Kutsume Riigikogu üles uuesti hindama plaani tõsta pensioniiga alates 2028. aastast. Kavandatav muudatus lükkab pensionile pääsemist edasi ja ei arvesta piisavalt inimeste tervise ning töövõime tegelikke eripärasid.
Meie, allakirjutanud, palume Riigikogul loobuda plaanist tõsta alates 2028. aastast vanaduspensioni iga 65 aasta ja kolme kuuni. Kavandatav muudatus puudutab kümneid tuhandeid inimesi, eelkõige 1963. aastal sündinuid, ning lükkab pensionile pääsemise võimalust üha edasi.
Toome välja peamised põhjused, miks palume seda otsust uuesti hinnata:
1. Paljud töötajad tegutsevad juba praegu oma võimete piiril.
Vanemaealiste kasvav tööhõive ei tähenda, et kõik suudavad hoida tervist ja töövõimet nii kõrge vanuseni. Mitmed ametid, nagu transport, meditsiin, ehitus ja tööstus, koormavad inimesi füüsiliselt ja vaimselt märkimisväärselt enne 65. eluaastat.
2. Oodatava eluea põhine arvutus ei kajasta tegelikke erinevusi.
Statistiline eluiga ei anna realistlikku pilti inimeste tervisest ega töötingimustest. Automaatne pensioniea tõus jätab arvestamata olukorrad, kus töövõime langeb kiiremini kui numbrid seda näitavad.
3. Pensioniea pidev tõus loob pikaajalise ebakindluse.
Alates 2027. aastast muutub pensioniiga igal aastal vastavalt statistikale. See tähendab, et tulevastel põlvkondadel võib olla järjest raskem planeerida oma tööelu ja pensionipõlve.
4. Pensionisüsteemi saab tugevdada ka muude meetmetega.
Pensioniiga on tõstetud 1994. aastast alates neli korda, kuid pelgalt vanuse tõstmine ei lahenda süsteemi väljakutseid. Vajalik on arutada ka alternatiive — tööhõive suurendamist, maksusüsteemi tõhusust, tervisliku vananemise toetamist ning varimajanduse vähendamist.
5. Eesti ei pea üle võtma teiste riikide kõige rangemaid mudeleid.
Mitmes ELi riigis on pensioniiga kõrgem, kuid nende lahenduste ülevõtmine Eesti olusid arvestamata võib suurendada ebavõrdsust. Kõigil ei ole võimalik jätkata rasket tööd kuni 67. eluaastani või kauem.
Meie ettepanekud Riigikogule:
- loobuda pensioniea tõstmisest 65 aasta ja kolme kuuni;
- hinnata uuesti pensioniea iga-aastase indekseerimise süsteemi;
- algatada avatud arutelu lahenduste üle, mis toetavad pensionisüsteemi kestlikkust ilma lisakoormuseta inimestele, kes on pensioniea lähedal.
Leiame, et inimestel peab olema võimalus jõuda väärikalt pensionile ilma selleta, et pensioniiga liigub üha edasi.