Nõuame Looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. Kehtiv Metsaseadus annab võimaluse keskkonnaministrile raierahu välja kuulutada 15. aprillist kuni 15. juunini, aga lindude pesitsusaeg algab varem ja kestab kauem. Seega ei toeta piirangute praegune võimalik kestus Looduskaitseseaduses sätestatud eesmärki tahtlikult mitte häirida linde pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seaduse jõustumine ei tohiks vajada keskkonnaministri poolset väljakuulutamist, see peaks kehtima igal juhul ja alati.

Teeme ettepaneku teha parandused ja täiendused Looduskaitseseaduse järgmistesse paragrahvidesse:

1) LKS §14 täiendada lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil on pindalaliselt kaitse alla võetud kaitstavatel loodusobjektidel metsaraie keelatud ajavahemikul 15. märtsist kuni 31. augustini, välja arvatud § 17 sätestatud kaitstaval loodusobjektil vajalike tegevuste läbiviimiseks”.

2) Paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses: „(62) Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade hävitamise ja kahjustamise ning pesitsemise ja poegade üleskasvatamise aegse häirimise vähendamise eesmärgil on metsaraie keelatud ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juulini, välja arvatud käesoleva seaduse §14 lõikes 7 sätestatud juhul”.

Päästame Eesti Metsad MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing Eesti Roheline Liikumine Eesti Metsa Abiks Fridays For Future Eesti Erakond Eestimaa Rohelised Vastuhakk Väljasuremisele (XR) Tallinn Hiite Maja Maavalla Koda Eesti Tulevikuerakond Kose valla Loodusselts Raplamaa Loodushoiu MTÜ MTÜ Niilusoo SA Keskkonnateabe Ühendus Studio Viridis Loodusharidus Muraste Looduskool MTÜ Rannamänniku kaitseks MTÜ Roheline Pärnumaa MTÜ Roheline Läänemaa MTÜ Kogukonna Metsad Noored Rohelised Eesti Vegan Selts Roheline Kogukond Eesti Kultuuri Koda Eesti Püsimetsaühistu TÜH

Selgitus

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) tegi eelmisel kevadel Keskkonnaministeeriumile ettepaneku täiendada Looduskaitseseadust nii, et sigimisperioodil oleks kaitstavatel loodusobjektidel metsaraie keelatud 15. märtsist kuni 31. augustini ja mujal metsamaal 15. aprillist kuni 15. juulini. (EKO, 2020)

Keskkonnaministeeriumi tellimusel Tartu Ülikoolis tehtud analüüs „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed” näitab, et erametsades hukkus 2017. aasta kevadsuviste raiete tõttu vähemalt 71 000 linnupoega ja aasta hiljem vähemalt 84 000 linnupoega. Kõige hävitavamalt mõjub linnustikule kevadsuvisel perioodil lageraie, sest selle käigus hävivad nii maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes kui ka võrades pesitsevate lindude munad või lennuvõimetud pojad. (Mägi, 2019)

Metsalindude arvukus Eestis väheneb 42 600–58 800 haudepaari võrra aastas (EOÜ, 2019). Oleme jõudnud Euroopa Liidus langejate edetabeli esikolmikusse: viimase 40 aastaga on lindude arvukus vähenenud Eestis 48, Rootsis 41 ning Madalmaades 40 protsenti (Keskkonnaagentuur, 2021). Looduslikult esinevate linnuliikide arvukus väheneb suuremal osal euroliidu territooriumil, ja seda mõnel juhul väga kiiresti. Kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide esitatud haudelinnupopulatsioonide aruannetes on nii pikaajalises kui ka lühiajalises perspektiivis langustrendiga liikide osakaal 25% (Keskkonnaagentuur, 2021). Peamiselt bioloogilise tasakaalu ohustamise tõttu kujutab selline vähenemine endast tõsist ohtu looduskeskkonnale.

Õiguskantsleri seisukoht on, et keskkonnaminister võib metsaseaduse järgi piirata metsaraiet loomastiku ja linnustiku kaitseks nende sigimisperioodil mitme rindega puistus ja segapuistus 15. aprillist kuni 15. juunini. Ometi ei ole ükski keskkonnaminister siiani seadusega antud võimalust kasutanud ega raiepiiranguid oma määrusega kehtestanud. (EMA, 2019)

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Looduskaitseseaduse%20rakendamine.pdf

Õiguskantsler Ülle Madise vastas EMA vastavasisulisele päringule:

“Looduskaitseseaduse eesmärk on tagada loodusliku mitmekesisuse säilimine (LKS § 1 p 1) ja ka üks metsaseaduse (MS) eesmärkidest on tagada metsaelustiku mitmekesisus (MS § 2 lg-d 1 ja 2). Riigikogu täiendas 2008. aastal looduskaitseseadust ning lisas sinna normi, millega on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade kasvatamise ajal (LKS § 55 lg 61 ). Lindude tahtlik häirimine pesitsemise ja poegade kasvatamise ajal on lubatud üksnes hädakaitseks (LKS § 55 lg 3 p 1 ja lg 6 1 p 2). Keskkonnaamet võib anda loa pesade ja munade hävitamiseks, kahjustamiseks, kõrvaldamiseks või muud moodi lindude tahtlikuks häirimiseks elanikkonna või lennuohutuse huvides. Loa võib anda ka siis, kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade, kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks või õppe- või teadusotstarbel (LKS § 55 lg 3 p-d 2–5 ja lg 6 1 p-d 1 ja 2).

