on suur roll kindlasti ka vabatahtlike panusel. Vabatahtlike maa- ja merepäästjate roll Eesti turvalisuse tagamisel on kaalukas ja see kasvab iga päevaga. Kui veel selle kümnendi alguses oli Eestis vaid 300 entusiasti, kes oma vabast ajast tõttasid päästma ohtu sattunud inimesi ja vara, siis nüüdseks on 115 vabatahtlikus päästekomandos, 35 merepäästeühingus ja 4 reservpäästerühmas kokku üle 3000 vabatahtliku maa- ja merepäästja.

Eesti on jõudnud seisu, kus riik ootab vabatahtlikelt järjest suuremat panust siseturvalisuse tagamisel. Juba praegu reageerivad priitahtlikud päästjad ligi veerandile kõikidest väljakutsetest maapiirkondades ja merel oleme enamasti juba esmareageerijad. Lisaks on vabatahtlikud iga aasta teinud mitmeid tuhandeid tunde ennetustööd. 

Üha suuremat vastutust vabatahtlikud kindlasti ei karda, kuid nagu see suvi tõestas on nende võimetel piirid. Ennekõike on probleem komandode päevinäinud tehnikas, mis sai metsatulekahjudes kõvasti vatti, ja mis mitmelgi pool vajab suviste pingutuste tõttu täna kapitaalremonti. Vabatahtlike entusiasm ja kuldsed käed teevad need keskmiselt 30 aastat vanad masinad kindlasti korda, aga pikalt enam nii äärmuslikes tingimustes inimeste elu ja vara kaitsta igal pool ei ole võimalik.

Kriitiline suvi tõi teravalt esile vabatahtlikke päästjaid koondava Päästeliidu juba aasta tagasi sõnastatud probleemi, et ligi 2 miljoni euro suurusest iga-aastasest riigi toetusest kahjuks ei piisa, et vabatahtlikud suudaksid uuenda oma masinaparki ja tehnikat, rääkimata seniste komandode renoveerimisest või uute ehitamisest. Selleks, et täita Päästeameti seatud sihti – tagada 2025. aastaks Eestis Põhjamaadega võrdne ohutustase. 
Vabatahtliku pääste võimekuse tõstmine eeldab märksa suuremaid investeeringuid – kokku kuni 8 miljonit eurot aastas, mille osas ei oota Päästeliit aga niivõrd riigi abi, vaid soovib Eestis juurutada Euroopas levinud tava, kus vabatahtlikku päästet toetavad ennekõike inimesed ja ettevõtted läbi annetuste ja toetuste ning kohalikud kogukonnad ja omavalitsused.  

Selle patiseisu võimalikuks lahendamiseks käidi tänavusel Arvamusfestivalil välja idee, mis ootab nüüd Sinu toetusallkirja:

ETTEPANEK

Teeme Riigikogule ettepaneku, et kehtestame luksusmaksu ilutulestikule, millega kindlustame, et igalt pürotehnikale kulutatud eurolt läheb vabatahtlike päästjate toetuseks kindel protsent. 

Me kindlasti ei väida, et ilutulestik oleks selgelt tajutav põhjus tuleõnnetustele, kuid ennekõike on tegemist luksuskaubaga, mille aastavahetusel, jaanipäeval, pulmades, sünni- ja muudel tähtpäevadel taevasse tulistamine on paratamatult ohuallikas, mille tagajärgedega peavad lõpuks tegelema ka vabatahtlikud päästjad.

Meil ei ole täna kalkulatsiooni, kui suur see ilutulestiku luksusmaks võiks olla, kuid me soovime algatada ennekõike arutelu, et tajuda ühiskonna üldist hinnangut, kas sarnane luksuskauba maksustamine on võimalus, millega on võimalik vaakumist päästa vabatahtlike päästjate rahastamine ja seeläbi anda oluline panus kogu ühiskonna turvalisemaks muutmisesse.   

