Poliitilise dieedi kolm retsepti

Ivo Rull,

Algatuse menetlus Riigikogus on lõppenud. Vaata menetlust.

11.02.2019 • 28 allkirjaga
Toetame nutikat valitsemist, mille käigus vähendatakse erakondade rahastamist, Riigikogu liikmete kuluhüvitisi ja ministrite arvu. 

Toetame Vabaerakonna algatatud sellekohaste eelnõude vastuvõtmist Riigikogus, millega hoitakse kokku vähemalt 4 miljonit eurot aastas. 
 
Toetame säästetud raha suunamist kas sotsiaaltoetusteks, hariduse edendamiseks või sünnitusosakondade säilitamiseks Eesti erinevates maakonnakeskustes.

Seletuskiri 

 Vabaerakond on esitanud Riigikogus kolm seaduseelnõud, mis aitavad riigi kulusid kokku hoida:
 
1.      Seaduseelnõu 33, millega vähendatakse erakondadele riigieelarvest eraldatavat raha poole võrra ehk 2,7 miljoni euro võrra aastas. 
2.      Seaduseelnõu 636, millega vähendatakse riigi kulutusi valitsemisele, kaotades kolme ministri ja seitsme nõuniku ametikohad, kokkuhoiuga 450 000 eurot aastas.
3.      Seaduseelnõu 647, millega vähendatakse Riigikogu liikmete kuluhüvitisi 841 000 euro võrra aastas.
Tehes eelviidatud kärped, on võimalik hoida riigi raha kokku 4 miljoni euro võrra iga aasta.  Seda raha võiks kasutada muudeks otstarveteks, näiteks sünnitusosakondade säilitamiseks Eesti erinevates maakonnakeskustes
 
Kulude kärpimisest veel olulisem on eeskuju, mida erakonnad, valitsus ja Riigikogu liikmed taoliste sammudega Eesti ühiskonnale annavad. Oleme veendunud, et jutt riigireformist, sellega kaasnevast usalduse, tõhususe ja muude vooruste kasvust muutub veenvaks alles siis, kui poliitikud annavad selleks enesepiiranguga isiklikku eeskuju.
 
Vabaerakonda on sundinud neid probleeme tõstatama kolm peamist asjaolu:
 
-          erakondade rahastamine on Eestis proportsionaalselt oluliselt suurem kui teistes Euroopa riikides; 
-          topeltministrid on hägustanud valdkondade vastutusalasid, pole parandanud avalikku haldust ning on toonud kaasa uute poliitiliste ametikohtade loomise;
-          Riigikogu liikmete kuluhüvitised väljuvad valijatega suhtlemise toetamise vajadusest, tuues kaasa nende tarbimise parteilisel ja tihti ka isiklikul otstarbel.

Vabaerakonna selge lubadus: ministeeriumides, mida meie esindajad 2019. aasta valimiste järel juhtima asuvad, viiakse samuti läbi kiire ja tõhus kärpekava Eesti tuleviku ning avaliku õiglustunde kasuks.
 
Kas soovid, et Riigikogu liikme kuluhüvitised lüüakse alla?
 
Kas tahad, et lõpeb parteide riiklik ületoitmine?
 
Kas pooldad valitsuse ministrite arvu vähendamist?
 
Kui vastad kõigile küsimustele JAH, siis anna Vabaerakonna algatustele toetusallkiri!
 
 
 
  1. Algatuse menetlus Riigikogus on lõppenud.

  2. Vastus kollektiivsele pöördumisele „Poliitilise dieedi kolm retsepti“

    Lugupeetud kollektiivse pöördumise esitajate esindajad Tänan Riigikogu põhiseaduskomisjoni nimel kõiki pöördumisele ,,Poliitilise dieedi kolm retsepti” allakirjutanuid esitatud ettepanekute eest. Põhiseaduskomisjon arutas Riigikogu juhatuse 2018. aasta 13. novembri otsusega nr 217 talle menetlemiseks esitatud pöördumist oma käesoleva aasta 28. jaanuari istungil. Pöördumises esitatud ettepanekud ei leidnud aga põhiseaduskomisjonis esindatud poliitiliste jõudude enamuse toetust ning seetõttu otsustas komisjon ettepaneku vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 15213 punktile 5 tagasi lükata. Komisjonis toimunud arutelul märgiti muuhulgas, et kõiki pöördumises esitatud ettepanekuid on Riigikogu XIII koosseis vastavasisuliste eelnõude näol juba menetletud, kuid need ei ole leidunud seni Riigikogu enamuse toetust. Seetõttu ei ole vastavasisuliste eelnõude koostamine praegu otstarbekas. Arutelu käigust on võimalik saada täpsem ülevaade põhiseaduskomisjoni käesoleva aasta 28. jaanuari istungi protokollist, mis on leitav veebis. Lugupidamisega Marko Pomerants Esimees (allkirjastatud digitaalselt) Teadmiseks: Rahvaalgatus.ee info@rahvaalgatus.ee https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/57653e46-2e6e-4962-96a6-b579a98f6641

