Maksustame ilutulestikuga paugutamise vabatahtlike päästjate toetuseks
, - Ühisloomes
- Allkirjastamisel
- Riigikogus
- Arhiveeritud
1355 allkirja
Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta.
Algatuse menetlus on lõppenud. Vaata menetlust.
Riigi elupäästevõimekus oli Päästeameti hinnangul koguni seitsmel korral sel suvel ülekoormuse tõttu ohus. Selles, et olukord ei muutunud kordki kriitiliseks, on suur roll kindlasti ka vabatahtlike panusel. Vabatahtlike maa- ja merepäästjate roll Eesti turvalisuse tagamisel on kaalukas ja see kasvab iga päevaga. Kui veel selle kümnendi alguses oli Eestis vaid 300 entusiasti, kes oma vabast ajast tõttasid päästma ohtu sattunud inimesi ja vara, siis nüüdseks on 115 vabatahtlikus päästekomandos, 35 merepäästeühingus ja 4 reservpäästerühmas kokku üle 3000 vabatahtliku maa- ja merepäästja.
Eesti on jõudnud seisu, kus riik ootab vabatahtlikelt järjest suuremat panust siseturvalisuse tagamisel. Juba praegu reageerivad priitahtlikud päästjad ligi veerandile kõikidest väljakutsetest maapiirkondades ja merel oleme enamasti juba esmareageerijad. Lisaks on vabatahtlikud iga aasta teinud mitmeid tuhandeid tunde ennetustööd.
Üha suuremat vastutust vabatahtlikud kindlasti ei karda, kuid nagu see suvi tõestas on nende võimetel piirid. Ennekõike on probleem komandode päevinäinud tehnikas, mis sai metsatulekahjudes kõvasti vatti, ja mis mitmelgi pool vajab suviste pingutuste tõttu täna kapitaalremonti. Vabatahtlike entusiasm ja kuldsed käed teevad need keskmiselt 30 aastat vanad masinad kindlasti korda, aga pikalt enam nii äärmuslikes tingimustes inimeste elu ja vara kaitsta igal pool ei ole võimalik.
Kriitiline suvi tõi teravalt esile vabatahtlikke päästjaid koondava Päästeliidu juba aasta tagasi sõnastatud probleemi, et ligi 2 miljoni euro suurusest iga-aastasest riigi toetusest kahjuks ei piisa, et vabatahtlikud suudaksid uuenda oma masinaparki ja tehnikat, rääkimata seniste komandode renoveerimisest või uute ehitamisest. Selleks, et täita Päästeameti seatud sihti – tagada 2025. aastaks Eestis Põhjamaadega võrdne ohutustase.
Vabatahtliku pääste võimekuse tõstmine eeldab märksa suuremaid investeeringuid – kokku kuni 8 miljonit eurot aastas, mille osas ei oota Päästeliit aga niivõrd riigi abi, vaid soovib Eestis juurutada Euroopas levinud tava, kus vabatahtlikku päästet toetavad ennekõike inimesed ja ettevõtted läbi annetuste ja toetuste ning kohalikud kogukonnad ja omavalitsused.
Selle patiseisu võimalikuks lahendamiseks käidi tänavusel Arvamusfestivalil välja idee, mis ootab nüüd Sinu toetusallkirja:
ETTEPANEK
Teeme Riigikogule ettepaneku, et kehtestame luksusmaksu ilutulestikule, millega kindlustame, et igalt pürotehnikale kulutatud eurolt läheb vabatahtlike päästjate toetuseks kindel protsent.
Me kindlasti ei väida, et ilutulestik oleks selgelt tajutav põhjus tuleõnnetustele, kuid ennekõike on tegemist luksuskaubaga, mille aastavahetusel, jaanipäeval, pulmades, sünni- ja muudel tähtpäevadel taevasse tulistamine on paratamatult ohuallikas, mille tagajärgedega peavad lõpuks tegelema ka vabatahtlikud päästjad.
Meil ei ole täna kalkulatsiooni, kui suur see ilutulestiku luksusmaks võiks olla, kuid me soovime algatada ennekõike arutelu, et tajuda ühiskonna üldist hinnangut, kas sarnane luksuskauba maksustamine on võimalus, millega on võimalik vaakumist päästa vabatahtlike päästjate rahastamine ja seeläbi anda oluline panus kogu ühiskonna turvalisemaks muutmisesse.
Tule ja anna oma allkiri vabatahtlike maa- ja merepäästjate toetuseks.
Menetlusinfo
Algatuse menetlus Riigikogus on lõppenud
Otsustati esitatud ettepanek tagasi lükata.
Arutelu Rahanduskomisjonis
"Rahanduskomisjoni 4. juuni 2019 arutelu tulemusena otsustas komisjon konsensuslikult (Dmitri Dmitrijev, Tiit Kala, Aivar Kokk, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Natalia Malleus, Urmas Reitelmann, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut, Andres Sutt, Aivar Sõerd), et ei nõustu kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekutega. Kollektiivse pöördumise esitajatele edastatakse komisjoni vastuskiri. Vastuskirjas: Rahanduskomisjon arutab vabatahtliku pääste lisarahastuse võimalusi 2020. aasta eelarve menetlemise raames."