Tule ja anna oma allkiri vabatahtlike maa- ja merepäästjate toetuseks. 
  1. Vastuskiri kollektiivsele pöördumisele nr 1-6/19-7/2

    „Maksustame ilutulestikuga paugutamise vabatahtlike päästjate toetuseks“ Austatud kollektiivse pöördumise esindaja Riigikogule 24.01.2019 esitatud kollektiivses pöördumises tehti Riigikogule ettepanek kehtestada luksusmaks ilutulestikule, millest saadava tuluga rahastataks vabatahtlikku päästet. Riigikogu juhatus edastas 29.01.2019 toimunud istungil kollektiivse pöördumise rahanduskomisjonile menetlemiseks. Rahanduskomisjon arutas kollektiivset pöördumist 11. veebruaril ning 4. ja 10. juunil toimunud istungitel. Rahanduskomisjoni 4. juunil toimunud istungist võtsid osa kollektiivse pöördumise algatajad, MTÜ Eesti Pürotehnikute Liidu esindaja, Siseministeeriumi esindajad ja Rahandusministeeriumi esindaja. Istungil tõdeti, et vabatahtlik pääste on kogunud populaarsust ja tegevuste maht on kasvanud, kuid rahastamine pole samas tempos suurenenud. Selles valguses komisjoni liikmed toetasid vabatahtlikule päästele lisaraha leidmist. Rahanduskomisjon arutab vabatahtliku pääste lisarahastuse võimalusi 2020. aasta eelarve menetlemise raames. Ilutulestikule luksusmaksu kehtestamisel tuleb silmas pidada, et kuna maksubaas on väike, siis kogutav maksusumma on liiga väike, et katta vabatahtliku pääste vajadusi. Vähest tulu andvad maksud on ebaefektiivsed, kui võrrelda maksutulu maksu kogumisega seotud administratiivkuluga. Samuti ei praktiseerita Eesti maksusüsteemis maksutulu otsest sidumist mõne kuluobjektiga. Pole tõendatud, et ilutulestiku maksustamine tõstaks kasutajate teadlikkust ohutusnõuetest. Vabatahtliku pääste otsefinantseerimine ilutulestiku müügilt kogutavast maksust ei arvestaks, et ilutulestiku kasutamise mõjud on mitmekesised, mis ei piirdu üksnes kõrgemate kuludega vabatahtlikele päästjatele. Maksu kehtestamine paneks kodumaised ilutulestikuga kauplejad ebavõrdsesse olukorda piiriüleste kauplejatega. Puuduvad ka maksu efektiivseks kehtestamiseks vajalikud andmebaasid ja maksulaod. Maksuobjekti piiritlemine oleks keeruline ning sõna ”luksus” kasutamine maksu nimes küsitav, arvestades, et keskmise tavakasutajale mõeldud pürotehnilise toote hind pole kõrge. Istungil märgiti, et Eesti naaberriikides vabatahtlikud päästjad tegelevad ka äritegevusega, et rahastada oma põhitegevust ja muu hulgas müüakse ka pürotehnikat. Kui vabatahtlikud päästjad müüksid pürotehnikat, siis see võib parandada ohutusteabe edastamist toote ostjale. Istungil osalenud Päästeliidu ja MTÜ Eesti Pürotehnikute Liidu esindajad nõustusid kirjeldatud võimalust kaaluma ja sel teemal edasi suhtlema. Istungil nenditi, et kuigi õnnetusjuhtumeid, mis on seotud ilutulestikuga, on Eestis vähe, siis tuleb ohutusega tegeleda pidevalt. Eelkirjeldatud põhjustel rahanduskomisjon otsustas oma 10. juunil toimunud istungil, et ei nõustuta kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Kokk Esimees Teadmiseks: Rahvaalgatus.ee https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/fa2f7307-5a9d-4142-bb78-de483070bccf

  2. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine

    Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 1529 Riigikogu juhatus otsustab: Võtta menetlusse Päästeliidu k.a 24. jaanuaril algatatud kollektiivne pöördumine „Maksustame ilutulestikuga paugutamise vabatahtlike päästjate toetuseks“ ja edastada see menetlemiseks rahanduskomisjonile. (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Riigikogu esimees

