Täna toimub avalikkuse kaasamine tänavate kujundamisse projekteerimistingimuste avaliku menetluse kaudu siis kui kohalik omavalitsus otsustab avaliku menetluse korraldada. See on tavakodanikule arusaamatu sisu ja vormiga menetlus, mille käigus ei otsustata tänava ruumilahendust, vaid küsitakse arvamusi eeltingimuste kohta. Tänavad moodustavad linnades suurima osa avalikust ruumist, kuid elanikel on väga piiratud võimalused kaasa rääkida tänavate kujundamises. Tänavaruumi jagamine on sageli poliitilise kempluse objekt, kus vastandatakse erinevaid liikumisviise, kohalikke elanikke ja külalisi. Isegi, kui korraldatakse projekteerimistimngimuste avalik menetlus, siis lõpplahendus otsustatakse linnapeade kabinettides ning seda võidakse ka kergekäeliselt muuta ilma sisulise kaalumise ja analüüsita ning avalikkust kaasamata.

Võttes eeskujuks Soome ja Skandinaavia maade praktika, teen ettepaneku täiendada planeerimisseadust selliselt, et detailplaneeringu kohustus rakenduks ka tänavaruumile. Selleks lisada §125 Detailplaneeringu koostamise kohustus lg1 p6 tänava ehitamiseks või rekonstrueerimiseks.

Tänavad on üldjuhul ehitusloakohustuslikud, kui ehitatakse uus tänav või tänavat rekonstrueeritakse ja muudetakse tänava ruumijaotust (lisatakse või eemaldatakse sõiduradu, rajatakse rööbastee või rattatee, vms).

Lisaks vajab täpsustamist, et tänava maa-ala ei ole krunt planeerimisseaduse mõistes ning tänava detailplaneeringu ülesanded erinevad detailplaneeringu ülesannetest. Näiteks ei ole tänavaplaani ülesandeks maa-ala kruntideks jagamine, kuid vajadusel võib tänava detailplaneering ehk tänavaplaan näha ette tee maa-ala laiendamiseks äralõikeid kinnistutest.

Tänavaplaani ülesanded: (1) Tänavaplaaniga lahendatakse järgmised ülesanded: 1) tänava funktsiooni ja ohutu liikuvuskorralduse määramine; 2) tänava ruumijaotuse, sealhulgas erinevate liikuvusalade (rööbasteed, ühistranspordirajad või -teed, sõiduteed, jalg- või kõnniteed, rattateed või -rajad, jne), ristmike ja ristete, haljastuse, viibimisruumi ning teenindava hoonestuse (ootekojad, terminalid, alajaamad, jms) määramine; 3) tehnovõrkude ja -rajatiste koridoride ning kujade määramine; 4) tänava ehituslike tingimuste määramine, sh liiklusohtude ennetus; 5) tänava arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; 6) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 7) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 8) müra, vibratsiooni, saaste ja muude keskkonnamõjude leevendamise nõuete seadmine; 9) servituutide seadmine; 10) kruntidele ja maaüksustele juurdepääsude asukoha ja tingimuste määramine; 11) kinnistute äralõigete määramine ning avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine; 12) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

Tänavaplaani ruumijaotus ja ehitustingimused on aluseks nii tee- kui ka tehnovõrkude ehitusprojektide koostamisele. Ehitusprojekte ei või koostada vastuolus kehtiva tänavaplaaniga. Selline piirang on vajalik, et ei oleks võimalik teha avalikkust kaasamata ning läbimõtlemata muudatusi.

Tänavaplaani menetlusnõuded on samad, kui detailplaneeringul, kuid oma sisult on tänavaplaan lihtsam, see lähtub vaid avalikust huvist. Tänavaplaani koostamisest huvitatud isik on kohalik omavalitsus. Erandina võib huvitatud isikuks olla Riigi transpordiamet, kui riigi maantee läbib linna või asulat.

Kehtiva tänavaplaani korral ei ole vajadust korraldada eraldi projekteerimistingimuste menetlust, ehk tänavaplaani menetlus asendab tänase PT avaliku menetluse, kuid teeb selle osapoolte jaoks arusaadavamaks ning selle tulemuseks on ühiskondlikul kokkuleppel baseeruv ruumilahendus, mitte lahenduse koostamise lähtetingimused.