Idee sisu
Mitmel eri moel ühiskonnale ja inimlikkusele kasutoov oleks olukord, kus vanainimesed tegelevad lastega. Mingil moel integreerida vanainimesed lasteaedadega või tekitada nn eralastehoiu süsteemid, kus lisaks noorele ja särtsakale koordinaatorile on kasvatajad osalise koormusega vanainimesed . Selleks vajavad nad täiendkoolitust, et omandada pisut tänapäevaseid lastekasvatamise tõdesid, et lastega on tore suhelda ja neid ei pea ainult korrale kutsuma. Imelist kirjandust on sellels vallas (Jesper Juul meenus esimesena kui ladus ja loogiline), mida vanemad inimesed vabatahtlikult hobi pärast kunagi lugema ei kipu. Teada on, et inimene mandub kõige kiiremini, kui ta tunneb, et teda pole kellelegi vaja. Ehk teisisõnu oleks selline laste ja vanainimeste ühendamise projekt ka teistpidi tervist turgutav. Vaimset tervist peetakse uusimate uuringute kohaselt siiski lahutamatuks osaks tervikust. Mina julgen oletada, et tänapäeval on piisavalt vaid karjäärile ning majandusedule suunatud perede kõrval ka inimlikkust hindavaid peresid, kes heameelega paneksid oma lapsed sellistesse asutustesse hoiule, kus esimeseks väärtuseks ei ole diplomaatilised ja akadeemilised võimed võimalikult noores eas, vaid pigem rõõmsalt inimeseks kasvamine.
Koolilapsed võiksid külastada vanemaid inimesi ja neid aidata arvutiprobleemide või sisseostudega, teenides selle eest taskuraha (riigi rahakotist).
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?Vanemaealiste hõive, vanemaealiste vaimne tervis
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Koolieelse lasteasutuse seadus.
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Praeguste seaduste kohaselt ei saa vanemaealisi, kel puudub pedagoogiline haridus, palgata õpetajateks. Samas koolieelsetes lasteasutustes on võimalik neid rakendada õpetajaid abistava personalina või vabatahtlikena. Seetõttu võib selline lahendus Eestisse hästi sobida.
Juhul kui vanemaealised on nõus tegutsema ettevõtte vormis või osalema kogukondlikult või kohaliku omavalituse algatatud ühistegevustes, sobivad ühistegevused olemasolevasse süsteemi väga hästi.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Väheneks õpetajate koormus, kasvaks vanemaealiste hõive ning põlvkondadevaheline sidusus. Läbi tuleks mõelda, kas selline töö on tasustatav või vabatahtlik. Kuna alushariduse korraldamine on kohaliku omavalitsuse korraldus, siis seda ideed saaksid rakendada ja arvesse võtta ka omavalitsused.
Läbi tuleks mõelda, mida vanemaealiste sihtgrupp täpsemalt pakkuda saab, kuid olemasolevate näidete põhjal on võimalusi palju (näiteks söögitegemine, käsi- ja kodutööd).
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Soomes on koolides vabatahtlikuna koolivanaisad ja -emad, kes peamiselt toetavad esimese kooliastme lapsi koolitöödes ja muudes tegemistes.
Lisaks on Soome omavalitsustes tööl vabatahtlike koordinaatorid, kes koolitavad aktiivselt tööturult väljunud eakaid tugipersonaliks sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamisel.
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Vanemaealiste huvi korral on ühistegevusvõimalusi palju ja rakendamine sõltub sihtgrupi, kogukonna ja omavalitsuse suurusest ja huvist.
Eksperdid: Liisi Uder, Raina Loom