1964. aastal astusin mina Tartu I Keskkooli 9-sse klassi õppima matemaatikat just sellepärast, et seal oli arvutiõpe. Juba tollel ajal õpetati masinkoodi koostamist, mis koosnes käskude jadast, mida nimetati programmiks. Käsud perforeeriti laifilmi lindile, mis söödeti sisse päris tõelisele arvutile URAL – 1, milline töötas tavalistel hõõglampidel ja mäluks oli magnettrummel. See arvuti URAL – 1 oli paras kobakas aparaat, mis asus TRÜ kohvikumajas. Õppejõud selgitas; vaadake, arvuti teeb täpselt seda, mida teie tal käsite teha. Küsisime, et mis kasu sellest siis on, me võime ise ka arvutada? Õppejõud selgitas, et arvuti teeb ikka ainult seda, mida teie temal käskude kaudu teha käsite, kuid arvuti eelis on see, et ta täidab käske, arvutab meist tuhandeid, isegi miljoneid kordi kiiremini. Meie hakkame õppima käskude koostamist, mis kokkuvõttes on programm, mille järgselt arvuti ülesande lahendab.

Seega on absoluutselt ükskõik, kes kontrollib millised on süsteemi sisse ehitatud kontrollmehhanismid, on ükskõik kuidas enne häälte lugemist e-sedelid sorteeritakse – kõik need käsud nendeks toiminguteks koostab programmeerija ning minul, valijal ei ole mingit sotsiaalset kohustust usaldada seda programmeerijat või koguni tervet rühma programmi koostajaid, rahvusvahelisi kontrollijaid, sest alati võib anda käsu, mis genereerib parooli, mis üks sekund enne tähtaja kukkumist avab kõikide valijate poolt esitatud andmed ja suunab nende hääled nii, et valimised võidab erakond X, sest arvuti arvutab, täidab käske meist sadu miljoneid kordi kiiremini.

Ago Samoson, TalTechi juhtivteadur:

Me kõik teame, et tädi Maalile on antud võti, magnetkaart, mis avab hotellis kõikide tubade uksed ja kes tahab tõesti teada miks tädi Maali kaart avab kõik uksed, saab uurida magnetkaarti.

Aga, kes tõesti tahab teada, miks auto ilma hobuseta üldse liigub, saab uurida auto tehnilist joonist.

Kui auto tehnilist joonist saab igaüks must valgel uurida, siis magnetkaarti tehnilist joonist ehk koodi on võimalik kuidagi moodi uurida, aga arvutisse genereeritud parooli uurimiseks, avamiseks võib kuluda aega samapalju, kui Bitcoini koodi avamiseks - miljon aastat!

Ka tänapäeval on nii, et arvuti teeb ikka ainult seda, mida käskude koostaja käsib teha. Seega on piisavalt tõendatud, et e-hääle teekonda teab ainult programmeerija.

Meid diskrimineeritakse näiliselt neutraalse valimise seaduse kaudu - Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, Riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus.

Lähtun EÕS. Diskrimineerima - õigusi kärpima, kellessegi halvemini suhtuma, kedagi kõrvale tõrjuma. Diskrimineeriv seadus, suhtumine.

a) Otsene diskrimineerimine tähendab, et ühte isikut või isikute gruppi koheldakse halvemini, kui teist isikut või isikute gruppi …

b) Kaudne diskrimineerimine tähendab, et esmapilgul neutraalne seadus, seab ühed isikud võrreldes teistega ebasoodsamasse olukorda.

Väidan. Diskrimineerivad seadused on: a) Riigikogu valimise seadus. RKVS b) Euroopa Parlamendi valimise seadus. EPVS c) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. KOOVS

Tuginen:

1. EESTI VABARIIK Põhiseadus. § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi… või muude asjaolude tõttu.

2. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Artikkel 14. Diskrimineerimise keelamine. Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse ilma mingi diskrimineerimiseta selliste tunnuste alusel nagu sugu, rass, nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised või muud veendumused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik, sünni- või muu seisund.

3. EUROOPA LIIT Euroopa Liidu aluslepingud on siduvad kokkulepped Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. a) Euroopa Liidu Leping. Artikkel 2 Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. b) Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta . Artikkel 20. Võrdsus seaduse ees. Kõik on seaduse ees võrdsed. Artikkel 21. Mittediskrimineerimine. Mis tahes diskrimineerimine mis tahes põhjusel… on keelatud.

4. ÜRO - ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgid on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarset laadi rahvusvaheliste probleemide lahendamine.

