¤ Eelnõu on volikogu liikme poolt juba korra esitatud, kuid vallavolikogu esimees keeldub seda arutusele võtmast. ¤ Õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et inimeste ja loodusega arvestamine on tuulikute rajamisel kohustuslik. Seni seda tehtud ei ole. Ka Keskkonnaamet on kahel korral leidnud, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes olevad hinnangud ei ole piisavad ja erapooletud. Riiklikult lubatud häiringutasu on peaaegu olematu ja ei kaalu üles elukeskkonna ja rohevõrgustiku rikkumist.

¤ Möödapääsmatuks ei muuda olukorda ka see, et Metsatervenduse OÜ on Sunly Wind OÜ kasuks sõlminud 25.08.2022 hoonestusõiguse lepingu kuuekümneks aastaks, seda üle aasta varem, kui algatati eriplaneering.

Teeme ettepaneku Valga valla volikogule tuulepargi eriplaneering lõpetada. Eelnõu „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine“, mille alusel eriplaneering lõpetada, on algatusele lisatud. Eelnõu on volikogu liikme poolt juba korra esitatud, kuid vallavolikogu esimees keeldub seda arutusele võtmast. Õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et inimeste ja loodusega arvestamine on tuulikute rajamisel kohustuslik. Seni seda tehtud ei ole. Ka Keskkonnaamet on kahel korral leidnud, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes olevad hinnangud ei ole piisavad ja erapooletud. Riiklikult lubatud häiringutasu on peaaegu olematu ja ei kaalu üles elukeskkonna ja rohevõrgustiku rikkumist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel on õigusaktide algatamise õigus vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel. Neil on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogule õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. Lähtuvalt ülaltoodust kutsume Valga Vallavolikogu rakendama rahva tahtel otsustusõigust ja lõpetada pooleliolev tuulikupargi eriplaneering. Urho Veske Jüri Noorsalu

EELNÕU XX.XX.2025 Reg nr ………….

Valga Vallavolikogu

OTSUS

Valga ..................2025. a. nr......................

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine

Valga valla tuulepargi eriplaneeringut asuti koostama Valga Vallavolikogu 25. oktoobri 2023 otsuse nr 81 alusel, mis algatas eriplaneeringu koostamise Sunly Wind OÜ ja Eurowind Energy OÜ ettepanekul. Sunly Wind OÜ ja Eurowind Energy OÜ näitasid huvi tuulepargi rajamise vastu Valga valla territooriumi loode osale Väike Emajõe ja Jõhvi-Tartu-Valga tee (põhimaantee nr 3) vahelisele alale (planeeringuala suurusega umbes 10 200 ha).

Eurowind Energy OÜ huvi raugemise tõttu vähendas Valga Vallavolikogu 31. jaanuari 2024 otsusega nr 96 planeeringuala suurust. Planeeringu koostamist jätkati umbkaudu 7 400 ha suurusel maa-alal, millele ruumilahenduse saamisest on huvitatud Sunly Wind OÜ. Eriplaneeringu ala hõlmab Valga valla Mustumetsa, Killinge, Kiviküla, Uniküla, Õruste, Tõlliste ja Sooru külade osasid.

Planeerimisseaduse § 95 lõike 1 kohaselt koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Oluline ruumiline mõju on mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.