  3. Algatus saadeti Riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

  4. Algatus kogus 1000 allkirja

  5. Algatus kogus 100 allkirja

Kommentaarid

  1. Kergetööstuse Tuletõrjeklubi

    Ilutulelstiku luksusmaksu toetamine

    Toetame ilutulestiku luksusmaksu täielikult ja tugevalt, sest viimastel aastatel on kujunenud tavaks iga pisikese kontserdikese puhul linnas, eriti Tallinna Lauluväljakul, hakata tulistama isegi keskkööl, nagu oleks sõda lahti. Müra on linnas niigi palju ja seda peaks hoopis vähendama. Lisaks kannatavad selle all väikesed lapsed, kes äratatakse armutult keskkööl laskmisega üles. Kõigele lisaks lendavad põlevad paberist kestad laiali ja võivad kuival ajal süüdata suvalise koha, ka puust elumaja. Olen neid paberist poolpõlevaid (poolpõlenud) kolusid leidnud oma aiast tihti pärast pidustusi Kadroru pargis (laskmine ca. 100 m kaugemal), sõltuvalt tuulest, samuti pärast uue aasta saabumist. Ilutulestiku laskmine on muutunud väga massiliseks raha tuulde loopimiseks ning rahulike elanike häirimiseks. Lisaks puudub neil tihti esteetiline ilu. Eriti ohtlike artiklite hulgas peaksid olema samuti nn. "hiina laternad", mis võivad põlevana laskuda suvalisse kohta, ka bensiinijaama. Õnneks Tallinnas kasutatakse neid vähem, kuid maal mõnikord. Kergetööstuse Tuletõrjeklubi

    1. Juta Vesmann

      Miks ei saa allkirjastada panga sisse logimise kaudu! Tahan ka allkirjastada aga vastavad võimalused puuduvad! Soovin, et eraisikutele müük keelustatakse! Inimestele,loomadele, lindudele eluohtlik, mürgine,loodust saastav ja rahu rikkuv tegevus! Isegi jõulud ei ole rahuaeg, jaanipäevast rääkimata!Inimesed ei oska neid kasutadagi, et mitte ohtu seada ennast ja teisi! See ei ole laste mänguasi!

  2. Tiiu Relve

    See paugutamine on läinud üle igasuguste piiride, ehk paneb raha natukenegi piiri.

    Ohutusnõued on paljudele täiesti tundmatud

  3. Allar Olgo

    Mis täpsemalt takistaks lätis alkoholi järel käies ka paari aktsiisivaba raketti kaasavõtmast?

    Arvestage reaalse eluga ka ..

    1. Juta Vesmann

      Minge Lätti elama, kes ei saa ilma alko ja pauguta elada!Mina sellistest puudust ei tunne! Jooge surnuks ennast!See ühiskond vajab tugevat ravi!

  4. Arne Seppar

    Ajuvaba

    Malsustada oskab igaüks! Mõelge parem raha õiglasemale jaotamisele eelarvest...Ajuvabaks muutub juba see raha kasserimine läbi igasugu lollide maksude!

  5. Aili Kõre Villak

    Ajuvaba paugutamine tõepoolest.

    No paugutada pole ka koguaja vaja. See on tõesti ajuvaba.

  6. Piret Aus

    1 rakett hävitas ühe pere elutöö: Nurmiko aiandi.

    Reeli Ungerson, Nurmiko perenaine kirjutab oma FB kontol 1.jaanuaril 2019 kl 20.00 Tere meie uus aasta hakkas võimsalt, üks rakett hävitas kogu meie pere elutöö. Nurmiko aiand oli 100 % pereettevõte ja oma kätega ehitatud - südamega loodud. Nurmiko on üks Eesti vanimaid ja suurimaid aiandusettevõtteid. Minu üleskutse oleks piirata rakettide ja ilutulestiku kasutamist.

  7. Maarja-Leena Saar

    Kollektiivne pöördumine võeti menetlusse 29. jaanuar 2019

    Riigikogu juhatus võttis menetlusse Päästeliidu k.a 24. jaanuaril algatatud kollektiivse pöördumise „Maksustame ilutulestikuga paugutamise vabatahtlike päästjate toetuseks“ ja edastas selle menetlemiseks rahanduskomisjonile. Ühtlasi palub Riigikogu juhatus rahanduskomisjonil pöördumise menetlemisel kaasata ka õiguskomisjoni. Kohe oleme uuendamas ka menetlusinfot.