Seega on tahtlik lindude häirimine, eriti pesitsusajal, üldjuhul keelatud. Keelust üleastujaid võib karistada rahatrahviga (LKS § 743 ). Karistusseadustiku § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus (vt ka KarS § 16 lg-d 2–4). Tahtlikuks loetakse muu hulgas süütegu, mille isik paneb toime kaudse tahtlusega ehk kui ta peab võimalikuks, et linde pesitsusajal ja poegade kasvatamise ajal häiritakse, pesad ja munad hävitatakse või neid kahjustatakse. Riigikohus on öelnud, et „kui isik loob teadlikult sellise kausaalahela kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei suuda, oska ega ka taha kontrollida, kiidab ta need tagajärjed kaudse tahtluse tähenduses samal ajal ka heaks”. 1 Keskkonnainspektsioon võib keeldu eiravat isikut karistada ja temalt sisse nõuda ka loodusele tekitatud kahju (LKS § 77 lg-d 1 ja 2).

Raie piiramist loomade ja lindude kaitseks reguleerib ka metsaseadus. Selle seaduse § 40 lõike 10 kohaselt võib keskkonnaminister piirata raie loomastiku (sh linnustiku) kaitseks nende 1 RKKKo, 3-1-1-76-16, p-d 16, 17. 2 sigimisperioodil mitme rindega puistus ja segapuistus 15.04–15.06. Keskkonnaminister ei ole siiani seadusega antud võimalust kasutanud ega raiepiiranguid oma määrusega kehtestanud. Metsaseaduse § 40 lõige 10 on norm, mis võimaldab keskkonnaministril kehtestada üldise raiepiirangu ning ministri määrusega reguleeritud ja hõlmatud osas saab Keskkonnaamet raietaotluse lahendada määrusest lähtudes. Kui minister määrust kehtestanud ei ole, tuleb lähtuda LKS § 55 lõikest 6 1.”

Kõige rohkem ohustab linde elupaikade kadumine ja killustumine inimtegevuse tõttu. Näiteks jätab metsade raiumine ja uuendamine osad linnuliigid sobivast pesakohast ilma. Euroopas elavad looduslikult peamiselt rändlinnud, kes moodustavad ühispärandi. Tõhus linnukaitse tähendab ühist, mitmeid riike hõlmavat vastutusala (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, 2009).

Ka Euroopa Liidu Linnudirektiiv sätestab, et kõikide looduslikult esinevate linnuliikide tahtlik tapmine mis tahes viisil ja pesade ja munade tahtlik hävitamine, kahjustamine või kõrvaldamine peab olema liikmesriikides keelatud:

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed artiklis 1 osutatud liikide (so kõikide looduslikult esinevate linnuliikide) arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukuse kohandamiseks vastavalt sellele tasemele.

Artikkel 5

... võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid kõikide artiklis 1 osutatud linnuliikide (so kõikide looduslikult esinevate linnuliikide) üldise kaitsesüsteemi loomiseks, keelates eelkõige:

a) tahtliku tapmise või püüdmise mis tahes viisil;

b) pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesade kõrvaldamise;

c) linnumunade korjamise loodusest ja munade või tühjade koorte hoidmise;

d) lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on käesoleva direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline;

Allakirjutanud organisatsioonid ja üksikisikud soovivad muudatust Looduskaitseseadusesse, et tagada seaduse ühene tõlgendamine linnustiku ja loomastiku kaitseks.

Kasutatud kirjandus:

1. Eesti Keskkonnaühenduste Koda. (2020). Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust. https://media.voog.com/0000/0042/0647/files/2710_Looduskaitseseaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5ust-2.pdf.
2. Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). (2019). Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983–2018. https://www.eoy.ee/hirundo/files/Nellisi_Volke_2019-1.pdf.
3. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ: loodusliku linnustiku kaitse kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0147&from=DE.
4. Keskkonnaagentuur. (2021). Kuidas Eesti linnud elavad?. https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/kui-hasti-eesti-linnud-elavad.
5. Mägi, M. (2019). Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed. https://www.envir.ee/sites/default/files/kevadsuviste_raiete_voimalik_moju_metsalindudele_ja_seda_leevendavad_meetmed.pdf.
6. MTÜ Eesti Metsa Abiks. (2019). Looduskaitseseaduse rakendamine. https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Looduskaitseseaduse%20rakendamine.pdf.