  3. Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungi protokoll nr 193

    Algus 11.15, lõpp 12.55 Juhataja: Marko Pomerants Protokollija: Anna-Liisa Pärnalaas, Silja Tammeorg Võtsid osa: Jüri Adams, Hanno Pevkur, Jaak Madison, Jevgeni Ossinovski, Lauri Luik, Mihhail Korb, Peep Aru, Tiit Terik, Karin Tuulik (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristo Varend (nõunik) Puudus: Helmut Hallemaa Kutsutud: kollektiivse pöördumise esitajate kontaktisikud Kaul Nurm ja Juku-Kalle Raid (6. päevakorrapunkti juures) Päevakord: 6. Kollektiivse pöördumise „Poliitilise dieedi kolm retsepti“ arutelu Marko Pomerants sõnas, et kollektiivne pöördumine „Poliitilise dieedi kolm retsepti“ esitati Riigikogule 24. oktoobril 2018. Kristo Varend märkis, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele (§ 15212 ja § 15213) peab komisjon pöördumist arutama kolme kuu jooksul ning tegema otsuse pöördumise kohta kuue kuu jooksul pöördumise menetlusse võtmisest arvates. Komisjonil on võimalik pöördumist menetledes otsustada, kas algatada eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, korraldada avalik istung, edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks, edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks, esitatud ettepanek tagasi lükata või lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil. Kaul Nurm selgitas, et kollektiivne pöördumine lähtub seisukohast, et riigivalitsemine on muutunud liiga kalliks ning kulude vähendamise osas peaksid eeskuju näitama eelkõige poliitikud. Algatuse koostajad on leidnud kolm valdkonda, milles kulude kärpimine oleks üsna lihtne. Pöördumisega tehakse ettepanek vähendada ministrite arvu, vähendada Riigikogu liikmete kuluhüvitisi ning erakondadele riigieelarvest eraldatavat raha. Kaul Nurm sõnas, et pöördumises tehakse ettepanek vähendada ministrite arvu nii, et edaspidi oleks igas ministeeriumis ainult üks minister. Lisaks kulude kokkuhoiule tagab see senisest selgemad vastutusvaldkonnad. Ministeeriumides on olemas valdkondlikud asekantslerid ning seetõttu ei ole usutav, et erinevate valdkondade katmiseks on tingimata vaja mitut ministrit. Kindlasti ei ole mõistlik ministrikohtade arvu suurendamine selleks, et tagada kõigile koalitsioonipartneritele võrdne arv ministrikohti. Juku-Kalle Raid sõnas, et Eesti Vabaerakonna fraktsioon on algatanud erakonnaseaduse täiendamise seaduse eelnõu (33 SE), mille eesmärk on vähendada erakondadele riigieelarvest eraldatavat raha poole võrra. Juku-Kalle Raid selgitas, et Euroopa riikide võrdluses on Eesti erakonnad üsna hästi rahastatud. Erakondade riigieelarvelise rahastuse vähendamine oleks kasulik ning seda ka erakondadele endale. Kui erakonnad leiavad, et rahastus ei ole piisav, siis on neil võimalik koguda liikmemaksu. Siiani ei ole erakonnad liikmemaksudega kuigi aktiivselt tegelenud ning seetõttu on nimekirjades ka palju n-ö surnud hingi, kes erakonna töösse sisuliselt ei panusta. Juku-Kalle Raid lisas, et Eesti Vabaerakonna fraktsioon on algatanud ka Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE), mille eesmärk oli vähendada Riigikogu liikme kuluhüvitisi 841 000 euro võrra aastas, mis moodustab kuluhüvitistest umbes ühe kolmandiku. Selle tulemusena jääks Riigikogu liikmetele piisav summa, mida kasutada näiteks kohtumisteks valijatega. Kuluhüvitiste vähendamisega kaasnev kokkuhoid oleks alla miljoni euro, kuid ühiskondlikku õigustunde aspektist on ka see oluline. Kaul Nurm märkis, et kõik Riigikogu saadikud ei ole pärit Tallinnast ning seetõttu võiks