Paastupaev riigipyhaks

Eestis on riiklikke puhkepäevi vähim võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega - oleme lisa puhkepäeva ära teeninud!

Ettepanek: paastupäeva kehtestamine riigipühana

Lugupeetud Riigikogu,

Teeme ettepaneku kehtestada Eestis üks täiendav riigipüha – paastupäev. Paastupäeva eesmärk on toetada rahva füüsilist tervist, ennetada elustiilihaigusi ning suurendada teadlikkust ohutust ja vabatahtlikust paastumisest. Paastupäev kui riiklikult tunnustatud puhke- ja tervisepäev.

1. Puhkepäevade vähesus Eestis

Eestis on võrreldes mitmete teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega vähem riiklikke puhkepäevi. Näiteks Soomes on kolm riiklikku puhkepäeva rohkem. Arvestades ühiskondlikku koormust, tööhõivet ja seejuures tervise eest hoolitsemise väljakutseid, on põhjendatud arutada ühe täiendava puhkepäeva kehtestamist.

2. Paastumise tervisemõjud

Teaduskirjanduse kohaselt käivituvad lühiajalise (ligikaudu 12–16 tunni) paastumise ajal organismis autofaagia protsessid, mis toetavad rakkude uuenemist ja organismi iseregulatsiooni ehk isetervenemist (vt nt autofaagia kirjeldus: https://et.wikipedia.org/wiki/Autofaagia).

Paastumine võib toetada tervist ilma sünteetiliste ravimite sekkumiseta ning koos piisava puhkusega aidata vähendada elustiilihaiguste riske. Riiklikult tunnustatud paastupäev looks pretsedendi, et paastumine ei oleks häbimärgistatud vaesuse ilminguna, vaid teadlik ja tervist toetav valik.

3. Rahvatervis ja toitumisteadlikkus

Eestis seisame silmitsi mitmete terviseprobleemidega:

• tervena elatud aastate vähenemine,
• kasvav elukallidus ja toiduhindade tõus,
• madal sündimus,
• ühiskondlik stress geopoliitilise olukorra tõttu.

Lisaks on toidukeskkond muutunud:

• suur osa pakendatud ja kiirtoitudest sisaldab märkimisväärses koguses lisatud aineid, mis pole oma olemuselt tervislikul toitumisel elementaarsed, sh n. nii suhkruid, mille osakaal ei ole alati selgelt esitatud, kui ka toksilisi aineid tulenevalt tootmisprotsessidest; mille kõigi tuvastamine pole laboritele veel kättesaadav;
• kohalikule elanikkonnale evolutsiooniliselt mitteomased toiduained on üha populaarsemad, mis tõstab terviseriske,
• teadmised toiduainete tervisemõjudest on sageli puudulikud või aegunud.

Paastupäev, mida toetab toitumisnõustajate ja tervishoiuspetsialistide teavitustöö, võimaldaks inimestel korraks peatuda, hinnata oma toitumisharjumusi ning vajadusel teha teadlikke muudatusi.

4. Sotsiaalne ja kriisivalmiduse mõõde

Isegi võimalike tulevaste toiduannetusi reguleerivate seaduste korral ei kata olemasolevad ressursid hinnanguliselt kogu suhtelises vaesuses elavat elanikkonda. Paastupäeva võib käsitleda ka ühiskondliku vastupidavuse ja kriisivalmiduse osana, kus elanikkonda teavitatakse paastumise ohutusnõuetest ja eranditest eriolukordades.

5. Kultuuriline ja rahvusvaheline kontekst

Paastutraditsioonid on ajalooliselt olnud levinud paljudes kultuurides ja religioonides. Mitmetes riikides on aastas arvukalt osalisi või täielikke paastupäevi. Tehisaru andmetel on ortotoksses õigeusudiasporaas osalisi (ainult lihast loobumine) ja täielikke paastupäevi aastas 160-180. Eesti on end määratlenud ka loodusrahvana, mistõttu sobitub loodusrütme arvestav puhastus- ja puhkepäev hästi meie kultuurilisse enesemäärangusse.

6. Võimalik ajastus

Paastupäeva kuupäev võiks olla:

• 6. jaanuar (kolmekuningapäev) – periood pärast jõule ja aastavahetust, mil toitumine on sageli olnud liigne; see kuupäev on Soomes riiklik püha;
• 2. veebruar, mil riikliku Tartu rahulepingu sõlmimise tähtpäevale saab anda lisaväärtuse solidaarsusest sõjas olevate riikide suhtes paastuga puhkepäevana, mil päike hakkab rohkem energiat jagama;
• 7. aprill, mis on rahvusvaheline tervisepäev;
• Liikuva pühana vastlatest inspireerituna vastlapäeva järel vanakuu iidsete puhastusrituaalide ajal, kui külmast tingituna ongi raske seedida

Kuupäeva valikul on mõistlik kaasata tervishoiu- ja toitumisspetsialiste ning arvestada vastunäidustusi, eelkõige laste ja alakaaluliste inimeste puhul.

Kokkuvõte

Riiklik paastupäev ühendaks:

• täiendava puhkepäeva vajaduse,
• rahvatervise edendamise,
• toitumisteadlikkuse suurendamise,
• sotsiaalse solidaarsuse ja kriisivalmiduse,
• kultuurilise järjepidevuse.

Palume Riigikogul kaaluda käesolevat ettepanekut kui osa Eesti rahva tervise ja jätkusuutlikkuse pikaajalisest strateegiast.

Riiklik paastupäev ei reguleeri inimeste toitumist ega kehtesta kohustusi. Tegemist on vabatahtliku riigipühaga, mille eesmärk on anda inimestele puhkeaeg ja usaldusväärne teave teadlikuks tervisevalikuks. Riik ei ütle, mida süüa või mitte süüa – riik loob võimaluse.

Lugupidamisega

Rahvaalgatus.ee Paastupäev riigipühaks ettepaneku allkirjastajad

Olgem Terved!