Idee sisu
Selliste asutuste ehitamisel või olemasolevate laiendamisel peab nõudma (ehitusloa väljaandmisel), et hoonesse oleks kavandatud ka ruumid selliseks ühistegevuseks, kus asukatel on võimalik tegutseda koos kogukonnaliikmetega. Ehk siis ruumid, kus korraldatakse ühistegevust mitte ainult ühiskodu elanikele või ühiskodu elanike jaoks, vaid ruumid, kus saavad ühiskodust väljaspool elavad inimesed teha midagi kogukonna jaoks koos ühiskodu asukatega. Tegemist on põhimõttega, mis lähtub ideest „kogukond igas vanuses inimeste jaoks“ (community for all ages). Eesti praegused toetusmeetmed kogukondadele ja KOV-dele toetavad ühiskonna kitsaste gruppide (noored, puudega inimesed, vanemaealised) probleemide lahendamist. Oleks tarvis põhimõttelist muutust – tuge ja teenuseid, et arendada keskkonda ja kogukondi, kuhu kõik ligi pääsevad, kus kõikidel inimestel on võimalik panustada, koos tegutseda ja tajuda kuuluvust. Suund „kogukond igas vanuses inimeste jaoks“ annab noortele võimaluse teha vanemate inimestega koostööd ja see omakorda aitab teadvustada iseenda vananemise küsimusi ning parandada kõikide osaliste elukvaliteeti.
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?Eesti ühiskond on polariseerunud ning ühiskonna erinevad vanusegrupid ei ole sünergiliselt ühendatud, puudub ühiskondlik sidusus.
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Ehitusseadus ning ligipääsetavuse määruse kehtestamine.
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Ei eelda põhimõttelisi muudatusi ja on Eesti süsteemi igati sobib. Eesti liigub järjest enam tagasi nn kogukondlikkuse printsiibi juurde, kus inimese loomulik elukeskkond on oma kogukond, kus toetatakse abivajajaid ning tehakse koostööd erinevate probleemide lahendamiseks.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Suurendaks ühiskonna sidusust, sest kogukonna tasemel lävivad erinevad ühiskonnagrupid rohkem.
Kogukonnaruumide nõude sisseviimine ei too ilmselt kaasa suuri kulutusi, sest hoolekandeasutustes on alati olemas ka ruumid ühistegevuste läbiviimiseks. Ühistegevusteks mõeldud ruumide kasutamist saab reguleerida nii, et neid saab kasutada ka kogukondlikeks tegevusteks ajal, kui hooldekodu seda ise ei vaja. Kui ühisruume pole, on vajalik teha ümberehitusi või uute loodavate asutuste puhul need ette näha. Kuna ühisruumid on lahutamatu osa hoolekandeasutuste juures, siis pigem ehitusliku kulu asemel on vaja täita need sisuga (mida ja kuidas tehakse). Ruumiressursi asemel vajatakse enam spetsiifilist teadmist ja valmisolekut kaasata hooldekodude juurde kogukonnaliikmeid. See eeldab kogukonnaliikmete suhtumise muutmist moel, kus hooldekodu on kogukonna lahutamatu ja sünergiline osa.
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Soomes on algatus, kus põlvkondade vahelise sidususe suurendamiseks on antud noortele võimalus saada soodsaid eluruume hooldekodude juures. Sellega võtavad noored kohustuse osaleda hooldekodu töödes ja tegemistes, st teha midagi koos eakatega, korraldada erinevaid tegevusi nii ainult asutuse elanikele kui ka laiemalt koos kogukonnaga.
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Kogukonna sidusust saab suurendada erinevate asutuste baasil, nt kultuurimajad, raamatukogud, päevakeskused jne.
Eksperdid: Liisi Uder, Raina Loom, Monika Haukanõmm
Idee kiideti teemaseminaril heaks
Idees tuleks täpsustada, mida mõeldakse täpsemalt ühiskodude all. Idee autor ise pidas silmas nn hooldekodusid. See võiks ideest selgemini välja tulla. Oluline on märkida, et see võiks käia kõikide uute hooldekodude kohta.