tulevikus kaaluda kuluhüvitiste diferentseerimist. Ka Euroopa Parlamendis makstakse kaugemal elavatele saadikutele suuremat kompensatsiooni, sest nende reisikulud on suuremad. Erakondade riigieelarvelise rahastamise põhimõte, mille kohaselt on eraldise suurus proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga, on ebaõiglane, sest sisulist tööd eelnõudega peavad tegema võrdselt nii suured kui ka väikesed erakonnad ning selleks on vaja ka nõunike tuge. Seetõttu tasuks kaaluda lähenemist, mille kohaselt jagatakse osa 2,7 miljonist eurost kõigi erakondade vahel võrdselt ning ülejäänud osa proportsionaalselt vastavalt mandaatide arvule. Kaul Nurm lisas, et pöördumises pakutud algatustega hoitakse kokku vähemalt 4 miljonit eurot aastas. Riigieelarve kontekstis ei ole see suur summa, kuid kindlasti mitte ka väike. Selle raha abil oleks näiteks võimalik tagada sünnitusabi kättesaadavus igas maakonnakeskuses. Hanno Pevkur märkis, et ministrite arvu vähendamiseks ei ole ühtegi seadusest tulenevat takistust, kehtiv Vabariigi Valitsuse seadus (§ 3 lõige 4) võimaldab seda. Seaduses on sätestatud ainult valitsuse liikmete ülempiir. Selline paindlikkus peaks säilima ka edaspidi. Hanno Pevkur lisas, et sünnitusosakondade sulgemise näide on ebaõnnestunud. Tõenäoliselt leiaks Eesti Haigekassa haiglates sünnitusosakondade lahtihoidmiseks vajaliku ressursi, kui kohapeal oleks piisavalt arste. Hanno Pevkur märkis, et 2015. aasta koalitsioonikõneluste käigus tegi Reformierakond ettepaneku riigieelarvelised eraldised kaotada, kuid Eesti Vabaerakond ei olnud sellega nõus. Riigieelarveliste eraldiste kaotamise korral oleks võimalik seadustada juriidiliste isikute annetused. Kindlasti peavad erakonnad pingutama selle nimel, et liikmed maksaksid liikmemaksu. Praegune erakondade rahastamise süsteem on aga loodud selleks, et vähendada varjatud rahastamise ohtu. Hanno Pevkur lisas, et talle jääb arusaamatu, miks tehakse pöördumises ettepanek erakondade riigieelarvelise rahastuse vähendamiseks just pooles ulatuses ning miks ei toetanud Vabaerakond 2015. aastal riigieelarveliste eraldiste täielikku kaotamist. Juku-Kalle Raid vastas, et riigieelarveliste eraldiste täieliku kaotamisega väheneks erakondade rahastamise läbipaistvus ning suureneks varjatud rahastamiskanalite kasutamise oht. Hanno Pevkur märkis, et erakondadel on kohustus kõik annetused deklareerida. Mis aga puudutab Riigikogu fraktsioonide tööd, siis kehtivast regulatsioonist võidavad just väiksemad fraktsioonid ning kaotavad suuremad. Kaul Nurm vastas, et väiksemad erakonnad saavad riigieelarvelist toetust neli korda vähem kui suured erakonnad. Jaak Madison sõnas, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon on eelnevalt mainitud eelnõusid menetluse käigus toetanud. Kokkuhoiu eesmärk on iseenesest õige, kuid praegusel hetkel ei ole enam piisavalt aega, et vastavasisulisi eelnõusid menetleda. Riigieelarveliste toetuste osas ei oleks õiglane ka olukord, kus viie saadikuga parlamendierakond saab sama suurt riigieelarvelist toetust kui 25 saadikuga erakond. Jaak Madison lisas, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 2017. aasta andmetest selgub, et 96% Eesti Vabaerakonna tuludest moodustas riigieelarveline toetus, 2% liikmemaks ja 2% annetused. Liikmemaksu kogumine on ilmselt probleem kõikide erakondade jaoks, aga kas Vabaerakonna seis on selles küsimuses parem kui teistel erakondadel? Kaul Nurm vastas, et kui üldiselt maksab liikmemaksu keskmiselt 10% erakonna liikmetest, siis Vabaerakonnas on selleks näitajaks 