Valga Vallavolikogu algatas eriplaneeringu tuuleparkide asukoha leidmiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Eriplaneeringu lähteseisukohtade koostamise käigus selgus, et asukohta asutakse otsima ühele tuulepargile, mis võib koosneda mitmes grupis paiknevatest tuulikutest. Valga valla hetkel kehtivad üldplaneeringud ei näe ette tuuleparkide rajamist. Endises Õru valla üldplaneeringus (siiani kehtiv) on kirjas, et rohevõrgustiku tugialadele ja koridoridele ei ole soovitatav rajada suuri infrastruktuuri objekte. Juhul kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja leevendada võimalikku negatiivset mõju. Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK), ENMAK 2035 ja energiamajanduse korralduse seadus ENMAK (millele ka arendaja oma soovi tuuletööstust rajada toetub) kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Energiamajanduse arengukava ei eelista ühte taastuvenergia liiki teistele ja ei ütle kus konkreetselt üks või teine energiatootmisüksus paiknema peab. Planeerimisseaduse järgi on selleks planeeringud: üleriigiline planeering, riigi eriplaneering, maakonna planeering, valla üldplaneering, valla eriplaneering või detailplaneering. Valga vallas on arendamisel Sunly Solar Holding OÜ päikesepark (114,3 ha, 80 MW), samuti on rajamisel Bioforce Laatre OÜ biometaanijaam, mille aastane tootmismaht saab olema 23 000 Mwh ja lisaks veel päikeseparke. Seega ei ole möödapääsmatut olukorda, eesmärk on äriettevõtte tulu saamine. Möödapääsmatuks ei muuda olukorda ka see, et Metsatervenduse OÜ on Sunly Wind OÜ kasuks sõlminud 25.08.2022 hoonestusõiguse lepingu kuuekümneks aastaks, seda üle aasta varem, kui algatati eriplaneering. Tuuleparke on ette nähtud üle Eesti maakonnaplaneeringute ja -teemaplaneeringute alusel 32 (Kohalike omavalitsuste tuule-ja päikeseenergia käsiraamat 2020), mis katab riigi vajaduse. Arvestades tuuleparkide rajamise mõju keskkonnale ja Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi, mis sätestab, et tuule- ja päikesepargid peaksid paiknema eelkõige tööstusmaastikel või muidu inimestest juba rikutud maastikel ning ka tarbimisele lähedal, ei peaks tuuleparkide rajamine valla territooriumile olema kindlasti kaalukaim huvi. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”, mis käsitleb ruumilisi seoseid erinevate regioonidega ning kogu maad tervikuna. Selle eesmärk on suunata asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob aluse riigi tasandi strateegiate ja valdkondlike arengukavade paremaks ruumiliseks seostamiseks: Üleriigilises planeeringus on kirjas, et maismaal tuleb tuulikuparkide rajamiseks kasutada eelkõige endisi kaevandusalasid, muid aktiivsest inimkasutusest väljapoole jäävaid alasid ja kohti, mis võimaldavad tuule energia kasutamist integreeritud lahendustes. Maismaal tuleb valdavalt eelistada väiksemate ja keskmise suurusega tuulikuparkide (kuni 20 tuulikut) rajamist, mis võimaldab energia tootmist ja toodangu ajalist kõikumist paremini hajutada. Suuremate maismaatuulikuparkide rajamiseks on eriti palju võimalusi Ida-Virumaa vanadel kaevandusaladel, kus on rahuldav tuulepotentsiaal ning vähem sotsiaalseid vastuolusid ja looduskaitsepiiranguid. Selle piirkonna väljaarendamiseks tuleb riigikaitse eesmärgil paigaldada veel üks õhuseireradar, mis leevendaks seniseid tuulikute paigutamise ja kõrguse piiranguid. Bioenergia tootmise võimaluste suurendamisele aitab kaasa biomassi laialdasem kasutuselevõtt soojus- ja elektri tootmises, soodsate majandustingimuste loomine biokütuse (sh biogaas) kasutuselevõtuks ja selle osakaalu suurendamine transpordisektoris. Energiaportfelli mitmekesistamisel tuleb tähelepanu pöörata eeskätt kohalike kütuste osakaalu suurendamisele. Maakonnaplaneeringud koostatakse kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus. Maakonnaplaneeringus ei ole üleriigilise planeeringu järgi Valga maakond riiklikult oluliseks tuuleenergeetika arendamise piirkonnaks. Lähtuvalt tuuleressursist võib väiketuulikuid arendada kohalikuks väiksemahuliseks tarbimiseks. Taastuvenergeetika seisukohalt on Valga maakonnas perspektiivi edasi arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energeetikat, nii elektri- kui koostootmises, mis põhineb rohtsele biomassile ja biogaasi toormele (nt reoveemuda, sõnnik ja läga, biolagunevad jäätmed), puidule ja turbale, päikseenergiale. Elektri ja soojuse koostootmise potentsiaali on võimalik kasutada väikestes asulates ja linnades nt turbal või biomassil põhinevate koostootmisjaamade rajamiseks, samuti puidutööstustes puidujääkide kasutamisel. Valga valla arengukava aastani 2035+ strateegiline eesmärk on atraktiivne ja hea elukeskkonnaga Valga vallaruum, Valga valla elanikel on kõrge keskkonnateadlikkus ja vallas järgitakse säästva arengu põhimõtteid. Tegevused selleks on loodusvarade heaperemehelik kasutamine, loodusväärtuste kaitse, rohevõrgustiku ja selle osade säilitamine ja hooldamine koostöös teiste maaomanikega, rohevõrgustiku ja väärtuslike maastikega arvestamine planeeringutes. Keskkonna säästmisel on oluline roll rohevõrgustikul. Planeeritava tuulepargi alad on planeeritud valdavalt rohevõrgustiku aladele. Rohevõrgustik, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest, on ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav, asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mille esmane funktsioon on riigikohtu praktika kohaselt elurikkuse kaitse, samuti kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sealhulgas puhkemajanduse