- protokollPDF, 335.421KiB. Riigikogu dokumendiregistris.
- Protokoll asiceDigidoc, 339.256KiB. Riigikogu dokumendiregistris.
Arutelu Rahanduskomisjonis
Otsustati jätkata arutelu komisjonis.
- ProtokollPDF, 262.993KiB. Riigikogu dokumendiregistris.
- Protokoll asiceDigidoc, 268.43KiB. Riigikogu dokumendiregistris.
Algatus menetlusse võetud
Algatus on edastatud menetlemiseks Rahanduskomisjonile.
- 29.01.2019 juhatuse istungi protokollPDF, 165.708KiB. Riigikogu dokumendiregistris.
- 29.01.2019 juhatuse istungi protokollDigidoc, 174.389KiB. Riigikogu dokumendiregistris.
- Kollektiivse pöördumise menetlusse võtminePDF, 151.664KiB. Riigikogu dokumendiregistris.
- Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmineDigidoc, 155.284KiB. Riigikogu dokumendiregistris.
Algatus jõudis Riigikokku
Algatus saadeti Riigikokku
Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.
Algatus kogus 1000 allkirja
Algatus kogus 100 allkirja
Kommentaarid
| Nimi | Isikukood | Allkiri |
|---|---|---|
Ilutulelstiku luksusmaksu toetamine
Toetame ilutulestiku luksusmaksu täielikult ja tugevalt, sest viimastel aastatel on kujunenud tavaks iga pisikese kontserdikese puhul linnas, eriti Tallinna Lauluväljakul, hakata tulistama isegi keskkööl, nagu oleks sõda lahti. Müra on linnas niigi palju ja seda peaks hoopis vähendama. Lisaks kannatavad selle all väikesed lapsed, kes äratatakse armutult keskkööl laskmisega üles. Kõigele lisaks lendavad põlevad paberist kestad laiali ja võivad kuival ajal süüdata suvalise koha, ka puust elumaja. Olen neid paberist poolpõlevaid (poolpõlenud) kolusid leidnud oma aiast tihti pärast pidustusi Kadroru pargis (laskmine ca. 100 m kaugemal), sõltuvalt tuulest, samuti pärast uue aasta saabumist. Ilutulestiku laskmine on muutunud väga massiliseks raha tuulde loopimiseks ning rahulike elanike häirimiseks. Lisaks puudub neil tihti esteetiline ilu. Eriti ohtlike artiklite hulgas peaksid olema samuti nn. "hiina laternad", mis võivad põlevana laskuda suvalisse kohta, ka bensiinijaama. Õnneks Tallinnas kasutatakse neid vähem, kuid maal mõnikord. Kergetööstuse Tuletõrjeklubi
Miks ei saa allkirjastada panga sisse logimise kaudu! Tahan ka allkirjastada aga vastavad võimalused puuduvad! Soovin, et eraisikutele müük keelustatakse! Inimestele,loomadele, lindudele eluohtlik, mürgine,loodust saastav ja rahu rikkuv tegevus! Isegi jõulud ei ole rahuaeg, jaanipäevast rääkimata!Inimesed ei oska neid kasutadagi, et mitte ohtu seada ennast ja teisi! See ei ole laste mänguasi!
See paugutamine on läinud üle igasuguste piiride, ehk paneb raha natukenegi piiri.
Ohutusnõued on paljudele täiesti tundmatud
Mis täpsemalt takistaks lätis alkoholi järel käies ka paari aktsiisivaba raketti kaasavõtmast?
Arvestage reaalse eluga ka ..
Minge Lätti elama, kes ei saa ilma alko ja pauguta elada!Mina sellistest puudust ei tunne! Jooge surnuks ennast!See ühiskond vajab tugevat ravi!
Ajuvaba
Malsustada oskab igaüks! Mõelge parem raha õiglasemale jaotamisele eelarvest...Ajuvabaks muutub juba see raha kasserimine läbi igasugu lollide maksude!
Ajuvaba paugutamine tõepoolest.
No paugutada pole ka koguaja vaja. See on tõesti ajuvaba.
1 rakett hävitas ühe pere elutöö: Nurmiko aiandi.
Reeli Ungerson, Nurmiko perenaine kirjutab oma FB kontol 1.jaanuaril 2019 kl 20.00 Tere meie uus aasta hakkas võimsalt, üks rakett hävitas kogu meie pere elutöö. Nurmiko aiand oli 100 % pereettevõte ja oma kätega ehitatud - südamega loodud. Nurmiko on üks Eesti vanimaid ja suurimaid aiandusettevõtteid. Minu üleskutse oleks piirata rakettide ja ilutulestiku kasutamist.
Kollektiivne pöördumine võeti menetlusse 29. jaanuar 2019
Riigikogu juhatus võttis menetlusse Päästeliidu k.a 24. jaanuaril algatatud kollektiivse pöördumise „Maksustame ilutulestikuga paugutamise vabatahtlike päästjate toetuseks“ ja edastas selle menetlemiseks rahanduskomisjonile. Ühtlasi palub Riigikogu juhatus rahanduskomisjonil pöördumise menetlemisel kaasata ka õiguskomisjoni. Kohe oleme uuendamas ka menetlusinfot.