Idee sisu
1) Kui ühiskond on vaene,siis varade ümberjagamine inimesi rikkamaks ei tee. Rahva elujärg paraneb ainult siis kui ise rikkusi luua. Arvan,et meie elatustase võiks tulevikus tõusta kui Eesti muutuks palgaorjade riigist peremeeste riigiks. On vana tõde,et ahelatest vabastatud inimene on looja. Sellepärast arvan,et piirangud väikeettevõtlusele tuleks ära kaotada. Igale kodanikule (ka pensionärile) tuleb jätta võimalus tegeleda talle meelepärase ettevõtlusega ilma et talt nõutaks tegevuslubasid, pädevustunnistusi, avansilist sotsiaalmaksu jms. Tuleb lõpetada ka ettevõtjate pidev ja kulukas kontrollimine. Ettevõtjat peaks kontrollima ainult tema kauba või teenuse tarbija. Riigimaksud arvestaks ja maksaks ettevõtja ise. Olen veendunud, et enamus inimesi täidaksid neid nõudeid ilma riikliku sunnita. Riiklik järelvalve peaks olema minimaalne, aga kui avastatakse kuritahtlik seaduserikkumine, siis järgnevad mõjusad trahvid ja ettevõtluskeeld. Tulevased (ja ka praegused) pensionärid ei peaks siis tööandjate ees põlvitama ,et saada endale mõni madalapalgaline töökoht, vaid saaksid ise endale töökohti luua ja jõukohase tööga ise oma elujärge parandada. Nii saaks ka oluliselt riiklikku bürokraatiat vähendada ja vabanenud ametnikud jõuaksid tööturule reaalset ühiskondlikku rikkust kasvatama.
2) Riigi käive põhineb peamiselt ettevõtetel. Leian, et kui luua ettevõtetele riigis soodsamad tingimused, tekiks rohkem ettevõtteid, mis annaks ka riigile suurema käibe ning sealt tulenevalt ka suurema maksude koguse. Samamoodi on ka vahepeal kaubanduses. Langetades hinda kõigest 20%, võib kasum kasvada kuus koguni 50%, kuna ostjaid tekib nii palju rohkem juurde tänu madalamale hinnale. Lisaks paremale tööturule kasvab ka perede rahaline seis. Küll inimese loomuses on hakata suurema sissetuleku juures ka rohkem kulutama, annaks siiski suurem palk ka kindlustunnet väikeperedele nende laste üleskasvatamise osas. Niimoodi arenekski välja ka uuem generatsioon, kes saaks kindel olla ka Eesti ettevõtete turule, mitte ei pea tulu minema otsima Soomest.
3) Väikeettevõtete maksusoodustused, et lihtsustada ise töökohti loovate ettevõtjate elu, kes alles alustavad oma äriga.
4) Elamisväärse elu saab eakatele kindlustada vaid tema perekond, kes tegeleb ettevõtlusega. Teisisõnu- peame tagasi pöörama mõned juba elluviidud reformid ja alustama taas otsast, ehk peame hakkama väja kujundama elujõulist ja maksuvõimelist pereettevõtlusel põhinevat keskklassi. (Veel eelmise sajandi lõpupoole oli enamike erakondade programmides see eesmärk kirjas) Eakatel peab olema motivatsioon . Eakas peab nägema, et tema elutöö ei hävine koos temaga, vaid see oleks pärandatav lastele ja lastelastele. (pärimiskorra ja selle seaduste muutmine). Pärandvara üleandmisel ei tohiks karistada (maksuga) ei pärandajat , ega pärandi saajat. Suur probleem on selles, et praegusel hetkel viibib märkimisväärne osa pärandi saajatest välismaal kus teenivad võõrast kuningat. See on eespoolmärgitud ebaõnnestunud reformide tagajärg. See probleem tuleb kõigepealt lahendada! Inimesed ei lahku tööturult, kui nad töötavad pereettevõtetes, kus on võimalik rakendada väga paindlikku tööreziimi. Eakal peab olema võimalus töötada ~vajadusel teistest sõltumatult, sest eakas vcajab tihti puhkust. ( Olen ise juba 80 ja töötan, kuid kuna mul on pereettevõte, siis saan ma töötada , kui tervis lubab ja väsimus veel ei murra. Seega lahendus on jällegi pereettevõte.
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?Ettepanekud ei ole kuigi konkreetsed, kuid võib aimata, et taotletakse väiksematele ja/või loodavatele ettevõtetele maksu- ja muid soodustusi, et paraneks inimeste elujärg ja seeläbi ka tulevaste eakate kindlustatus.
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Maksuseadused, erinevate valdkondade korraldust ja järelevalvet puudutavad seadused, näiteks toiduohutuse nõuded, töötervishoiu- ja ohutuse nõuded.
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Eesti ei ole seni kasutanud ettevõtete maksustamisel suuri erandeid, kuid põhimõtteliselt on seda võimalik teha.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Tulenevalt ettepanekute ebamäärasusest ei ole võimalik mõjusid hinnata.
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Lätis on alustavatel mikroettevõtetel madalamad maksumäärad ning variant on esimese kolme aasta jooksul makse üldse mitte maksta.
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Kuigi teema on oluline, on väga raske hinnata tehtud ettepanekute mõju uue eakuse kujunemisele ning alternatiivsetele võimalustele. Lähtudes rahvakogu juhendist võib öelda, et esitatud idee on rahvakogu eesmärkidega nõrgalt seotud. Sellisel üldisel kujul esitatuna ei näe eksperdid midagi uut võrreldes tänase olukorraga.
Eksperdid: Liisi Uder, Jaano Vink