edendamine. Antud juhul lõhuks käesoleval ajal ja ka tulevikus tuulepargi rajamine koos selle teenindamiseks ja elektrienergia ülekande taristu rajamisega tänase Valga valla antud piirkonna rohevõrgustiku ja oleks vastuolus eeltooduga. On ülekaalukas avalik huvi rohevõrgustiku säilitamine ja toimimine. Eriplaneering muudab elukeskkonda vähem elamiskõlblikuks ja elamisväärseks. KSH-s on kompensatsiooni mehhanismideks lindude elutegevuse häirimise vähendamiseks vajalik tuulikute peatamine nii kevaderändel 15.03-15.05 kui sügisel 01.10-20.10. Nahkhiirte olulise hukkumise vältimiseks tuleb tuulikud peatada nahkhiirte aktiivsusperioodil olukordades, kus tuule kiirus on alla 5 m/s, puuduvad sademed ja õhutemperatuur on kõrgem kui + 5 C. (kevadränne 01.05-31.05, sigimisperiood 01.06-14.07, sügisränne 01.08 -15.09).Tekib küsimus kas selline vahelduv töötamine ja seiskamine on otstarbekas. Vallavalitsusel puudub võimekus kompensatsioonimehhanismide kontrollimiseks. Üldine ja mõistlik praktika on rajada tuulikuid väheväärtuslikule kasutusest väljas olevale endistele tootmisaladele. Tuulikute puhul ei saa mööda minna mürast. Puuduvad põhjalikud uuringud, mis kinnitaksid, et tuulikute müra on tervisele ohutu. Ettevaatuspõhimõtte järgi ei tohiks teha otsuseid, kui mingi tegevuse keskkonnamõju on eeldatavasti negatiivne või seda ei teata. Riigikohtu otsuses 3-20-2273/28 on selgitatud, et müra sihtväärtused on kehtestatud terviseriskide ennetamiseks. Risk ei sõltu seejuures asjaolust, kas tegemist on uue üldplaneeringu alaga või muu alaga. Kohalikul omavalitsuel ei ole takistust kaitsta piirkonna elanike tervist mõjusamalt, kui vaid hädavajalik. Atmosfääri õhu kaitse seaduse § 56 sätestab maksimaalsed normtasemed, millest intensiivsema müraallika kavandamist ei tohi planeeringu kehtestaja lubada. Müranormid loovad ümbruskonna elanikele subjektiivse avaliku õiguse ülenormatiivse müra tõrjumiseks. Maksimaalsest normtasemest allpool ei ole arendajal piiramatut õigust müra tekitada, vaid neis tingimustes on planeeringu kehtestajal planeerimisdiskretsioonist tulenev ulatuslik otsustusruum. Seega ei saa arendaja normtaseme piires talle meelepärast planeeringulahendust dikteerida. PlanS § 8 ja § 12 lg 2 (elukeskkonna parendamise põhimõte ja otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte) tuleneb, et olemasolevat elukeskkonna väärtust tuleb vähemalt säilitada ning võimaluse korral püüda seda parandada. Tuulegeneraatorist lähtuvad mõjutused on eeskätt seotud lähiümbruse elanike õigusega tervise ja omandi kaitsele, samuti õigusega eraelu puutumatusele. Riigikohtu otsus nr 3-3-1-17-14 ütleb, et pikaajaline soovimatu müra võib mõjutada inimese psühholoogilist heaolu ja tervist. Müra võib tekitada stressi ja agressiivsust ning häirida isiku põhiõigustega kaitstud tegevusi. Seetõttu on vallal kohustus järgida ettevaatusprintsiipi. Seda, et tuulikutega kaasneb kahju kinnitab muuhulgas asjaolu, et keskkonnatasude seadus (KeTS) näeb ette tasu häiringu eest. KeTS § 211 lg 1 sätestab, et keskkonnahäiringu hüvitamise tasu makstakse keskkonnahäiringu tekitamisel. Keskkonnahäiringu tasu ei ole võimalik käsitleda kohaliku omavalitsuse positiivse tuluna ega ka piisava meetmena, mis hüvitaks tekitatud kahju. Negatiivne on ka tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele. Riigikohus (vt RKHKo nr 3-15-2232 p8.3) on leidnud, et isegi mobiilsidemasti lähedus võib oluliselt mõjutada kinnisvara väärtust. Veelgi suuremat mõju avaldavad kinnisvara hinnale tuulegeneraatorid, mille negatiivsed mõjud hõlmavad nii visuaalset häiringut, müra kui ka päikesevalguse «vilkumist». Võrdlevad uuringud toovad välja keskmiselt 17-23% kinnisavarahindade languse. Valga vallas on see niigi riigi madalamaid. Tulenevalt tuulepargi käimasolevast planeerimisest on vallakodanikud pöördunud nii rahvaalgatus.ee kaudu, kui ühispöördumise ja üksikult valla poole eelpool nimetatud murede ja kahtlustega. Valga Vallavolikogul tuleb, arvestades eelnevat, kaaluda erinevate avalike huvide vahel. Üks neist on arendaja huvi tuulikuid rajada, et taastuvenergiat suurendada. Teiseks tuleb arvestada puutumatu looduskeskkonna ja rohevõrgustiku säilimise ja toimimisega ning kolmandaks planeeritava tööstuse mõjuga kohalike elanike tervisele ja õigustele ning tugineda kehtivatele planeeringutele. Lisaks on oluline tuua välja asjaolu, kus tuuleenergeetika ega ka energiajulgeolek on eeskätt Eesti riigi ja Euroopa Liidu ning rahvusvaheliste organisatsioonide huvi, mitte ei kanna endas Valga valla huvide eesmärki. Valga vald peab lähtuma kohalikest huvidest ja vallaelanike huvidest sellisel subsidiaarsustasemel, kus toimivad kohalikud omavalitsused. Kõike eelnevat kaaludes ei kaalu tuuletööstuse arendus üles kohalike elanike elukeskkonna ja tervise võimalikku halvendamist ning looduskeskkonna rikkumist ja rohevõrgustiku killustamist ning eriplaneeringuga vastuolus olevate praegu kehtivate planeeringute muutmist (üleriigiline planeering „Eesti 2030+”, Valga maakonnaplaneering 2030+, Õru valla üldplaneering). Kehtivate planeeringute järgi ei ole eriplaneeringut võimalik ellu viia. Planeerimisseaduse § 8 põhimõte on elukeskkonna parendamine. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Planeerimisotsuste tegemisel peab kohalik omavalitsus arvesse võtma valla õigusakte, mis väljendavad valla eesmärke. Selline õigus tuleneb selgesõnaliselt planeerimisseaduse § 10 lõikest 3, mille kohaselt kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega.

