Ettepanek
Selleks et suurendada eakate isiklikku vastutust ja iseseisvat hakkamasaamist, tuleb riigil toetada eakatele kohandatud kortermajade ja tegusate eakate teenusmajade loomist.
Eakate väärikat, turvalist ja mugavat vananemist toetavad modernsed korterid peavad vastama eakate vajadustele, olema turvaelementidega (nt hädaabinupud) ning vajalike teenustega varustatud. Kortermajas võiks olla iseteenindusega restoran, perearsti vastuvõtt, ööpäevane meditsiiniõe valve, samuti kogukonnaruumid näiteks raamatukogu ja käsitööruumi näol. Korteri üüris sisalduks koristamine. Lisateenused saaksid olla iluteenused, võimlemissaal, pesupesemine, miks mitte ka ühissaun. Kortermaja esimese korruse restoran ja muud ruumid võiksid olla ka üldsusele kasutatavad.
Sellised teenusmajad peavad paiknema elu keskel, näiteks Tallinna kesklinnas ning olema ühistranspordiga hästi ühendatud. Kogu maja ja kõik korterid peavad olema ligipääsetavad ka liikumisraskustega inimestele. Korterid oleksid eakatele peamiselt väljaüüritavad, kuid peaks olema võimalus neid ka osta.
Põhjendus
Täna on vanemaealistel valida, kas elada kodus, hooldekodus või pere juures. Teenusmajade lisandumine suurendab inimeste turvatunnet, kuna elatakse küll iseseisvalt, kuid kogukondlikult on lahendatud erinevad (sotsiaal)teenused. Teenusmaja annaks iseseisvalt hakkama saavatele eakatele enesemääramisõiguse ja aitaks vabaneda üleliigsetest kohustustest (nt oma kinnisvara hooldamine). Lisaks vabastaks see palju inimesi oma vanemate või vanavanemate hoolduskohustusest: need inimesed saavad pühenduda tööl käimisele ja oma perekonnale, teades, et vanemad on turvalises kohas ja nende eest hoolitsetakse, kui vaja.
Ettepaneku realiseerimine riigipoolse soodustamisena eeldab tõenäoliselt sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmist. Olenevalt täpsest skeemist võib tekkida vajadus muuta ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust.
Kui sellised majad luua riigi või omavalitsuste toega, eeldab see riigieelarvest raha. Kui seda teha eraalgatusena, siis jääb riigi/omavalitsuse kanda vaid teenuste osutamisega seotud kulud. Võiks kasutada era- ja avaliku sektori koostööd (PPP-tehinguid), kus teenusmaja rajab erasektor, miks mitte ka kogudused, kuid riik ostab sealt teenuseid või ostab teenusmaja ajapikku välja. Riigi roll on motiveerida erafirmasid, tulundusühinguid või teisi huvitatud osapooli osalema ehitushankel eesmärgiga elamispinna hind lõpptarbijale võimalikult soodsaks viia. Üheks võimaluseks on Kredexi toetuste kaudu selliste majade ehitamist suunata. Kui see toimuks ilma igasuguse riigi sekkumiseta, oleks tulemuseks turuhinnaga elamispind, mis käiks paljudele üle jõu.
Kui tahta lahendada teenusmajade teke koostöös erasektoriga, peaks riik/omavalitsus mõtlema ennekõike sellele, millised toimivad majanduslikud hoovad paneksid eraettevõtteid investeerima. Näiteks maksuteema. Lisaks erainvesteeringute meelitamiseks sobivate soodustuste loomisele tuleb kindlasti mõelda ka tagatistele ja seaduses kirjeldatud mehhanismidele, mis annavad eakatele ja riigile kindlustunde, et taolisse teenusmajja elamispinda soetades või seda üürides on tagatud teenusmaja kompleksi sihipärane toimimine.
Teenusmajade loomise soodustamine seostub Vabariigi Valitsuse algatatud elamufondi arendamise toetusega, mille eesmärk on tagada väheste ülalpidamiskuludega energiatõhusate munitsipaalkorterite olemasolu, mis avaldaks positiivset mõju piirkondade ettevõtluskeskkonnale ja parandaks elukeskkonda laiemalt. Kuigi nimetatud toetuse eesmärgid on teised, näitab see ikkagi riigi valmidust panustada eluasemefondi, mida sisuliselt ka teenusmajade süsteemi loomine tähendab. Kaaluda saab nende kahe idee seostamist, kuid siis tuleks planeerimisel ka vanemaealiste teenusemajade vajadusi arvesse võtta ja mitte tavalist elumaja ehitada.
Üheks finantseerimisvõimaluseks võiks olla ka pensionifondide raha paigutamine.