Faktilised asjaolud:

Euroopa Parlamendivalimise seadus. § 472. … Elektrooniline hääletamine korraldatakse Riigikogu valimise seaduse 71. peatükis sätestatud korras. § 38. Hääletamine lg 9, 10 on identsed RKVS § 39 lg 10, 11

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. § 50. Elektrooniline hääletamine (6) Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta: 1) hääletades uuesti elektrooniliselt … 2) hääletades hääletamissedeliga … Seega elektrooniline hääletamise kord on identne RKVS 71 peatükk. § 45. Hääletamine lg 8 hääletamise kord on identne RKVS § 39 lg 10.

Elektroonilise hääletamise kord RKVS, EPVS, KOOVS on identne, seetõttu tuginen ühele seadusele – RKVS.

RKVS § 485. Elektroonilise hääle muutmine

Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta: 1) hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 4 ettenähtud ajal; 2) hääletades hääletamissedeliga kuni valimispäeva kella 20.00-ni.

RKVS § 39. Hääletamine

(10) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. … (11) Kui valija tagastab hääletamissedeli ning loobub hääletamisest, eemaldab jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirjast märke valijale hääletamissedeli väljastamise kohta.

Valimisel on valijal, kes hääletab elektrooniliselt õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta hääletades uuesti.

Valimisel ei ole minul, valijal, kes ma hääletan hääletamissedeliga õigust oma hääletamissedeliga antud häält muuta hääletades uuesti. Sellega on minu tegevusi ja õigusi kärbitud võrreldes valijaga, kes hääletab elektrooniliselt.

Valimisel on valijal, kes hääletas elektrooniliselt õigus hääletada uuesti hääletamissedeliga, millega kaasneb: a) õigus enda häält muuta ja lasta hääletamissedel hääletamiskasti ise. b) õigus valimisel mitte osaleda rikkudes hääletamissedeli ja lastes hääletamissedeli hääletamiskasti ise.

Valimisel ei ole minul, valijal, kes ma hääletasin hääletamissedeliga õigus hääletada uuesti uue hääletamissedeliga, millega kaasneb: a) õigus enda häält muuta ja lasta uus hääletamissedel hääletamiskasti ise. b) õigus valimisel mitte osaleda rikkudes uue hääletamissedeli ja lastes uue hääletamissedeli hääletamiskasti ise.

Riigikogu valimisel diskrimineeritakse mind, sest minu, valija, kes ma hääletan hääletamissedeliga tegevusi ja õigusi on kärbitud võrreldes valijaga, kes hääletab elektrooniliselt.

On rikutud: 1. Eesti Vabariigi Põhiseadus § 12. 2. Euroopa Liidu Leping. Artikkel 2 3. Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta. Artikkel 20. Artikkel 21. 4. ÜRO põhieesmärk – inimõiguste tagamine. 5. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Artikkel 14

Diskrimineerimine on kaudne, sest Riigikogu valimise seaduse näiliselt neutraalsed sätted RKVS § 485 seavad minu, valija, kes ma hääletan hääletamissedeliga ebasoodsamasse olukorda sellega, et minu tegevusi ja õigusi on kärbitud võrreldes valijaga, kes hääletab elektrooniliselt.

2023 aasta lõpus esitasin rahvaalgatus.ee kaudu Riigikogule petitsiooni. < Ei elektroonilisele hääletamisele >, mis kogus lühikese ajaga 3179 allkirja.

22.02.2024 Riigikogu Põhiseaduskomisjon lükkas petitsiooni tagasi.

Ka käesolev petitsioon võidakse lükata tagasi.

Koheselt võime pöörduda ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Volker Türk poole, kes 30. jaanuaril 2025 esitas üleskutse aastaks 2025: "Inimõigused peavad olema üks peamisi prioriteete kogu maailmas"

Demokraatlikud suured riigid ei kasuta e-valimisi just seetõttu, et need ei ole turvalised ja ega neid e-valimisi nii väga polegi vaja. Pabervalimistega on kogu aeg hakkama saadud. Teaduskirjanduses paistab silma, et e-valimistega tegeldakse agaramalt just arengumaades, sest pabervalimiste logistikaga on suuri probleeme!

Austatav toetaja ! Meie ei pea ootama, millal Riigikogu asja arutama hakkab ja kas üldse hakkab?

Kõik koos pöördume koheselt ÜRO Ülemvoliniku poole, kelle otsust peaks meie Riigikogu võtma kuulda.

On väga, väga oluline, kas pöördumise esitavad kümme, sada või tuhanded inimesed. Selleks peame ühinema – palun saatke enda e-posti aadress.

Tallinnas, Tondil 16.juunil 2025.aastal Lugupidamisega

Henn Leetna henn.leetna@gmail.com Mõttetera leiab ka www.reforms.ee/eestlaste