Arvestades eeltoodut ning lähtudes KOKS § 6 lõikest 1, PlanS § 97 lõikest 1 punkt 1 ja lõikest 2 VALGA VALLAVOLIKOGU OTSUSTAB: 1. Lõpetada Valga Vallavolikogu 25. oktoobri 2023 otsusega nr 81 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine” Valga vallas algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks ning planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2, Otsus jõustub teatavakstegemisest. 3. Otsuse peale võib esitada Valga Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtaegadel. ................................ Vallavolikogu esimees

XX.XX.2025

Seletuskiri Otsuse eelnõu „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamine” juurde.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 alusel on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas ruumilist planeerimist. PlanS § 95 kohaselt koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Valga valla üldplaneeringu vastuvõtmine on viibinud juba 2021 aastast, millal pidi valla üldplaneering vastu võetama, piirkonnas kehtib Õru valla üldplaneering. PlanS § 8 ütleb, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks ning PlanS § 9 järgi peab planeerimismenetlus olema avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Planeerimismenetlus algas sisuliselt aasta enne kui, vallavolikogu algatamise otsuse vastu võttis (hoonestusõiguse lepinguga, kus olid määratud ka tuulikute asukohad), avalikud arutelud on olnud suures osas arendaja turundusüritused, millega vallavalitsus on kaasa läinud. PlanS § 10 alusel peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega. Eesti planeerimissüsteem on planeerimisseaduse järgi hierarhiline, mis tähendab, et liigilt detailsema planeeringuga täpsustatakse üldisema astme planeeringuid järgides liigilt üldisemas planeeringus sätestatut. See tähendab, et üldplaneering peab olema kooskõlas maakonna- planeeringuga, maakonna planeering üleriigilise planeeringuga. PlanS § 11 järgi peab planeerimisalase tegevuse korraldaja planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. Eriplaneering on vastuolus praegu kehtivate planeeringutega (üleriigiline planeering „Eesti 2030+”, Valga maakonnaplaneering 2030+, Õru valla üldplaneering). PlanS § 97 lõige 1 punkt 1 alusel võib kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada juhul, kui: koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus; PlanS § 117 alusel, kui kohaliku omavalitsuse volikogu teeb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmise otsuse, kinnitab ta, et kohaliku omavalitsuse eriplaneering vastab õigusaktidele ning et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel on arvesse võetud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.