Idee sisu
Viia nende inimeste pensionivara, kellel on jäänud pensionieani näiteks viis aastat, madalama riskiga pensionifondi. Riskiprofiil fikseerub automaatselt, kuid inimesel on õigus automaatse süsteemi käivitumisest ise loobuda.
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?Ettepaneku sisu esitajalt: Teisest sambast väljamaksete saamise momendist sõltub, milliseks kujuneb inimese edaspidine II samba pension ülejäänud pensionieaks, sest selle hetke varade alusel arvutatakse annuiteet. Kui väljumise momendil on turg madalseisus, mõjutab see inimese sissetulekut elu lõpuni.
Mõju: väheneb risk, et inimene kaotab vanadusea sissetulekutes finantsturgude madalseisu tõttu.
Taust: kehtiva seaduse järgi peab igal II samba fondivalitsejal olema konservatiivne fond ehk fond, kus ei ole investeeritud aktsiatesse. Üldjuhul on nendel fondidel madalam riskitase ja seega turu madalseisu ajal ei lange need niivõrd kui riskantsemad fondid. Kuigi kehtiva seaduse alusel on inimesel võimalus viis aastat enne pensioniiga oma pensionifondi varad üle viia konservatiivsesse fondi ilma kuludeta, siis parem oleks viis, mis teeb selle otsuse automaatselt.
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Kogumispensionite seadus
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Ettepanek on Eesti süsteemi küll sobiv, kuid selle rakendamisega kaasnevad mitmed riskid. Ettepanek eeldab, et inimese viimasel viiel tööaastal võib tekkida turgude langus ja inimesel ei jää hiljem aega langust tagasi teenida. Sama hästi võib automaatse fondi vahetamise hetkel olla finantskriisi põhi, mis tähendab, et fondide vahetajad ei saa osa ka turgude tõusust. Muudatusega eeldatakse, et viis aastat enne pensioniiga on finantsturgudel oluliselt parem seis kui pensionieas annuiteedi ostmise hetkel. Praktikas ei ole õiget ajahetke investeerimisstrateegia konservatiivseks muutmisel seadusega paika panemiseks.
Samas arvestades praegust üldist vähest teadlikkust oma II samba pensionite kohta ning vajadust tagada võimalikult suur pensionivara II samba kindlustuslepingu sõlmimise ajaks, on pensionivara kaitsva automaatse süsteemi loomine hea lahendus. Kuna väljapakutud süsteemi puhul on olemas ka võimalus sellest loobuda, ei piira see kuidagi inimeste otsustusvabadust. Ka ettevõtlusvabadus on tagatud, sest igal fondivalitsejal on nn konservatiivne fond.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Väheneks risk, et tulevased pensionärid kaotaksid suure hulga oma rahast majanduskriisi ajal. Suurendaks pensionäride kindlustunnet.
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Pole teada.
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Nii tänases olukorras kui väljapakutud lahenduse korral on oluline eelkõige inimeste finantskirjaoskuse tõstmine. Igasugune aktiivsus või passiivsus fondide vahetamisel, sh ka automaatse vahetamise peatamine ja otsus fondi mitte vahetada, eeldab piisavalt teadmisi finantsturgudest ja kaasnevate riskide hindamist. Riigi sekkumisel fondide vahetamisse võtab riik endale ka teatud mõttes vastutuse, et selline lahendus on inimeste jaoks parim. Finantsturgude prognoosimatus, inimeste erinevad riskiprofiilid, pensionile mineku hetked ja muud tegurid teevad sellise hindamise võimatuks.
Küll saaks riik anda inimestele vahetult enne pensioniiga suuremat paindlikkust fondide vahetamisel, nt tihedama vahetamise lubamisega. Kolm korda aastas fondide vahetamine võib sel juhul olla liiga harv reageerimaks turgude langusele. Samas tihedam vahetamine võib tähendada ka fondivalitsejate poolse surve suurenemist ja müügikulude tõusu.
Praktikas on turule tulnud elutsüklifondi põhimõttel töötav kohustuslik pensionifond, kus riskiprofiil aja möödudes konservatiivsemaks muutub. Seega on välja pakutud automaatset kohanemist pakkuv instrument iseenesest II samba fondide hulgas olemas ja inimestel, kel on huvi sellistel tingimustel investeerimise suhtes, on võimalik vastava fondiga liituda.
Eksperdid: Liisi Uder, Leonore Riitsalu, Siiri Tõniste