Maksustame ilutulestikuga paugutamise vabatahtlike päästjate toetuseks

Päästeliit,
Arvamusfestival

Maksustame ilutulestikuga paugutamise vabatahtlike päästjate toetuseks



Vabatahtlike maa- ja merepäästjate roll Eesti turvalisuse tagamisel kasvab iga päevaga. Kui veel selle kümnendi alguses oli Eestis vaid 300 entusiasti, kes oma vabast ajast tõttasid päästma ohtu sattunud inimesi ja vara, siis nüüdseks on 115 vabatahtlikus päästekomandos, 35 merepäästeühingus ja 4 reservpäästerühmas kokku üle 3000 vabatahtliku maa- ja merepäästja.

Eesti on jõudnud seisu, kus riik ootab vabatahtlikelt järjest suuremat panust siseturvalisuse tagamisel. Juba praegu reageerivad priitahtlikud päästjad ligi veerandile kõikidest väljakutsetest maapiirkondades ja merel oleme enamasti juba esmareageerijad. Lisaks on vabatahtlikud iga aasta teinud mitmeid tuhandeid tunde ennetustööd. 

Et täita päästeameti seatud sihti ja tagada 2025. aastaks Eestis Põhjamaadega võrdne ohutustase, kus inimesi hukkuks ja õnnetusi juhtuks praegusest veelgi vähem, tuleb vabatahtlikul päästel oma haaret ühiskonnas veelgi laiendada. See aga eeldab järjest suuremaid investeeringuid, mille osas ei oota vabatahtlikke ühendav Päästeliit aga niivõrd riigi abi, kuivõrd tahab Eestis juurutada Euroopas levinud tava, kus vabatahtlikku päästet toetavad ennekõike inimesed ja ettevõtted läbi annetuste ja toetuste. 

Viimase aastaga on küll toetajate read oluliselt laienenud, kuid riigi iga-aastase ligi 2 miljoni eurose panuse kõrval on seda siiski kaugelt veel liiga vähe, et vabatahtlikel oleks võimalik uuendada oma tehnikat või masinaparki, mille valmimisaasta jääb paljudel juhtudel endiselt eelmise sajandi 70. ja 80. aastatesse ning püsib koos tänu entusiastide kuldsetele kätele. Rääkimata investeeringutest uute komandode rajamiseks või praeguste renoveerimiseks, et need muutuksid Eesti külade ja kogukondade turvalisuse keskusteks, mis muuhulgas annab õnnetuste ja katastroofide puhul inimestele peavarju ning kus tegeletakse aktiivse ennetustöö ja koolitusega, et inimesi oskaksid käituda ükskõik millise hädaolukorra puhul. 

Selle patiseisu võimalikuks lahendamiseks käidi tänavusel Arvamusfestivalil välja idee, mis ootab nüüd Sinu hinnanguid, kommentaare, arvutusi ja täiendusi:

IDEE

Teeme Riigikogule ettepaneku, et kehtestame luksusmaksu ilutulestikule, millega kindustame, et igalt pürotehnikale kulutatud eurolt läheb vabatahtlike päästjate toetuseks kindel protsent. 

Me kindlasti ei väida, et ilutulestik oleks selgelt tajutav põhjus tuleõnnetustele, kuid ennekõike on tegemist luksuskaubaga, mille aastavahetusel, jaanipäeval, pulmades, sünni- ja muudel tähtpäevadel taevasse tulistamine on paratamatult ohuallikas, mille tagajärgedega peavad lõpuks tegelema ka vabatahtlikud päästjad.

Meil ei ole täna selget kalkulatsiooni, kui suur see ilutulestiku luksusmaks võiks olla, kuid me soovime algatada ennekõike arutelu, et tajuda ühiskonna üldist hinnangut, kas sarnane luksuskauba maksustamine on võimalus, millega on võimalik vaakumist päästa vabatahtlike päästjate rahastamine ja seeläbi anda oluline panus kogu ühiskonna turvalisemaks muutmisesse.   

Kas tahad selle algatuse edasise käekäiguga kursis olla?

Kommentaarid

  1. Kergetööstuse Tuletõrjeklubi

    Ilutulelstiku luksusmaksu toetamine

    Toetame ilutulestiku luksusmaksu täielikult ja tugevalt, sest viimastel aastatel on kujunenud tavaks iga pisikese kontserdikese puhul linnas, eriti Tallinna Lauluväljakul, hakata tulistama isegi keskkööl, nagu oleks sõda lahti. Müra on linnas niigi palju ja seda peaks hoopis vähendama. Lisaks kannatavad selle all väikesed lapsed, kes äratatakse armutult keskkööl laskmisega üles. Kõigele lisaks lendavad põlevad paberist kestad laiali ja võivad kuival ajal süüdata suvalise koha, ka puust elumaja. Olen neid paberist poolpõlevaid (poolpõlenud) kolusid leidnud oma aiast tihti pärast pidustusi Kadroru pargis (laskmine ca. 100 m kaugemal), sõltuvalt tuulest, samuti pärast uue aasta saabumist. Ilutulestiku laskmine on muutunud väga massiliseks raha tuulde loopimiseks ning rahulike elanike häirimiseks. Lisaks puudub neil tihti esteetiline ilu. Eriti ohtlike artiklite hulgas peaksid olema samuti nn. "hiina laternad", mis võivad põlevana laskuda suvalisse kohta, ka bensiinijaama. Õnneks Tallinnas kasutatakse neid vähem, kuid maal mõnikord. Kergetööstuse Tuletõrjeklubi