Kõrged kütusehinnad halvendavad nii Eesti inimeste toimetulekut, ärikeskkonda kui omavad negatiivset mõju ka riigieelarvele. Seda enam, et lisaks kõrgetele bensiini- ja diislihindadele räsivad madala ostujõuga riigi elanikke ebaproportsionaalselt suur kütuseaktsiis ja käibemaks.
Olukord Eestis
Eesti Pank tõi oma majandusprognoosis välja, et just kõrged energiahinnad võivad vähendada meie väljavaateid majandukasvuks, kasvatada inflatsiooni ning põhjustada üldist hinnatõusu.
Eesti puhul peame arvestama tõsiasjaga, et lisaks senisele kõrgele inflatsioonile on Eesti inimeste ostujõud Eurostati andmetel 74 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, mis annab meile Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas häbiväärse 25 koha.
Samas on Eestis inimeste toimetulekut oluliselt mõjutavad maksud ehk bensiiniaktsiis (59,1 senti liitri kohta) ja diisliaktsiis (42,8 senti liitri kohta) Euroopa Liidus kõrguselt vastavalt 8. ja 10. kohal. Probleemi võimendab ka käibemaks, sest Eesti 24-protsendine üldine käibemaksumäär jagab Euroopa Liidus kõrguselt kuuendat kohta koos Kreekaga. Samuti peame arvestama Eesti inimeste üldisi toimetulekuraskusi, mida on põhjustanud viimase kolme aasta jooksul rakendatud maksutõusud ja uued maksud. Seega puudub Eesti inimestel hädavajalik puhver täiendavate kuludega toime tulemiseks.
IMF (International Monetary Fond) tõdes enda 30. märtsil 2026 avaldatud postituses, et ajalooliselt on püsiv kõrge naftahind kaldunud kiirendama inflatsiooni ja aeglustama majanduskasvu.
Siinkohal on Eestil põhjust erilist muret tunda: Eesti inflatsioon on viimastel aastal oluliselt ületanud Euroopa Liidu keskmist: aastal 2021 Eestis 4,5% ja EL 2,9%,2022 Eestis 19,4% ja EL 9,2%, 2023 Eesti 9,1% ja EL 6,4%, 2024 Eesti 3,7% ja EL 2,6% ning 2025 Eesti 4,8% ja Euroopa Liit 2,5%). Tarbijahinnaindeks tõusis 2021. aasta I kvartalist 2025. aasta IV kvartalini 47,4 protsenti .
Kuigi IMF ei ole andnud otseseid soovitusi kütusehinna olukorras käitumiseks ning pigem soovitanud riikidel hoida konservatiivset joont, soovitab IMF samas riikidel šokiga toimetulekuks rakendada just nende majanduse jaoks sobivaid meetmeid.
Lisaks juhime tähelepanu sellele, et Eesti on hajaasustusega riik, kus olulist osa ühistransporditeenusest osutatakse vedelkütusel töötavate sõidukitega. Seetõttu moodustab kütuse hind märkimisväärse osa transpordiettevõtete sisendkuludest. Sama kehtib kohalike omavalitsuste tellitavate sotsiaal- ja koolitransporditeenuste kohta.
Riigi rakendatavad meetmed kütusehinna leevendamiseks aitavad seega tagada ka nimetatud valdkondades osutatavate teenuste jätkusuutlikkuse, kättesaadavuse ja mõistliku hinnataseme.
Olukord rahvusvahelisel kütuseturul
Seoses USA-Iraani sõja ja kütusekriisiga on maailmas juba üle 90 riigi rakendanud erinevaid meetmeid tarbijate energiakulude vähendamiseks. Sealjuures on nii Läti kui Rootsi võtnud vastu meetmeid kütusehinna alandamiseks, millest tulenevalt peame võtma arvesse ka piirikaubanduse riski.
Seega võib meie diisliaktsiisi laekumist hakata mõjutama ka transpordiettevõtete otsus tankida enda sõidukeid väljaspool Eestit.
Kütusemaksude mõju Eesti riigieelarvele
Kütus on majanduse üks kõige olulisemaid sisendeid. Kütusega seotud maksude vähendamine ei ole riigi jaoks üksnes otsene kulu, vaid aitab parandada ettevõtete konkurentsivõimet ja tarbijate ostujõudu. Olukorras, kus teised riigid juba on võtnud suuna kütusehindade vähendamisele, on Eesti samasisulised sammud vajalikud selleks, et hoida ära või pidurdada inimeste ostujõu ja ettevõtete konkurentsivõime halvenemist kõrgete kütusehindade mõjul. Kuna kütuse käibemaks on seotud otseselt kütuse hinnaga, siis on hinna tõus loonud piisava puhvri, et riik saaks teenida müüdud kütuseliitri pealt mõistliku summa ka pärast käibemaksu vähendamist. 2,3-liitrise diislihinna pealt teenib riik täna 45 senti liitrilt käibemaksu. Kui vähendada kütuse käibemaks 13%ni, siis teeniks riik jätkuvalt suurusjärgus 24 senti liitrilt, mis oleks jätkuvalt oluliselt rohkem kui kuus aastat tagasi, mil riik teenis diisliliitrilt 17 senti.
Võttes arvesse Eesti elanike madalat ostujõudu, Eesti ettevõtluskeskkonna keerulist olukorda ning tõusukursil olevat kütusehinda, leiavad selle rahvaalgatuse allkirjastajad, et:
- Diisli- ja bensiiniaktsiisid tuleb langetada Euroopa Liidu madalaimale tasemele, mis diislikütuse puhul on 33 ja bensiini puhul 35,9 senti liitri kohta.
- Diisli- ja bensiinikütuse pealt makstav käibemaks tuleb vähendada 24 protsendilt 13 protsendile.
- Ülaltoodud meetmeid tuleb rakendada viivitamatult. Kriisi mõõdudes tuleb taastada tavapärane käibemaksumäär, kuid kütuseaktsiisid peavad majanduse ergutamiseks ning inflatsiooni madalal hoidmiseks jääma (sarnaselt Eesti inimeste ostujõuga) Euroopa Liidu madalamate hulka.