Eestis langeb sündimus peamiselt eluaseme kättesaamatuse tõttu. Noored pered lükkavad laste saamist edasi kõrge laenukoormuse ja ebakindluse tõttu. Teeme ettepaneku siduda peretoetused otseselt eluasemekindluse kasvuga.
Eestis on sündimus langenud tasemele, mis ei taga rahvastiku taastootmist. Peamine põhjus ei ole perede soovimatus lapsi saada, vaid eluaseme kõrge hind ja pikaajaline finantskoormus. Noored pered ei julge lapsi saada, sest hüpoteek seob nad aastakümneteks ebakindlusega ning üürikorter ei paku stabiilsust laste kasvatamiseks. Praegused ühekordsed toetused ei vähenda eluasemekulusid ega laenuriske ning seetõttu ei mõjuta need otsust laste saamise kohta piisavalt.
Teeme ettepaneku luua riiklik eluasemepõhine perepoliitika, kus iga lapse sünd suurendab pere eluasemekindlust. Süsteem peab kehtima ka tagasiulatuvalt, et mitte diskrimineerida peresid, kelle lapsed on juba sündinud. Pakutav mudel: • Esimene laps – riigi poolt kaetud 20–30% eluaseme sissemakse või pikaajaline üür ostuõigusega. • Teine laps – 25–30% hüpoteegi jäägi kustutamine ja laenumakse vähendamine. • Kolmas laps – hüpoteegi täielik kustutamine või eluaseme täielik omandamine. • Neljas laps – toetus suurema eluaseme soetamiseks või vahetus suurema eluaseme vastu. • Viies ja järgmised lapsed – eluasemega seotud maksusoodustused ja kulude hüvitamine. Toetused on seotud püsiva elukohaga ning sisaldavad kaitset spekulatiivse kinnisvarakasutuse vastu.
Oluline on rõhutada, et eluaseme omandamine ei ole süsteemis laste arvust sõltumatu. Riigi eesmärgi täitmiseks on laste sünd peamine stiimul, mis muudab tee eluaseme omandini pere jaoks lühemaks ja soodsamaks. Ilma lasteta on eluaseme soetamine võimalik vaid tavapärastel turutingimustel ning pikema aja jooksul.
Süsteem on astmeline: iga lapse sünd parandab pere eluasemekindlust ja vähendab rahalist koormust. Mida rohkem lapsi, seda suurem on riigi panus ning seda kiiremini jõuab pere täieliku omandini.
Süsteem ei lõpe kolmanda lapsega. Neljas ja järgmised lapsed annavad perele täiendava toetuse – näiteks elamispinna laiendamiseks, igakuisteks toetusteks või muude eluasemega seotud kulude katteks. Sellega näitab riik selgelt, et väärtustab ka suuremaid peresid.
Algatuse keskmes on noore pere kindlustunne – selge arusaam, et laste saamine parandab pere tulevikuväljavaateid ning viib konkreetsete ja etteaimatavate tulemusteni.
Oma kinnisvara
Kas selline variant tuleks kõne alla? Riik ehitab korterid, annab üürile noorele perele. Noor pere maksab ainult üüri, ei mingeid muid makseid. Kümne aasta pärast peab olema vähemalt kolm last ja kui pere kasvatab ka viimase lapse kuueteis aastaseks, siis see korter kuulub perele. Nüansid annab ka paika panna kui tegudeks läheb!
Jah, selline variant on põhimõtteliselt arutatav ning sisaldab häid elemente, eelkõige pikaajalise eluasemekindluse loomist noortele peredele. Riiklik üür eluasemega, millel on hilisem omandamise võimalus, võib olla oluline osa sündimust toetavast poliitikast. Samas on oluline, et süsteem oleks piisavalt paindlik ega seaks peredele liiga jäikaid kohustusi. Laste saamine ei ole täielikult planeeritav ning tervislikel või muudel põhjustel ei pruugi kõik pered jõuda kindla laste arvuni etteantud ajaraamis. Seetõttu oleks mõistlik siduda eluaseme omandamine mitte ühe konkreetse stsenaariumiga, vaid järk-järgulise toetusega: iga lapse sünd suurendab pere eluasemekindlust, vähendab tulevasi makseid või viib samm-sammult omandiõiguseni. Riiklik üür eluasemega ostuõigusega võiks olla üks valikutest pakutavas süsteemis, koos teiste lahendustega (nt sissemakse toetus, laenu kustutamine). Nüansid ja tingimused tuleks kindlasti täpsustada seadusloome käigus koos ekspertide ja peredega.
