Maksustame ilutulestikuga paugutamise vabatahtlike päästjate toetuseksArvamusfestival

Päästeliit,
383 allkirja
ALLKIRJASTA

617 häält puudu riigikokku saatmiseks. Hääletamise tähtaeg: .

Lõppenud suvi oli põlengute hulga ja ulatuse tõttu Eestis erakordne. Päästetöödel osales kokku 110 komandot – 55 riiklikku ja täpselt sama palju vabatahtlikke komandosid ning 2257 päästjat – 1851 kutselist ja 406 vabatahtlikku päästjat. Raskeim katsumus oli 11 ööd ja päeva kestnud Vikipalu metsapõleng juuni teises pooles Harjumaal, kus 22 riikliku komando kõrval võitles oma vabast ajast ja pere kõrvalt 85 päästjat 17 priitahtlikust komandost, lisaks veel ligi 400 vabatahtlikku nii tavakodanike seast kui ka Kaitseliidust ja Reservpäästerühmast. 

Riigi elupäästevõimekus oli Päästeameti hinnangul koguni seitsmel korral sel suvel ülekoormuse tõttu ohus. Selles, et olukord ei muutunud kordki kriitiliseks, on suur roll kindlasti ka vabatahtlike panusel. Vabatahtlike maa- ja merepäästjate roll Eesti turvalisuse tagamisel on kaalukas ja see kasvab iga päevaga. Kui veel selle kümnendi alguses oli Eestis vaid 300 entusiasti, kes oma vabast ajast tõttasid päästma ohtu sattunud inimesi ja vara, siis nüüdseks on 115 vabatahtlikus päästekomandos, 35 merepäästeühingus ja 4 reservpäästerühmas kokku üle 3000 vabatahtliku maa- ja merepäästja.

Eesti on jõudnud seisu, kus riik ootab vabatahtlikelt järjest suuremat panust siseturvalisuse tagamisel. Juba praegu reageerivad priitahtlikud päästjad ligi veerandile kõikidest väljakutsetest maapiirkondades ja merel oleme enamasti juba esmareageerijad. Lisaks on vabatahtlikud iga aasta teinud mitmeid tuhandeid tunde ennetustööd. 

Üha suuremat vastutust vabatahtlikud kindlasti ei karda, kuid nagu see suvi tõestas on nende võimetel piirid. Ennekõike on probleem komandode päevinäinud tehnikas, mis sai metsatulekahjudes kõvasti vatti, ja mis mitmelgi pool vajab suviste pingutuste tõttu täna kapitaalremonti. Vabatahtlike entusiasm ja kuldsed käed teevad need keskmiselt 30 aastat vanad masinad kindlasti korda, aga pikalt enam nii äärmuslikes tingimustes inimeste elu ja vara kaitsta igal pool ei ole võimalik.

Kriitiline suvi tõi teravalt esile vabatahtlikke päästjaid koondava Päästeliidu juba aasta tagasi sõnastatud probleemi, et ligi 2 miljoni euro suurusest iga-aastasest riigi toetusest kahjuks ei piisa, et vabatahtlikud suudaksid uuenda oma masinaparki ja tehnikat, rääkimata seniste komandode renoveerimisest või uute ehitamisest. Selleks, et täita Päästeameti seatud sihti – tagada 2025. aastaks Eestis Põhjamaadega võrdne ohutustase. 
Vabatahtliku pääste võimekuse tõstmine eeldab märksa suuremaid investeeringuid – kokku kuni 8 miljonit eurot aastas, mille osas ei oota Päästeliit aga niivõrd riigi abi, vaid soovib Eestis juurutada Euroopas levinud tava, kus vabatahtlikku päästet toetavad ennekõike inimesed ja ettevõtted läbi annetuste ja toetuste ning kohalikud kogukonnad ja omavalitsused.  