Rahvusvahelised analoogid
Rahvusvahelisi näiteid on pigem riikidest, kus hoolduskoormus on riigil või omavalitsusel, mitte perekondadel. Näiteid leidub Rootsist, Soomest, Suurbritanniast.Sarnane lahendus on kasutusel Kanadas elavatel eestlastel: kogukonna-algatusena toimiv MTÜ Ehatare pakub kogukonnas elamise ja põetusteenust (sarnaneb erihoolekandele). Mõlema teenuse puhul on ööpäevaringne õevalve, arst külastab keskust kaks korda nädalas. Põetamise teenust toetatakse osaliselt Ontario provintsi eelarvest. Osa kulusid kaetakse ravikindlustusest, nt arstiabi ja ravimid. Ehatares korraldatakse ka vabaajategevusi, eakaid külastab juuksur. Toitlustamine on korraldatud kohapeal.
Kas keegi ei loe siis kommentaare- ei saa ju anda toetusallkirja, kui pole nutitelefoni ega ID kaardi lugejat. Tehke ometi mingi
võimalus allkirja andmiseks. Väga head ideed ju. Neid peaks kohe kohe rakendama hakkama !
No ei saa anda allkirja!
Tere! Rahvaalgatus.ee on loodud kollektiivsete pöördumiste toetajatele digiallkirja andmiseks. Mis tahes muu viis oma isiku tuvastamiseks ei võrdu digiallkirjastamisega. Näeme, et digiallkirju lisandub pidevalt, seega laiemat digiallkirjastamise probleemi ei esine. Selleks, et aru saada, miks Teie ei saanud algatust digiallkirjastada, oleks meile suureks abiks, kui saadate meile ekraanipildi (screenshot) rahvaalgatus.ee tagasisideakna kaudu. Vajutage ?-nupule (ekraani paremal all nurgas) ning seal aknas vajutage kaamera-märki ning ongi ekraanipilt meile läkitatud. Heade soovidega
Väga hea algatus ja loodan, et sellega ei juhtu nii nagu enamike varasemate algatustega, et selleks nad jäävadki.
Selgituseks on see, et hulga raha ja häid mõtteid raisatud nn. "jääkeldri" algatused sumbusid kusagile ja keegi ei tea, kuhu ja mis neist sai.
2013. aastal toimunud Rahvakogu (nn jääkeldri algatus) üheks konkreetseks tulemuseks ongi seesama kollektiivsete pöördumiste õigus ja rahvaalgatusveeb. Kogu loetelu otsestest ja kaudsetest tulemustest on kenasti siin, soovitan tutvuda: https://rahvakogu.ee/2013-rahvakogu/
Hea algatus
Praegu saan ma aru, et see algatus on nagu linna vanadele, kuid ka maal on vanadele , kes saavad iseendaga hakkama, kuid elavad asulatest üksinda kusagil kaugel maanurgas. Ka maal on palju tühje kortermaju ja endisi kolhoosi-sovhoosi kontoreid, mis annaks võimaluse korral korrastada ja remontida nendele inimestele, kes on üksikuks jäänud , kuid ei soovi veel hooldekodusse minna. See on väga hea algatus, sest paljudel ei ole ka aitajaid . Et oleks selleks ikka vahendeid ja jaksu.
Toetan üritust täielikult, kuid toetusallkirja andmine ei õnnestu kuidagi.
Minu arvutis on mu oma kontole ligipääs Windows 10 keskkonna poolt pikemat aega takistatud. ma ei saa uuendada oma ID kaardi lugemise tarkvara.
Tere! Kas olete leidnud võimaluse digiallkirjastamiseks? Jah, erinevad tarkvarad ning nende uuendamine võib olla vajalik, et digiallkirjastamine arvutis töötaks. Saame täpsemat nõu anda, kui saadate oma teate läbi tagasiside akna. Vajutage ?-nupule (ekraani paremal all nurgas) ning siis avaneb tagasiside aken, kuhu saate oma teate kirjutada. Heade soovidega
Eakate korterid
See ettepanek on väga tore,ainult miks peaksid sellised majad Tallinna kesklinnas asuma.Kui teenused on tagatud,siis ei ole ju transporti vajadus kuigi suur.Samuti oleks väga tore,kui sellised majad asuksid ka mujal Eestis
Toetan algatust!
Algatust tuleks kohe hakkama ellu viima! Tallinnas eelkõige kus on eakaid kõige rohkem.Kindlasti uus linnavalitsus saab sellega hakkama!
Tallinnasse kavandatakse esimest seenioride teenusmaja
Uue eakuse rahvakogusse teenusmaja idee esitanud Liis Klaari eestvedamisel kavandataksegi Tallinnasse aadressile Nafta 1a teenusmaja: https://60pluss.postimees.ee/4444627/teenusmaja-tuleb-eesti-esimese-eakate-elamu-asukoht-on-selgunud