Mõned olulised ebatäpsused ja põhjendamata järeldused rahvaalgatuse põhjendustes
Tasub tähele panna, et algatuse põhjendustes on mitu kohta, kus statistilisi näitajaid, õiguslikke võimalusi ja majanduslikke järeldusi esitatakse ebatäpselt või omavahel segatakse. Eurostati 74% näitajat kirjeldatakse tekstis kui "Eesti inimeste ostujõudu“, kuid viidatud näitaja on tegelik individuaalne tarbimine (AIC) elaniku kohta ostujõu standardis. AIC-d kasutatakse leibkondade materiaalse heaolu võrdlemiseks ning see ei ole sama asi mis inimeste sissetulek või lihtsalt „ostujõud“. Küsitav on ka see, kuidas riikide edetabeleid argumentatsioonis kasutatakse. Eesti 25. kohta 27 riigi seas AIC näitaja järgi tuuakse esile kui eriti halba tulemust, kuid samal ajal esitatakse bensiiniaktsiisi 8. ja diisliaktsiisi 10. kohta kui tõendit ebaproportsionaalselt kõrgest maksukoormusest. 8. ja 10. koht 27 riigi seas tähendavad küll, et vastavalt 7 ja 9 liikmesriigis on aktsiis veel kõrgem ning 19 ja 17 riigis madalam, kuid need kohad ei näita iseenesest, et Eesti kütuseaktsiis oleks elanike materiaalse heaolu suhtes ebaproportsionaalselt kõrge. Kui just seda soovitakse väita, tuleks näidata maksukoormuse ja materiaalse heaolu sisulist seost või võrdlust, mitte asetada kõrvuti kahte erinevat edetabelikohta. Ka väide, et 33 senti diislile ja 35,9 senti bensiinile on "Euroopa Liidu madalaim tase“, on eksitav. Need on EL-i energiamaksustamise direktiivis sätestatud üldised aktsiisi miinimummäärad. 2026. aastal on liikmesriikidele tehtud ka erandeid, mis on võimaldanud rakendada neist madalamaid määrasid. Veel olulisem küsimus on ettepanek vähendada bensiini ja diisli käibemaks 13%-le. Algatus käsitleb seda sisuliselt Eesti enda maksuotsusena, kuid fossiilkütustele vähendatud käibemaksumäära kehtestamise võimalusi piiravad EL-i käibemaksureeglid. Seega tuleks kõigepealt näidata, millisel õiguslikul alusel oleks Eestil võimalik just 13% määra rakendada. Ka väide, et üle 90 riigi on praeguse kriisi tõttu rakendanud meetmeid tarbijate energiakulude vähendamiseks, vajab kontrollitavat allikat. Algatuses seda väidet tõendavat viidet ei ole. 2,30-eurose diisli näites toodud käibemaksuarvutus on matemaatiline näide, mitte mõjuanalüüs. Sellest, et riik saaks 13% käibemaksu korral ühelt liitrilt endiselt rohkem käibemaksu kui kuus aastat tagasi, ei järeldu, et maksulangetus oleks riigieelarve jaoks "puhvriga“ kaetud. Selle hindamiseks tuleks arvestada müügimahtude, maksulaekumise kogusumma, hinnamuutuse, tarbijate käitumise ja teiste võimalike mõjudega. Samuti eeldab hinnalanguse arvutus, et maksulangetus kandub tarbijahinda. Sama probleem tekib piirikaubanduse ja konkurentsivõime argumentidega. See, et Läti või Rootsi on kütusemakse vähendanud, võib anda põhjust võimaliku mõju analüüsimiseks, kuid sellest üksi ei saa järeldada, kui palju hakkaksid Eesti ettevõtted välismaal tankima või kui suur oleks mõju Eesti aktsiisilaekumisele. Kütusemaksude vähendamise üle saab arutleda, kuid siin esitatakse mitmed eeldused ja võimalikud mõjud üsna kindlate järeldustena.