Eestis langeb sündimus peamiselt eluaseme kättesaamatuse tõttu. Noored pered lükkavad laste saamist edasi kõrge laenukoormuse ja ebakindluse tõttu. Teeme ettepaneku siduda peretoetused otseselt eluasemekindluse kasvuga.
Eestis on sündimus langenud tasemele, mis ei taga rahvastiku taastootmist. Peamine põhjus ei ole perede soovimatus lapsi saada, vaid eluaseme kõrge hind ja pikaajaline finantskoormus. Noored pered ei julge lapsi saada, sest hüpoteek seob nad aastakümneteks ebakindlusega ning üürikorter ei paku stabiilsust laste kasvatamiseks. Praegused ühekordsed toetused ei vähenda eluasemekulusid ega laenuriske ning seetõttu ei mõjuta need otsust laste saamise kohta piisavalt.
Teeme ettepaneku luua riiklik eluasemepõhine perepoliitika, kus iga lapse sünd suurendab pere eluasemekindlust. Süsteem peab kehtima ka tagasiulatuvalt, et mitte diskrimineerida peresid, kelle lapsed on juba sündinud. Pakutav mudel: • Esimene laps – riigi poolt kaetud 20–30% eluaseme sissemakse või pikaajaline üür ostuõigusega. • Teine laps – 25–30% hüpoteegi jäägi kustutamine ja laenumakse vähendamine. • Kolmas laps – hüpoteegi täielik kustutamine või eluaseme täielik omandamine. • Neljas laps – toetus suurema eluaseme soetamiseks või vahetus suurema eluaseme vastu. • Viies ja järgmised lapsed – eluasemega seotud maksusoodustused ja kulude hüvitamine. Toetused on seotud püsiva elukohaga ning sisaldavad kaitset spekulatiivse kinnisvarakasutuse vastu.
Oma kinnisvara
Kas selline variant tuleks kõne alla? Riik ehitab korterid, annab üürile noorele perele. Noor pere maksab ainult üüri, ei mingeid muid makseid. Kümne aasta pärast peab olema vähemalt kolm last ja kui pere kasvatab ka viimase lapse kuueteis aastaseks, siis see korter kuulub perele. Nüansid annab ka paika panna kui tegudeks läheb!