Selle patiseisu võimalikuks lahendamiseks käidi tänavusel Arvamusfestivalil välja idee, mis ootab nüüd Sinu toetusallkirja:

ETTEPANEK

Teeme Riigikogule ettepaneku, et kehtestame luksusmaksu ilutulestikule, millega kindlustame, et igalt pürotehnikale kulutatud eurolt läheb vabatahtlike päästjate toetuseks kindel protsent. 

Me kindlasti ei väida, et ilutulestik oleks selgelt tajutav põhjus tuleõnnetustele, kuid ennekõike on tegemist luksuskaubaga, mille aastavahetusel, jaanipäeval, pulmades, sünni- ja muudel tähtpäevadel taevasse tulistamine on paratamatult ohuallikas, mille tagajärgedega peavad lõpuks tegelema ka vabatahtlikud päästjad.

Meil ei ole täna kalkulatsiooni, kui suur see ilutulestiku luksusmaks võiks olla, kuid me soovime algatada ennekõike arutelu, et tajuda ühiskonna üldist hinnangut, kas sarnane luksuskauba maksustamine on võimalus, millega on võimalik vaakumist päästa vabatahtlike päästjate rahastamine ja seeläbi anda oluline panus kogu ühiskonna turvalisemaks muutmisesse.   

Tule ja anna oma allkiri vabatahtlike maa- ja merepäästjate toetuseks. 
383 allkirja

617 häält puudu riigikokku saatmiseks. Hääletamise tähtaeg: .

Anna sellele algatusele oma allkiri!

Allkirjastada saad ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Ennast identifitseerimata ei saa algatusele häält anda.

Kommentaarid

  1. Kergetööstuse Tuletõrjeklubi

    Ilutulelstiku luksusmaksu toetamine

    Toetame ilutulestiku luksusmaksu täielikult ja tugevalt, sest viimastel aastatel on kujunenud tavaks iga pisikese kontserdikese puhul linnas, eriti Tallinna Lauluväljakul, hakata tulistama isegi keskkööl, nagu oleks sõda lahti. Müra on linnas niigi palju ja seda peaks hoopis vähendama. Lisaks kannatavad selle all väikesed lapsed, kes äratatakse armutult keskkööl laskmisega üles. Kõigele lisaks lendavad põlevad paberist kestad laiali ja võivad kuival ajal süüdata suvalise koha, ka puust elumaja. Olen neid paberist poolpõlevaid (poolpõlenud) kolusid leidnud oma aiast tihti pärast pidustusi Kadroru pargis (laskmine ca. 100 m kaugemal), sõltuvalt tuulest, samuti pärast uue aasta saabumist. Ilutulestiku laskmine on muutunud väga massiliseks raha tuulde loopimiseks ning rahulike elanike häirimiseks. Lisaks puudub neil tihti esteetiline ilu. Eriti ohtlike artiklite hulgas peaksid olema samuti nn. "hiina laternad", mis võivad põlevana laskuda suvalisse kohta, ka bensiinijaama. Õnneks Tallinnas kasutatakse neid vähem, kuid maal mõnikord. Kergetööstuse Tuletõrjeklubi

    1. Tiiu Relve

      See paugutamine on läinud üle igasuguste piiride, ehk paneb raha natukenegi piiri.

      Ohutusnõued on paljudele täiesti tundmatud

      1. Allar Olgo

        Mis täpsemalt takistaks lätis alkoholi järel käies ka paari aktsiisivaba raketti kaasavõtmast?

        Arvestage reaalse eluga ka ..

        1. Arne Seppar

          Ajuvaba

          Malsustada oskab igaüks! Mõelge parem raha õiglasemale jaotamisele eelarvest...Ajuvabaks muutub juba see raha kasserimine läbi igasugu lollide maksude!

          1. Aili Kõre Villak

            Ajuvaba paugutamine tõepoolest.

            No paugutada pole ka koguaja vaja. See on tõesti ajuvaba.