40%. Peep Aru leidis, et kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekud ei ole piisavalt ambitsioonikad. Riigieelarve mahtu arvestades ei oleks kokkuhoid väga suur. Kaul Nurm sõnas, et pöördumise eesmärk ei ole näidata ära kõiki võimalikke kokkuhoiukohti, kuid see annab poliitikutele võimaluse näidata positiivset eeskuju. Hanno Pevkur märkis, et tema hinnangul on Riigikogu liikmete ülalpidamiseks tehtavad kulutused viimase 15 aastaga vähenenud ligikaudu 30%. Riigikogu liikmete palk ei ole enam seotud nelja keskmise palgaga, samuti kaotati Riigikogu liikme eripensionid. Jüri Adams leidis, et igal juhul on parem, kui ministeeriumis on vaid üks minister. Eelnõu 33 SE, mille eesmärk oli vähendada riigieelarvelisi eraldisi poole võrra, algatati XIII Riigikogu koosseisu alguses. Eelnõu menetlemise käigus esitati mitmeid huvitavaid ettepanekuid. Näiteks leiti, et riigieelarveliste eraldiste vähendamine peaks olema mitmeastmeline. Idee oli hoida lahus erakonna jooksvateks ülalpidamiskuludeks kasutatav rahastus ning valimiskampaaniateks mõeldud rahastus. Lisaks leiti, et valimiskampaania läbiviimiseks mõeldud toetused peaksid jagunema erakondade vahel võrdselt. Jüri Adams lisas, et komisjon võiks kaaluda võimalust algatada pöördumise põhjal olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu või paluda komisjoni ametnikel koostada vastavasisuline eelnõu, mille saaks algatada järgmine Riigikogu koosseis. Lisaks võiks komisjon küsida arvamust Riigikontrollilt ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt. Marko Pomerants märkis, et Riigikogu koosseisu lõpuni on jäänud loetud töönädalad. Pöördumises esitatud ettepanekuid on Riigikogus vastavasisuliste eelnõude näol juba menetletud, kuid need ei ole leidunud enamuse toetust. Jaak Madison leidis, et vastavasisuliste eelnõude koostamine ei oleks praegusel hetkel mõistlik, sest ei ole võimalik ette näha, millised saavad olema valimistulemused ja uus koalitsioon. Küll aga võiks Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond oma teemalehes käsitleda Euroopa riikide praktikaid erakondade rahastamise ning kuluhüvitiste osas. Marko Pomerants tegi ettepaneku kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekud tagasi lükata. Otsustati: 6.1 Lükata kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekud tagasi (poolt 6: Hanno Pevkur, Lauri Luik, Marko Pomerants, Mihhail Korb, Peep Aru, Tiit Terik, vastu 1: Jüri Adams, erapooletuid 1: Jaak Madison). Marko Pomerants Juhataja Anna-Liisa Pärnalaas Protokollija Silja Tammeorg Protokollija (allkirjastatud digitaalselt) https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/8cf7afcc-538f-4aa7-8778-83c23c127fce

  4. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine

    Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 152 Riigikogu juhatus otsustab: Võtta menetlusse Eesti Vabaerakonna k.a 24.oktoobril algatatud kollektiivne pöördumine „Poliitilise dieedi kolm retsepti“ ja edastada see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile. (allkirjastatud digitaalselt) Enn Eesmaa Riigikogu aseesimees https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/075c2081-7efd-46fd-aa7c-20f55dbda9c9

  5. Algatus saadeti Riigikokku

    Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul.

Kommentaarid

  1. Maarja-Leena Saar

    Teadmiseks

    Ivo Rull edastas 12.novembrill 28 digiallkirja kogunud algatuse Riigikogule. Riigikogu Kantselei on kinnitanud, et lävendist puudu olevad allkirjad on algataja esitanud paberil 24. oktoobril.