Oma kinnisvara
Petitsioonis esitatav
Tänan! Oma eluaseme saavutamine peredele on algatuse põhieesmärk ning on otseselt seotud sündimuse kasvuga.
Oma kinnisvara
On kaks eesmärki: a) riigipoolne - rohkem lapsi b) noore pere poolne a) et noor pere saaks enda omandisse korteri on tingimus - laste arv b) noor pere soovib korterit enda omandisse - peab olema täidete riigi poolt esitatud tingimus Erandid on alati olemas, mida annab paika sättida Noorel perel peab olema kindlustunne - kui täidab esitatud tingimuse, siis omandab korteri! Üheselt arusaadav ja seda varianti pooldatakse kiirelt. Igasugused keerulised tingimused; teed nii, siis saad selle...teed naa, siis saad tolle....kui palju, mida täpselt..millal ikkagi olen omanik...kui palju see mulle maksab...jne? pole öeldud.
Vabandust, kiirustasi liialt: b noore pere poolne - omandada korter....b) ....peab olema täidetud
Aitäh põhjaliku kommentaari eest. Olete täiesti õigesti välja toonud, et süsteem peab olema noorele perele lihtne, arusaadav ja usaldusväärne: kui tingimused on täidetud, peab omand olema selgelt tagatud. Algatuse eesmärk ongi pakkuda selge põhimõte: iga lapse sünd suurendab samm-sammult pere eluasemekindlust kuni täieliku omandini. Täpsed nüansid (ajagraafik, erandid, maksed) kuuluvad juba seadusloome ja ekspertide arutelu alla, mitte petitsiooni tasandile. Oluline on, et pere näeks ette oma tulevikku ja teaks, mille poole ta liigub — see kindlustunne on algatuse keskmes.
Oma Kinnisvara
Täpsemalt peaks olema kirjas stiimul noorele perele, et oleks täidetud ka riigi eesmärk. Teie süsteemi puhu saab noor pere selle korteri ükskõik kui palju lapsi on, peaasi, et nõutud summa ära maksan.
Oma Kinnisvara
Kui teemat edasi arendada, siis näit. kolme lapse teooria puhul, mis saab siis, kui sünnib neljas laps ? Nüüd-äkitselt annab laste saamine uut mõtteainest, sest riik näitab, et tõepoolest on huvitatud laste rohkusest ja määrab neljanda lapse toetuseks arvestatava summa või pideva toetuse näit. 16 aastaseks saamiseni ...jne ...huvitav teema see Teie algatus.
Aitäh täiendavate mõtete eest – need lähevad algatuse loogikaga väga hästi kokku. Pakutud süsteemi mõte ongi see, et laste sünd ei ole „kõik või mitte midagi“, vaid järkjärguline protsess. Eluaseme omandamine ei toimu sõltumatult laste arvust, vaid lastega muutub see perele märgatavalt kiiremaks ja soodsamaks. Kolmas laps tagab eluaseme täieliku kindluse, kuid süsteem ei lõpe sellega. Neljas ja järgmised lapsed annavad täiendava riikliku toetuse – näiteks elamispinna laiendamiseks, igakuisteks toetusteks või muude kulude katteks. Sellega näitab riik selgelt, et ta väärtustab ka suuremaid peresid. Algatuse eesmärk ongi tekitada noortes peredes kindlustunne ja arusaam, et iga järgmine laps parandab pere olukorda, mitte ei muuda seda ebakindlamaks.