Eesti tunnustamine Põhjamaana ning ühinemine Põhjamaade Ministrite Nõukoguga

Eesti jagab Põhjamaadega ühist ajalugu, keeltelisi ja kultuurilisi jooni ning majanduslikku arengut, kuid seni on meid nähtud pigem Balti riigina. Meie ajaloolised sidemed Taani ja Rootsiga ulatuvad keskajani, viikingite mõjud on meie kultuuris silmaga nähtavad ning erinevad tavad, nagu jaanipäev, vastlapäev ning erinevad laulu- ja tantsupeod, kattuvad Soome ja Skandinaavia tavadega. Tõepoolest, esimese ja teise maailmasõja vahel oli suur liikumine põhjamaise Eesti eest. Tol ajal pakuti ka välja ristilippe, riigipead pidasid läbirääkimisi tollase Põhjamaade Nõukogu liikmetega, isegi kaaluti ühist Soome-Eesti liitu või ühist riiki. On ka teada, et Eesti SKT elaniku kohta oli kõrgem kui Soomes. Paljud arvavad, et kui nõukogude liidu võim poleks Eestit okupeerunud, oleksime osa täneseni liige Põhjamaade Ministrite Nõukogus ning tuntud kui põhjamaise riigina. Lisaks oli veel kahe ilmasõja vahel Soome tuntud kui Balti riigina, koos Eesti, Läti ja Leeduga, vahel ka Poolaga.

Ka Eesti köök on tugevalt seotud põhjamaise toidukultuuriga, samuti on meie arhitektuur ja disain mõjutatud Skandinaavia stiilidest. Majanduslikult järgib Eesti Põhjamaade mudeleid — innovatsioon, tehnoloogia ja digiühiskond on meie kirg. Vaatamata sellele ei ole Eesti teinud ametlikke samme oma põhjamaise identiteedi kinnitamiseks.

Hetkel keskendub Eesti Balti riikidele ja Euroopa Liidule, kuid Põhjamaade koostöö avaks meile laiemad võimalused ning suurema rahvusvahelise mõju. Lisaks on Eesti väliskeelne nimi ”Estonia”ebasobilik — Eesti Põhja Euroopa riigina, kus enamusrahvus on läänemeresoomlased, ei peaks kandma slaavi nime, lisaks ei ole see kooskõlas Põhjamaade ajalooliste nimetustega ega kajasta meie kultuurilist kuuluvust. Germaani keeltes kasutatav ”Estland” on ajalooliselt korrektne, sest seda kasutati juba viikingite poolt, ametlikul tasemel juba Taani poolt Eestimaa Hertsogkonna jaoks, ning see on sarnane teiste Põhjamaade nimedega, nagu Finland (Soome) ja Iceland (Island).

Rohkem erinevaid põhjuseid, miks Eesti on põhjamaine riik, leidub veebilehel nordicestonia.com (inglise keeles)

Lisaks: Oleme olukorras, kus on ka sõjalise sissetungi oht. Meie idanaabriks on agressor riik, kes on meile ja teistele Põhjamaade riikidele ühiseks vaenlaseks. Üldiselt on Eesti turvalisus ohus ning seetõttu liitumine Põhjamaade Ministrite Nõukoguga tagaks meile parema julgeolekuolukorra.

See Rahvaalgatus kutsub üles Eesti valitsust:

1. Esitama ametliku taotluse Põhjamaade Ministrite Nõukoguga liitumiseks.

• Alustada läbiraakimisi ja koostada tegevusplaan, et Eestist saaks täisliige.

2. Tugevdama Eesti põhjamaist identiteeti nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt.

• Suunata haridus- ja kultuuripoliitikat Eesti põhjamaise kuvandi tugevdamisele.

• Tõsta teadlikkust Eesti ajaloolistest ja kultuurilistest sidemetest Põhjamaadega.

3. Muutma Eesti ametlikuks rahvusvaheliseks nimeks ”Estland”

• Eesti peaks loobuma slaavipärasest ”Estonia” nimetusest ja kasutama ajalooliselt korrektset ”Estland” nimetust.
• See tugevdaks Eesti kuulumist Põhjamaade ja germaani kultuuriruumi.

Eesti riik väärib oma õigustatud kohta Põhjamaade seas. Põhjamaade koostöö tooks Eestile uusi arenguvõimalusi, suurendaks majanduslikku heaolu ja kinnitaks meie kultuurilist identiteeti.

Anna oma allkiri kui usud, et Eesti on põhjamaine riik ja me peame saama Põhjamaa staatuse, mida me väärime!