Parkimistrahvi ülempiir 30€

Eesti suurim eraparkimise operaator EuroPark on kahe aastaga tõstnud parkimistrahve 40 eurolt 100 euroni — see on 150-protsendiline tõus. Trahvi saab sageli väikese eksimuse eest: unustatud parkimiskell, mõneminutiline aja ületamine või arusaamatu parkimiskorraldus.

See puudutab kümneid tuhandeid inimesi aastas. EuroPargi parklates pargitakse üle 4 miljoni korra aastas ja ettevõtte enda juhi hinnangul lõpeb umbes 1% parkimistest trahviga — see tähendab ligikaudu 40 000 trahvi igal aastal.

Karistamine on riigi, mitte eraettevõtte õigus

Eesti Vabariigis on ainult riigil õigus karistada. Karistuste liigid ja suurused peavad olema seaduses sätestatud — see on legaliteedipõhimõte (KarS § 3). Eraõiguslikul isikul ei ole õigust määrata karistuslikke sanktsioone vastavalt oma ärilisele huvile.

Ometi on just see, mida eraparkimise operaatorid teevad. Kui ühe euro suuruse parkimistasu eest nõutakse 100-eurost „leppetrahvi", siis see ei ole enam kahju hüvitamine — see on karistamine. Tegelik kahju on üks euro saamata jäänud parkimistasu. Ülejäänud 99 eurot on puhas sanktsioon, mille suuruse määrab eraettevõte ühepoolselt, ilma igasuguse demokraatliku kontrolli või seadusandliku aluseta.

Riik on avalike parklate viivistasu piirmääraks kehtestanud 31 eurot ööpäevas (liiklusseaduse § 188 lg 8). See number on kehtestatud demokraatlikult valitud omavalitsuse volikogu otsusega. Eraparklates piirmäära ei ole — üks eraettevõte otsustab ise, kui kõrgelt ta inimesi „karistab".

Küsimus jääb õhku: miks laseb riik eraettevõttel oma kodanikke karistada karmimalt, kui riik ise seda teeb?

Miks praegune olukord on ebaõiglane

Eraparklates piirmäära ei ole. Sama operaator, kes haldab Tallinna linna avalikke parklaid 31-eurose trahviga, küsib eraparklates üle kolme korra rohkem. Sama kontserni Leedu ettevõte opereerib 15–30-eurose trahviga. Eesti inimesed maksavad kolm korda rohkem kui leedulased — samale omanikule.

Tarbijavaidluste komisjon (TVK) on korduvalt tunnistanud sellised trahvid tühiseks, kuna need on ebamõistlikult suured. Operaator ignoreerib neid otsuseid ja on pöördunud kohtusse.

Justiits- ja digiministeerium on kahes eraldi vastuses kinnitanud, et ebaproportsionaalselt suur leppetrahv tüüptingimustes toob üldjuhul kaasa kokkuleppe tühisuse. Riigikohus on neljas lahendis pidanud mõistlikuks trahvi suurusjärgus 30 eurot. TVK on otsesõnu öelnud, et mõistlik trahv on 31 eurot Tallinna suurim kaubanduskeskus Ülemiste kasutab parkimisoperaatorit SNABB ja trahvimäär on 35 eurot. Kord on tagatud, kliendid rahul, keskus toimib.

Miks kohtutee ei ole lahendus:

Ametkonnad soovitavad trahvisaajatel pöörduda kohtusse. Aga 100-eurose trahvi vaidlustamine kohtus maksab mitu korda rohkem kui trahv ise. 800-eurose sissetulekuga pensionär, puudega inimene või kolme lapsega üksikema ei saa seda endale lubada. Nad maksavad ebaõiglase trahvi ära, sest ebaõigluse hind on alati madalam kui õigluse hind.

Tulemus: operaator võidab 99% kohtuasjadest — mitte sellepärast, et tema nõuded on õiguspärased, vaid sellepärast, et enamik inimesi ei julge ega suuda vastu vaielda. Riigikohus on tuvastanud, et operaatoril on üle 2 500 kohtumenetluse (kohtuasi 2-23-116531/33). Eesti kohtusüsteemi kasutatakse sisuliselt eraettevõtte tasuta inkassoteenusena.

Teeme Riigikogule ettepaneku täiendada seadust järgmiste muudatustega:

1. Kehtestada eraparklate leppetrahvidele 30-eurone ülempiir.

Täiendada liiklusseadust või võlaõigusseadust sättega, mis kehtestab eraparklate leppetrahvidele piirmäära maksimaalselt 30 eurot, sarnaselt avalike parklate 31-eurose viivistasu piirmääraga. See on kooskõlas Riigikohtu praktikaga, mis on neljas lahendis pidanud mõistlikuks trahvi suurusjärgus 30 eurot, ja TVK soovitusega, et trahv ei tohiks ületada parkimistasu rohkem kui kahekordselt.

2. Anda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) reaalsed õigused tarbijate kaitsmiseks.

Praegu on tarbija eraparkimise vaidluses sisuliselt kaitseta. TVK otsused on soovituslikud, TTJA ei saa üksikjuhtumitesse sekkuda ja ainus võimalus õiglust saada on kohus — aga selle õigluse hind käib tavainimesel üle jõu. Anda TTJA-le õigus teha parkimisoperaatoritele siduvaid ettekirjutusi leppetrahvide alandamiseks, kui need on tunnistatud ebamõistlikuks, ning rakendada sunniraha ettekirjutuse eiramise korral. Tarbija ei peaks pidama oma õiguste eest võitlema üksi kohtus, selleks on riigil tarbijakaitseasutus.

3. Suurendada Tarbijavaidluste komisjoni otsuste mõju.

Kohustada eraparkla operaatoreid järgima TVK otsuseid 30 päeva jooksul või põhjendama nende eiramist kohtus. Praegu on TVK otsused soovituslikud ja turgu valitsev operaator ignoreerib neid karistamatult.

Miks see ettepanek on mõistlik:

See ei kaota eraparklate õigust parkimiskorda tagada. 30 eurot on piisav summa, et motiveerida reeglite järgimist. Sama operaator tagab Tallinna avalikes parklates korra 31 euroga. Leedu samasse kontserni kuuluv ettevõte opereerib 15–30-eurose trahviga edukalt.

Muutuse tulemusel oleksid trahvid taskukohased ka sotsiaalselt haavatavamatele inimestele — pensionäridele, puudega inimestele ja peredele, kelle jaoks 100 eurot on nädala toiduraha.

Tarbijavaidluste komisjon kinnitas 31€ piiri ka 2026. aasta märtsis — kahes eraldi otsuses. Otsuses 19-1/26-02410 ütles TVK liige Alar Urm otsesõnu, et mõistlik trahv on 31 eurot. Otsuses 19-1/26-01486 tunnistas TVK liige Taavi Hein tühiseks isegi 60-eurose nõude, sest see tugines algselt tühisele 100-eurosele üldtingimusele. Need otsused tehti teise operaatori — AS Ühisteenused — kohta, mis näitab, et probleem ei ole ainult EuroPargiga, vaid kogu valdkonnaga.

Parklaoperaator ei jää nälga, küll aga võib nälga jääda mõni Eesti inimene, kui riik laseb eraettevõtetel karistada oma kodanikke karmimalt, kui riik ise seda teeb.

Lisainfo ja dokumentatsioon: https://parkimistrahv.ee